Thomas Nagel

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib USA filosoofist; taani jalgpalluri kohta vaata artiklit Thomas Nagel (jalgpallur); saksa graafikadisaineri kohta vaata artiklit Thomas Nagel (graafikadisainer)

Thomas Nagel teaching Ethics.JPG

Thomas Nagel [n'eidžel] (sündinud 4. mail 1937 Belgradis) on juudi päritolu USA filosoof.

Ta on tegelnud põhiliselt vaimufilosoofiaga, poliitikafilosoofiaga ning eetikaga.

Tema tuntumad teosed on artikkel "Mis tunne on olla nahkhiir? (What Is It Like to Be a Bat, 1974), milles ta kritiseerib reduktsionistlikke vaimuteooriaid, ja raamat "The Possibility of Altruism" oma deontoloogiaga ning liberaalse poliitikafilosoofiaga.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Thomas Nagel sündis Belgradis juudi perekonnas.

Ta lõpetas 1958 bakalaureusekraadiga Cornelli Ülikooli, sai 1960 Oxfordi Ülikoolist magistrikraadi (BPhil) ning 1963 Harvardi Ülikoolist John Rawlsi juhendamisel doktorikraadi.

Ta õpetas 1963–1966 California Ülikoolis (Berkeley) ja 1966–1980 Princetoni Ülikoolis.

Alates 1980. aastast on ta professor New Yorgi Ülikoolis. Ta on filosoofia ja õigusteaduse professor ning ülikooliprofessor.

Nagel on Encyclopædia Britannica toimetuskomitee liige, samuti New Yorgi Filosoofiaseltsi liige.

Epistemoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Epistemoloogia esindab Nagel tugevat ("metafüüsilist") realismi, vaieldes mitte üksnes relativismi ja radikaalse konstruktivismiga (Richard Rorty ja Nelson Goodman), vaid ka sisemise realismiga (Hilary Putnam). Erinevalt Putnami mõisterelatiivsusest, mille kohaselt ei ole ainuõiget maailmakirjeldust, peab Nagel võimalikuks "vaadet eikusagilt" – absoluutset, tõest vaatekohta maailmale.

Raamatus "The Last Word" ütleb Nagel, et mõned propositsioonid, näiteks matemaatika ja loogika propositsioonid nagu 2 + 2 = 4 ja P → Q & P :. Q ei ole rünnatavad. Kui nad oleksid rünnatavad, ei saaks me mõtelda. Sellepärast on relativism väär.

Vaimufilosoofia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mis tunne on olla nahkhiir?

Vaimufilosoofias on Nagel kaitsnud seisukohta, et teadvust ja subjektiivset kogemust ei saa redutseerida ajutegevusele. Sellest kirjutas ta esimest korda oma tuntud artiklis "Mis tunne on olla nahkhiir?" (1974; küsimus ise pärineb Timothy Sprigge'ilt).

Ükskõik kui palju me ka teame mõne olendi, näiteks nahkhiire ajust, ei ava see meile tema elamusvaatekohta. Näiteks kui me täpselt teame, mis toimub nahkhiire ajus, kui tal on valus, (teame tema valude teadvuse neuronaalset korrelaati), siis ei tea me ikka veel, mis tunne nahkhiirel on, kui ta on valus. Ja me ei saagi seda teada. Et objektiivsus tähendab just sõltumatust vaatekohtadest, ei saa ta kirjeldada subjektiivsust, mida Nagel peab teadvuse kõige olemuslikumaks tunnuseks. Sellega on loodusteadusele pandud põhimõtteline tunnetuse piir.

