Ameerika iseseisvussõda

Ameerika iseseisvussõda
Toimumisaeg 1775–1783 Toimumiskoht Põhja-Ameerika Tulemus Suurbritannia kuningriik tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast
Osalised
Ameerika Ühendriigid Prantsusmaa kuningriik Hispaania kuningriik Hollandi vabariik	Suurbritannia Kuningriik Anhalt-Zerbsti vürstiriik Ansbach-Bayreuthi vürstiriik Hannover Hanau Hessen-Kasseli vürstiriik Braunschweig-Wolfenbütteli vürstiriik Waldecki ja Pyrmonti vürstiriik
Väejuhid või liidrid
George Washington Nathanael Greene Horatio Gates Friedrich Wilhelm von Steuben Gilbert du Motierm Jean-Baptiste Donatien de Vimeur François Joseph Paul de Grasse Pierre André de Suffren de Saint Tropez Bernardo de Gálvez y Madrid Luis de Córdova y Córdova Juan de Lángara	Sir William Howe Thomas Gage Sir Henry Clinton Charles Cornwallis, Cornwalli 1. markii Sir Guy Carleton John Burgoyne Francis Rawdon-Hastings, Hastingsi 1 markii Benedict Arnold George Brydges Rodney, Rodney 1. parun Richard Howe, Howe'i 1. krahv Wilhelm von Knyphausen Joseph Brant

Ameerika iseseisvussõda (1775–1783; inglise keeles American Revolutionary War või American War of Independence) oli sõda, mis algas 1775. aastal Suurbritannia kuningriigi ning tema kolmeteistkümne Põhja-Ameerika koloonia vahel ja mille lõpetas 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahuleping. Lepingu tulemusena Suurbritannia tunnistas Ameerika kolooniate iseseisvumist ja sõltumatust Suurbritanniast.

Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate suhted teravnesid pärast Seitsmeaastast sõda. 1763. a Pariisi rahu lõpetas kolooniais prantslastega sõdimise, Suurbritannia oli saanud aga enda võimu alla peaaegu kogu Põhja-Ameerika, ent kuna Euroopas toimunud sõda oli olnud Suurbritanniale kurnav, võttis Suurbritannia parlament vastu mitu seadust, mis suurendasid kolonistide maksukoormat ja piirasid nende majanduslikku arengut ja nende õigusi. Tekkis mitu Suurbritannia vastast ja iseseisvust toetavat võitlusühingut (tuntuim „Vabaduse Pojad“), boikoteeriti Briti kaupu (Bostoni teejoomine).

1774. aasta 5. septembril tuli Philadelphias kokku I Kontinentaalkongress, kus kinnitati lojaalsust Suurbritannia kuningriigile, ent samas kutsuti boikoteerima kõiki Briti päritolu kaupu, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadused. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. 19. aprillil 1775. aastal tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja (Ameerika Ühendriikide Iseseisvussõda) puhkemise.

10. mail 1775. aastal kogunes II Kontinentaalkongress, mis valis loodava ameerika kolonistide armee etteotsa Virginiast pärit George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis II Kontinentaalkongress vastu Thomas Jeffersoni koostatud Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni, millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid.

Ameerika kolooniate iseseisvumiseks Suurbritannia kuningriigist toimunud Iseseisvussõja lõpetas Pariisis 3. septembril 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahu, millega Suurbritannia tunnustas seniste Suurbritannia kolooniate iseseisvust.

Tähtsamad lahingud Ameerika iseseisvussõjas

• Lexingtoni ja Concordi lahingud, 1775
• Bostoni piiramine, 1775–1776
• Long Islandi lahing, 1776
• Harlem Heightsi lahing, 1776
• Trentoni lahing, 1776
• Princetoni lahing, 1777
• Brandywine lahing, 1777
• Germantowni lahing, 1777
• Saratoga lahing, 1777
• Monmouthi lahing, 1778
• Charlestoni piiramine, 1780
• Camdeni lahing, 1780
• Cowpensi lahning, 1781
• Guilford Court House lahing, 1781
• Yorktowni piiramine, 1781