Niels Kaj Jerne

Allikas: Vikipeedia
Niels Kaj Jerne 1950. aastal

Niels Kaj Jerne, (23. detsember 19117. oktoober 1994) oli taani immunoloog. Ta võitis Nobeli preemia meditsiini ja füsioloogia valdkonnas 1984. aastal koos Georges J. F. Köhleri ja César Milsteiniga. Auhinna said immuunsüsteemi arengu ja kontrolli teooriate ning monoklonaalsete antikehade tootmise põhimõtete avastamise eest.

Jerne on peamiselt tuntud kolme teooria tõttu. Arvati, et organism toodab antikehi vastusena antigeenidele. Jerne aga arvas, et immuunsüsteemil juba on olemas spetsiifilised antikehad antigeenidega võitlemiseks. Teiseks, oli teada, et immuunsüsteem on tolerantne organismi enda suhtes. Jerne postuleeris, et selle "õppimine" toimub tüümuses. Kolmandaks, oli teada, et T-rakud ja B-rakud suhtlevad teineteisega. Jerne teooria kohaselt on erinevad antikehad seotud teineteisega samade kohtadega, millega need seovad ennast antigeenidega. Nii moodustavad nad stabiilse "võrgu". Kui antigeen satub organismi, tasakaal häirub ja kujuneb immuunvastus.[1]

Varased aastad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema vanemad, Hans Jessen Jerne ja Else Marie Lindberg, elasid Fanø saarel Taanis. 1910. aastal kolis perekond Londonisse ning sealt edasi Hollandisse Esimese Maailmasõja ajal. Oma noorusaja veetis Jerne Rotterdamis. Ta õppis 2 aastat Leideni Ülikoolis füüsikat, kuid jätkas seejärel õpinguid ja teadustööd Kopenhaageni Ülikoolis meditsiini erialal. Seal omandas ta meditsiinikraadi 1947. aastal ja kaitses doktoritöö 1951. aastal.[1]

Teaduskarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastatel 1943–1956 oli Jerne teadur Taani Rahvuslikus Seerumiinstituudis. Seal oldud aja jooksul formuleeris ta antikehade tekke teooria. 1956. aastal läks Jerne tööle Maailma Terviseorganisatsiooni Genfi. 1962. aastal kolis ta Ameerika Ühendriikidesse ja asus tööle Pittsburghi Ülikoolis mikrobioloogia professorina. Samal ajal jätkas ta tööd Maailma Terviseorganisatsiooni heaks.[1] 1966. aastal kolis Jerne tagasi Euroopasse ning asus tööle eksperimentaalteraapia professorina Johann Wolfgang Goethe Ülikoolis Frankfurdis. 1969. aastal läks Jerne tööle Šveitsi Baselisse, kus ta oli Baseli Immunoloogiainstituudi direktor kuni 1980 aastani.[1]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Niels Kaj Jerne valiti 1979. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Aastal 1984 pälvis ta Nobeli preemia meditsiini ja füsioloogia valdkonnas.

Isiklik elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jerne oli kolm korda abielus. Tal oli kaks poega Tjek Jernega: Ivar Jerne (sündinud 1936) ja Donald Jerne (sündinud 1941) ning kolmas poeg Gertrud Wettsteiniga: Andreas Wettstein (sündinud 1971).[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1984/jerne.html# The Nobel Prize in Physiology or Medicine 1984 Niels K. Jerne, Georges J.F. Köhler, César Milstein,