Nagel väidab, et teadvusel on "subjektiivne iseloom", "mis-tunne-on"-aspekt, mis on talle omane. Ta väidab, et "organismil on teadlikud (conscious) vaimuseisundid siis ja ainult siis, kui on olemas miski, mis on olla see organism – miski, kuidas organismile tundub."[1] Nagel leiab ka, et reduktsionistliku teaduse objektiivsete meetodite abil ei pruugi kunagi olla võimalik leida piisavat seletust vaimu subjektiivsele aspektile. Ta väidab, et "kui me mööname, et füüsikaline vaimuteooria peab seletama kogemuse subjektiivset iseloomu, siis me peame tunnistama, et ükski praegu olemasolev kontseptsioon ei anna meile võtit, kuidas seda saaks teha."[2] Edasi väidab ta, et "tundub ebatõenäoline, et saaks kaaluda mõnd füüsikalist vaimuteooriat, enne kui ei mõelda rohkem järele subjektiivse ja objektiivse probleemi üle."[3]

Artikli põhiteesi ütles välja neurofüsioloog Emil Heinrich Du Bois-Reymond juba 19. sajandil. Ometi vallandas Nageli artikkel vaidluse kvaalide üle, milles praegu osalevad teiste seas David Chalmers, Paul Churchland, Daniel Dennett, Joseph Levine ja Michael Tye.

Kuigi Nagelit on peetud dualistiks ja ta mõnikord on avaldanud omadusdualistlikke vaateid, on ta pigem ainult antireduktsionist. Ta kirjutab artiklis "Conceiving the Impossible and the Mind-Body Problem": "Ma usun, et füüsilise ja vaimse vahel on mõlemas suunas paratamatu seos, kuid seda pole võimalik aprioorselt avastada. Mingit laadi funktsionalistliku reduktsionismi suhtes lähevad arvamused tugevasti lahku, ja ma ei hakka üksipulgi esitama põhjendeid, mille pärast ma olen selles vaidluses antireduktsionistide poolel. Kuigi filosoofid on teinud olulisi (inglise significant) katseid kirjeldada vaimuseisundite funktsionaalseid ilminguid, usun ma endiselt, et mitte ühestki mõne süsteemi funktsionalistlikust iseloomustusest ei järeldu – puhtalt meie mõistete alusel vaimse kohta –, et see süsteem on teadvusega."[4]

Nagel kaldub arvama, et keha ja vaimu probleem lahendatakse tulevikus põhimõtteliselt uue teooriaga, mis lubab näha nii füüsilisi nähtusi kui ka subjektiivseid vaimunähtusi ühe ja sama protsessi objektiivsete aspektidena, mis selle protsessi juurde paratamatult kuuluvad. See tähendaks dualismi vääraks osutumist. Seost füüsilise ja vaimse vahel peab ta olemasolevatele tõenditele tuginedes paratamatuks, mitte kontingentseks.

Eetika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eetikas on Nagel tuntud oma panuse järgi deontoloogilisse (mittekonventsionalistlikku eetikasse ja liberaalsesse poliitikateooriasse.

Raamatus "The Possibility of Altruism" (Altruismi võimalikkus; 1970) kaitseb ta altruismi. Ta väidab uuskantiaanluse vaimus, et inimestel võivad olla piisavad põhjendid teha teistele kasulikke tegusid, ootamata kasu iseendale ja olemata ajendatud kaastundest jms teguritest.

Koos Bernard Williamsiga on ta andnud suure panuse moraalse vedamise (moral luck) probleemi varajasse arutellu, täpsustades selle mitmeid külgi ning analüüsides selle mõju eetikale ja moraalihinnangutele.

Nageli arvates on katsed seletada moraali inimese bioloogilise evolutsiooni kaudu kahemõttelised. Väärtuse ning hea ja kurja küsimused on universaalsed, sobides ka võimalikesse maailmadesse, kus evolutsiooniteooria on väär.

Artiklis "The Absurd" näeb Nagel absurdi kontastis meie tähtsuse vahel subjektiivsest vaatekohast ning objektuuvse tõsiasja vahelm et meie enese olemasolu ei ole tähtsam kui kellegi teise oma ega isegi elutu asja oma. Nagel võrdleb erinevaid väljapääse absurdist (trots, religioon, armastus, enesetapp jne) ning leiab, et kõige adekvaatsem on vist iroonia.

