Barbara McClintock

Allikas: Vikipeedia
Barbara McClintock 1983. aastal Nobeli loengut pidamas

Barbara McClintock (16. juuni 19022. september 1992) oli ameerika teadlane, üks tunnustatumaid tsütogeneetikuid maailmas.

Aastal 1972 sai ta Cornelli Ülikoolis doktorikraadi botaanikas. Seal oli tal juhtiv roll maisi tsütogeneetika uuringutes. See valdkond jäi tema huviorbiiti kogu töökarjääri jooksul. 1920ndate lõpus uuris McClintock kromosoome ning kuidas nad käituvad maisi paljunemisel. Tema töödel oli teedrajav roll: ta arendas välja tehnika, et nähtavaks teha maisikromosoomid ja kasutas mikroskoopilist analüüsi, et demonstreerida paljusid geneetika alusideid, kaasa arvatud ristsiirde käigus toimuvat geneetilist rekombineeriumist, mis leiab aset meioosis, kus kromosoomid vahetavad omavahel juppe. McClintock lõi esimese maisi geneetilise kaardi, ühendades kromosoomiregioonid füüsiliste tunnustega, ning ta näitas telomeeride ja tsentromeeride rolli – kromosoomi piirkonnad, mis on tähtsad geneetilise informatsiooni säilitamiseks.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Barbara McClintock valiti 1944. aastal USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks.

Aastal 1946 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Barbara McClintock pälvis 1983. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna transponeeruvate elementide avastamise eest.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]