Ameerika iseseisvussõda

Allikas: Vikipeedia
Ameerika iseseisvussõda
Toimumisaeg 1775–1783
Toimumiskoht Põhja-Ameerika
Tulemus Suurbritannia kuningriik tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast
Osalised
US flag 13 stars.svg Ameerika Ühendriigid
Royal Standard of the King of France.svg Prantsusmaa kuningriik
Flag of Spain.svg Hispaania kuningriik
Prinsenvlag.svg Hollandi vabariik
Union flag 1606 (Kings Colors).svg Suurbritannia Kuningriik
Blason Principauté d'Anhalt-Zerbst (XVIIIe siècle).svg Anhalt-Zerbsti vürstiriik
Ansbach-Bayreuthi vürstiriik
Coat of arms of Hannover.svg Hannover
Wappen Hanau.svg Hanau
Hessen-Kasseli vürstiriik
Armoiries de La Falloise.svg Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriik
Waldecki ja Pyrmonti vürstiriik
Väejuhid või liidrid
US flag 13 stars.svg George Washington
Nathanael Greene
Horatio Gates
Friedrich Wilhelm von Steuben
Gilbert du Motierm
Jean-Baptiste Donatien de Vimeur
François Joseph Paul de Grasse
Pierre André de Suffren de Saint Tropez
Bernardo de Gálvez y Madrid
Luis de Córdova y Córdova
Juan de Lángara
Union flag 1606 (Kings Colors).svg Sir William Howe
Thomas Gage
Sir Henry Clinton
Charles Cornwallis, Cornwalli 1. markii
Sir Guy Carleton
John Burgoyne
Francis Rawdon-Hastings, Hastingsi 1 markii
Benedict Arnold
George Brydges Rodney, Rodney 1. parun
Richard Howe, Howe'i 1. krahv
Wilhelm von Knyphausen
Joseph Brant

Ameerika iseseisvussõda (17751783; inglise keeles American Revolutionary War või American War of Independence) oli sõda, mis algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast.

Eellugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid pärast Seitsmeaastast sõda. 1763. a Pariisi rahu lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis Suurbritannia parlament vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim neist "Vabaduse Pojad"), boikoteeriti Briti kaupu (nn Bostoni teejoomine).

1774. aasta 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress, kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. 19. aprillil 1775. aastal tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja puhkemise.

Sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

10. mail 1775. aastal kogunes II Kontinentaalkongress, mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginiast pärit George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis II Kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni koostatud Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni, millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid.

Rahuleping ja tagajärjed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahu, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust.

Tähtsamad lahingud Ameerika iseseisvussõjas[muuda | redigeeri lähteteksti]