Paul Samuelson

Allikas: Vikipeedia
Majandusteaduse ajalugu
Paul Samuelson.gif
Nimi: Paul Anthony Samuelson
Sündinud: 15. mai 1915, Gary, Indiana
Surnud: 15. detsember 2009 (94-aastaselt), Belmont, Massachusetts
Päritolu: Ameerika Ühendriigid
Ala: majandusteadus
Ülikool: Harvardi Ülikool (Ph.D.)
Chicago Ülikool (B.A.)
Töökoht: MIT
Saavutused: matemaatiline majandusteadus
majandusteaduse metodoloogia
rahvusvahelise kaubanduse teooria
majanduskasvu teooria
avaliku hüve teooria
Auhinnad: John Bates Clarki medal (1947)
Nobeli majandusauhind (1970)

Paul Anthony Samuelson (15. mai 1915 Indiana13. detsember 2009 Massachusetts) oli USA majandusteadlane. Teda autasustati 1970. aastal Nobeli majandusauhinnaga.

Tema vanemad, Frank ja Ella Samuelson, olid Poolast emigreerunud juudid. Isa töötas farmatseudina. Pauli noorem vend Robert Summers, kes muutis oma perenime, on samuti majandusteadlane.

1923 kolis perekond Chicagosse. Paul õppis Chicago ülikoolis, kus sai 1935 bakalaureuse- ja 1936 magistrikraadi. 1941 sai ta Harvardi ülikoolis filosoofiadoktoriks.

Tema tuntuim raamat on 1947 välja antud "Foundations of Economic Analysis" ("Majandusanalüüsi alused"). See on tema ümbertöötatud doktoridissertatsioon ja põhineb termodünaamika seaduste kasutamisel majanduses.

Samal aastal, põhinedes Le Chatelier' printsiibile, hakkas ta majandusteoorias kasutama võrdleva statistika meetodeid. Nende abil näitas ta, missuguses suunas muutub turu tasakaal, kui muutub mingi oluline turgu mõjutav tegur. Le Chatelier' printsiibi kasutamine osutus väga tõhusaks vahendiks ja seda hakati majandusteoorias laialdaselt kasutama.

Koos oma venna naisevenna Kenneth Arrowga peetakse teda neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale alusepanijaks 1955. aastal ja matemaatika majandusteadusesse toojaks. Ta avaldas ka ühe esimestest artiklitest mittelineaarse dünaamika kohta majandusanalüüsis.

Paul Samuelson on täiendanud Abram Bergsoni käsitlust sotsiaalse heaolu funktsioonidest, mida tuntakse Bergsoni-Samuelsoni sotsiaalse heaolu funktsioonidena (Bergson-Samuelson social welfare functions). Samuelson defineeris sotsiaalsete avalike teenuste omadused: need on kõigile kasutada, kas nad seda soovivad või ei; ühe inimese tarbimine ei vähenda teistele jääva hüve kogust; selle kasutamise piirkulu on väga väike.

Rahvusvahelises kaubanduses on tuntud Stolperi-Samuelsoni teoreem, mille Samuelson 1941 koos Wolfgang Stolperiga Heckscher-Ohlini mudelist tuletas. Teoreem väidab, et tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit ehk küllusliku tootmisteguri hind tõuseb ja napi teguri hind langeb. Teoreem selgitab, miks eksisteerivad majanduses alati huvigrupid, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu.

Samuelsoni ja Robert Solow' 1960. aasta edasiarendus Phillipsi kõverast tuvastas kõrge inflatsiooni ja kõrge töötuse omavahelise seose, mis on makroökonoomikas laiemalt tuntud Phillipsi kõvera selgitus.

Samuelson oli USA presidentide John Kennedy ja Lyndon Johnsoni nõunik ning Ameerika Ühendriikide rahandusministeeriumi, eelarvebüroo ja presidendi majandusnõunike nõukogu konsultant.

Samuelson kirjutas igal nädalal ajakirjale "Newsweek" artikli vaheldumisi Chicago koolkonna esindaja Milton Friedmaniga. Nad esindasid nii-öelda vastaspooli: Samuelson oli keinsianist, Friedman monetarist.

2003. aasta veebruaris kirjutas Samuelson alla avalikule kirjale, millega paluti USA presidenti George Bush nooremat mitte makse kärpida. Kokku kirjutas sellele kirjale alla üle 450 majandusteadlase, sealhulgas 10 24-st tollal elus olnud ameeriklasest, kes pälvinud Nobeli majanduspreemia.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paul Anthony Samuelson sai 1947. aastal John Bates Clarki medali.

Aastal 1958 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks.

Aastal 1970 pälvis Samuelson Nobeli majandusauhinna.