Adam Johann von Krusenstern

Allikas: Vikipeedia
Adam Johann von Krusenstern
Krusensterni suguvõsa vapp
Hagudi mõisa härrastemaja – Adam Johann von Krusensterni sünnikoht

Adam Johann von Krusenstern (venepäraselt Ivan Fjodorovitš Kruzenštern; Иван (Иоганн Антон) Фёдорович Крузенштерн; 19. november 1770 Hagudi mõis12. august 1846 Kiltsi mõis) oli baltisaksa päritolu Vene meresõitja, admiral (1842).

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Adam Johann von Krusenstern sündis perre seitsmenda lapsena Hagudi mõisas 1770. Õppinud 12. eluaastani kodumõisas, asus Adam Johann õppima Tallinna Toomkooli ja seejärel Kroonlinna Kadetikorpusesse. Lõpetanud kooli 1788, viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (17881790). Sõjas võttis Krusenstern osa lahingutest Saaremaa, Tallinna ja Kroonlinna juures ning Viiburi lahes.[1]

Pärast sõja lõppu tegeles Krusenstern eneseharimisega, õppis inglise keelt ja täiendas end aastail 17931799 Inglismaal. Ta sooritas kaubalaeval reisi Lääne-Indiasse ja tegi hiljem inglise laevadel kaasa reisi ümber Aafrika Indiasse Kalkutasse.[1] Pärast seda teenis kaubalaeval, mis sõitis Hiina vetes.[1]

Naasnud 1799 Venemaale peatus ta lühemat aega Peterburis ja sõitis siis Eestisse.[1] Kiltsi alevikus Väike-Maarja lähedal korrastas ta oma märkmeid.[1] Seitse aastat maailmameredel olid andnud hulgaliselt kogemusi ning kinnitanud arusaama, et maakeral on veel palju "valgeid laike".

Krusensterni ümbermaailmareis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ümbermaailmareisi projekt, mille ta Mereministreeriumile esitas, ei leinud seal heakskiitu, kuid Krusensternil õnnestus äratada huvi Vene-Ameerika kompaniisse kuuluvates vene töösturites.[1] Krahv N. Rumjantsev, oma aja haritumaid inimesi, toetas noort meremeest.[1] Krusensterni kasutada anti kaks väikest purjelaeva "Nadežda" ja "Neva". Ise juhtis ta laeva "Nadežda", "Neva" komandör oli kaptenleitnant Juri Lisjanski (1773–1837).

7. augustil 1803 Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni eesmärk oli Vaikse ookeani ranniku uurimine, Vene-Ameerika kompanii kaubanduse arendamine ja Vene diplomaatide esinduse Jaapanisse toimetamine. Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile. Sandwichi saarte juures läksid laevad 1804. aastal lahku.[1] Krusenstern tegi Lisjanskile ülesandeks uurida saari Vaikse ookeani keskosas, samas kui ta ise suundus põhja poole.[1] Ekspeditsioon külastas nii soojemaid (Markiisaared, Hawaii saared) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtšatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. 1805. aasta detsembris kohtusid laevad Hiinas ning jõudsid 19. augustil 1806 – kolme aasta ja 12 päeva pärast – tagasi Kroonlinna.[1]

Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, Šveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitšman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen.

Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee temperatuuri ja tihedust ning hoovusi, millega pandi alus uuele teadusharule: okeanograafiale. Reisil tehtud kaardistused võimaldasid kaartidel koordinaate parandada, enim täpsustati Kuriilide ja Sahhalini rannikujoont. Krusenstern avastas ja nimetas Vaikses ookeanis 18 väina, neeme, lahte ja vulkaani.

26. augustil 1806 lõppenud ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 18091812 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (18231826) oli oma aja parim.

Tegevus pärast ümbermaailmareisi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe Kadetikorpuse inspektor ja 18271842 oli ta samas direktoriks. 1842 omistati talle admirali aukraad. Krusenstern kuulus paljudesse Vene ja välismaa teadusseltsidesse ning oli 1845 üks Vene Geograafiaseltsi asutajatest.

1816. aastal ostis ta Kiltsi mõisa, kus valmis ka "Lõunamere atlas".

Adam Johann von Krusenstern suri Kiltsis 12. augustil 1846 ning maeti Nikolai I eriloal Tallinna Toomkirikusse. Tema valgest marmorist hauamonumendil toetub ingel vasaku käega ankrule, hoides paremas ülestõstetud käes tõrvikut. Ta seisab laeva ees, millel on lint sõnaga "Lootus" ja kiri: "Esimesele vene ümbermaailmasõitjale (1803–1806)".

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Adam Johann von Krusenstern valiti 1816. aastal Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia välisliikmeks.

Aastal 1824 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.

Mälestuse jäädvustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Krusensterni auks on maailmas nimetatud 12 geograafilist objekti. Hagudis asub tema mälestusmärk. Kiltsi mõisas, kus tegutseb Kiltsi põhikool, avati 1995. aastal Admiral Adam Johann von Krusensterni mälestustuba[2].

Krusensterni auks nimetatud objektid ja liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

14. september 1801 abiellus Adam Johann Juliana Charlotte von Taubega (1784–1849) Järvakandi mõisast, kes oli Otto Reinhold von Taube (1726–1798) ja Krape mõisast (Kroppenhof) Lätist pärit Christina Juliana Strandmanni (1745- ) tütar.

Abielust sündisid:[7]

Esivanemad[muuda | redigeeri lähteteksti]


Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Krusenstern, A. J. von (1810–1812). Reise um die Welt in den Jahren 1803, 1804, 1805 und 1806. 
  • "Worter-Sammlungen aus den Sprachen einiger Volker des ostlichen Asiens und der Nordwestkuste von Amerika" (СПб., 1813) saksa keeles;
  • "Memoire sur une carte du detroit de la Sonde et de la rade de Batavia" (СПб., 1813) prantsuse keeles;
  • "Beitrage zur Hydrographie d. grosseren Oceane" (Leipzig, 1819) saksa keeles;
  • Lõunamere atlas, "Собрание сочинений, служащих разбором и изъяснением Атласа Южного моря" (СПб., 1823, 1826; дополнение, СПб., 1835 – 1836)
  • Löwenstern, Hermann Ludwig von; inglise keelde tõlkinud Victoria Joan Moessner (2003). The first Russian voyage around the world: The journal of Hermann Ludwig von Löwenstern 1803–1806. Fairbanks: University of Alaska Press, 510 lk. ISBN 1889963453. 

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]