1953
Allikas: Vikipeedia
1953. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1900. aastad 1910. aastad 1920. aastad 1930. aastad 1940. aastad - 1950. aastad - 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad 1990. aastad 2000. aastad
Aastad: 1948 1949 1950 1951 1952 - 1953 - 1954 1955 1956 1957 1958
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
- 7. jaanuar – USA president Harry Truman teatas, et USA on loonud vesinikupommi.
- 13. jaanuar – Josip Broz Tito valiti Jugoslaavia presidendiks.
- 20. jaanuar – USA presidendiks sai Harry Trumani järel Dwight Eisenhower.
[redigeeri] Veebruar
- 11. veebruar – NSV Liit katkestas diplomaatilised suhted Iisraeliga.
- 11. veebruar – USA president Dwight Eisenhower lükkas tagasi Ethel ja Julius Rosenbergi armuandmispalve.
- 28. veebruar – Jossif Stalin haigestus raskelt.
[redigeeri] Märts
- 5. märts – suri Jossif Stalin. Samal päeval valiti NLKP Keskkomitee Presiidiumi uus koosseis ja likvideeriti NLKP Keskkomitee Presiidiumi büroo. NLKP Keskkomitee pleenumi, NSVL Ministrite Nõukogu ja NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi ühisnõupidamine otsustas, et NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimeheks saab Georgi Malenkov.
- 9. märts – Stalini matustel tekkis rüselus, milles sai surma palju inimesi.
- 14. märts – NLKP Keskkomitee märtsipleenumil vabastati Georgi Malenkov tööst keskkomitees. Algas niinimetatud kollektiivne juhtimine.
- 15. märts – Kliment Vorošilovist sai NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Ta vahetas sellel ametikohal välja Nikolai Šverniku.
- 27. märts – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Kliment Vorošilov kuulutas välja amnestia, millega vabanes umbes miljon kinnipeetut (kolmandik kõigist vangidest) karistusajaga kuni 5 aastani. Amnestia alla ei kuulunud paragrahvi 58 all (poliitilised) süüdimõistetud ja ka mõrvarid ning bandiidid.
[redigeeri] Aprill
- 7. aprill – ÜRO peasekretäriks valiti Dag Hammarskjöld.
[redigeeri] Mai
- 25. mai – toimus USA esimene ja viimane tuumalaenguga suurtüki katsetus.
- 29. mai – Edmund Hillary ja Tenzing Norgay jõudsid esimeste inimestena edukalt Džomolungma tippu.
[redigeeri] Juuni
- 2. juuni – Suurbritannia kuningannaks krooniti Elizabeth II.
- 18. juuni – Egiptus kuulutati vabariigiks.
- 19. juuni – NSV Liidu kasuks spioneerimise eest hukati Ethel ja Julius Rosenberg.
- 26. juuni – arreteeriti Lavrenti Beria.
[redigeeri] Juuli
- 26. juuli – Fidel Castro juhtis Santiago de Cubas ebaõnnestunud ülestõusu Kuuba diktaator Fulgencio Batista y Zaldívari vastu.
- 27. juuli – lõppes Korea sõda. Ameerika Ühendriigid, Hiina Rahvavabariik, Lõuna-Korea ja Põhja-Korea kirjutasid alla rahulepingule.
[redigeeri] August
- 20. august – NSV Liit teatas oma vesinikupommi valmimisest.
[redigeeri] September
- 7. september – Nikita Hruštšovist sai NLKP Keskkomitee esimene sekretär.
- 26. september – Suurbritannias kaotati suhkrunormid.
[redigeeri] Oktoober
- ...
[redigeeri] November
- 5. november – Iisraeli peaminister David Ben Gurion astus tagasi.
- 9. november – Kambodžast sai iseseisev riik.
[redigeeri] Detsember
- 23. detsember – NSV Liit teatas ametlikult Lavrenti Beria hukkamisest.
- 30. detsember – USAs tulid müügile esimesed värviteleviisorid.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 25. aprill – Eestis likvideeriti oblastid (Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast).
- Suvi – Eesti metsades viis KGB läbi suurhaarangu metsavendadele.
[redigeeri] Sündinud
- 10. jaanuar – Pat Benatar, ameerika laulja
- 21. jaanuar – Paul Allen, Microsoft'i kaasasutaja
- 21. veebruar – William Petersen, ameerika filminäitleja
- 24. veebruar – Peeter Simm, eesti filmilavastaja
- 25. veebruar – José María Aznar, Hispaania poliitik
- 13. märts – Harm Wiersma, hollandi kabetaja
- 16. märts – Richard Stallman, vaba tarkvara propageerija
- 11. aprill – Guy Verhofstadt, Belgia poliitik
- 23. aprill – Kim Gordon, ameerika muusik, Sonic Youth 'i bassimängija
- 6. mai – Tony Blair, Suurbritannia poliitik
- 15. mai – Mike Oldfield, inglise muusik
- 16. mai – Pierce Brosnan, iiri näitleja
- 17. mai – Gérard Krawczyk, prantsuse filmirežissöör
- 8. juuni – Bonnie Tyler, Walesi laulja
- 13. juuni – Tim Allen, ameerika näitleja ja koomik
- 21. juuni – Benazir Bhutto, Pakistani poliitik
- 15. juuli – Jean-Bertrand Aristide, Haiti poliitik
- 8. august – Nigel Mansell, Vormel 1 piloot
- 11. august – Hulk Hogan, ameerika profimaadleja
- 15. august – Zera Yacob, Etioopia keiserliku perekonna pea
- 8. detsember – Kim Basinger, ameerika näitleja
- 9. detsember – John Malkovich, ameerika näitleja
- 10. detsember – Diane Schuur, USA laulja ja pianist
- 14. detsember – Rene Eespere, Eesti helilooja
- 26. detsember – Toomas Hendrik Ilves, eesti poliitik ja diplomaat
- 28. detsember – Richard Clayderman (Philippe Pagès), prantsuse pianist
[redigeeri] Surnud
- 1. jaanuar – Hank Williams, USA kantrilaulja
- 5. märts – Jossif Stalin, nõukogude riigitegelane
- 5. märts – Sergei Prokofjev, vene helilooja
- 13. märts – Johan Laidoner, Eesti sõjaväelane
- 23. märts – Oskar Luts, eesti kirjanik
- 28. märts – Jim Thorpe (Wa-Tho-Huk), indiaani päritolu ameerika sportlane
- 8. november – Ivan Bunin, vene kirjanik
- 27. november – Eugene O'Neill, USA näitekirjanik
- 23. detsember – Lavrenti Beria, NSV Liidu poliitik ja NKVD juht (hukati)