Ta on koos John Rawlsi, Ronald Dworkini ja Robert Nozickiga kirjutanud USA Ülemkohtule suunatud dokumendi, milles pooldatakse eutanaasia lubatavust.

Tuntud on ka tema artikkel "Concealment and Exposure" ("Varjamine ja avalikustamine"), milles ta rõhutab, et selleks, et indiviidi vabadus oleks küllaldaselt tagatud, peab indiviidile jääma piisav teiste eest varjatud sfäär.

Poliitikafilosoofia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagel on ameerikalikus mõttes liberaal, st ta toetab riiklikku haridust, tervishoidu ja sotsiaalhooldust, vastustab piiranguteta turumajandust ning pooldab indiviidi eluviisi vaba valikut, niivõrd kui see ei kahjusta teisi.

Ta on skeptiline võimalikkuse suhtes, et kunagi seatakse jalule õiglased suhted rahvusriikide vahel.

Tsitaate[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Probleem on vastanduses subjektiivse ja objektiivse vaatekoha vahel. Igale asjale kaldutakse otsima objektiivset seletust, enne kui möönda selle reaalsust. Ent sageli pole seda, mis subjektiivsest vaatekohast paistab, võimalik sel moel seletada. Nii et kas objektiivne maailmakäsitus on ebatäielik või on subjektiivses maailmakäsituses illusioone, millest tuleb lahti saada.
    • Subjective and Objective. – Mortal Questions, Cambridge University Press: , 1979, lk 196.
  • Ma usun, et lõpuks mööndakse, et praegused katsed käsitada vaimu analoogiliselt kunstlike arvutitega, mis suudavad hiilgavalt hakkama saada samade väliste ülesannetega nagu teadvusega olendid, on tohutu ajaraiskamine.
    • The View from Nowhere, Oxford University Press, 1986, lk 16.
  • Igaühel on õigus oma kujutluses aeg-ajalt mõni mõrv toime panna, rääkimata väiksematest üleastumistest.
    • Concealment and Exposure
  • Kui sub specie aeternitatis pole alust uskuda, et millelgi pole tähtsust, siis ka sellel pole tähtsust ning me võime võtta oma absurdset heroismi või meeleheite asemel irooniaga.
    • The Absurd. – Mortal Questions, Cambridge University Press: 1979, lk 23.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Thomas Nagel valiti 2006. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • The Possibility of Altruism, Oxford University Press: 1970; teine trükk Princeton University Press: 1978.
  • Mortal Questions, Cambridge University Press 1979. Google'i raamat
  • The View from Nowhere, Oxford University Press: 1986, ISBN 0195056442
  • What Does It All Mean?: A Very Short Introduction to Philosophy, Oxford University Press: 1987).
  • Equality and Partiality, Oxford University Press: 1991.
  • Other Minds: Critical Essays, 1969-1994, Oxford University Press: 1995.
  • The Last Word, Oxford University Press 1997.
  • Thomas Nagel, Liam Murphy. The Myth of Ownership: Taxes and Justice, Oxford University Press: 2002.
  • Concealment and Exposure and Other Essays, Oxford University Press: 2002.
  • Secular Philosophy and the Religious Temperament: Essays 2002-2008, Oxford University Press: 2009.
  • Nagel, Thomas 2012. Mind and Cosmos: Why the Materialist Neo-Darwinian Conception of Nature is Almost Certainly False. Oxford: Oxford University Press.

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Retsensioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Nagel, "What Is It Like to Be a Bat?" (1974), lk 436.
  2. Samas, lk 445.
  3. Samas, lk 450.
  4. Nagel, "Conceiving the Impossible and the Mind-Body Problem" (1998), lk 337.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]