Winston Churchill

Allikas: Vikipeedia
Winston Churchill 1944 Kanadas

Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955.

Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loožidesse Studholme Alliance ja Rosemary.[1]

Lapsepõlv ja perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Winstoni ema Leedi Randolph Churchill ehk Jennie Jerome (18541921) oli New Yorgi finantsmaakleri ja miljonäri Leonard Jerome'i tütar. Winstoni isa Lord Randolph Churchill (1849–1895) oli seitsmenda Marlborough' hertsogi poeg. Kuna Lord Randolph oli oma nooruses playboy ja temaga käisid kaasas mitmesugused skandaalid, siis tüli tõttu Walesi printsi – hilisema kuningas Edward VII-ga pagendati Churchillid Iirimaale, kus Winstoni isa oli Dublini asekuningas. Lord Randolph põdes süüfilist ning suri noorelt, 24. jaanuaril 1895 45-aastaselt.

Nagu kõrgklassi poisid enamasti, veetis ka Winston suurema osa oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu Harrow'sse, kus sai ta tihti karistada edenematuse eest õppetöös ning oma mässumeelse loomuse tõttu. Hästi läks Winstonil inglise keeles ja ajaloos. Ta oli ka kooli vehklemismeister.

Vahel harva tuli Winstoni ema Leedi Randolph talle internaatkooli külla. Winston armastas oma ema väga ning kirjutas talle kirju, milles soovis, et ema tuleks kas temale külla või annaks isa Winstonile loa mõneks ajaks koju minna. Täiskasvanuna oli Winstonil emaga väga lähedane suhe, isaga ta väga ei suhelnudki, kuid järgis pühendunult tema karjääri. Winston leidis oma üksildase lapsepõlve ajal tuge oma lapsehoidjalt Elizabeth Anne Everestilt.

Tunnustused ja aunimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabadusrist.gif
Vabadusrist
I/1

Winston Churchill pälvis 29. aprillil 1925. aastal I liigi 1. järgu Eesti Vabadusristi.

Aastal 1950 sai ta Sonningi eriauhinna.

Aasal 1951 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Aastal 1953 pälvis ta Nobeli kirjanduspreemia.

Aastal 1956 sai ta Karl Suure auhinna.

Aastal 2002 BBC korraldatud 100 suurima briti valimisel sai Winston Churchill esimese koha.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]