Dissident
| See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Dissident (ladina dissidens 'mittenõustuv') on inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele režiimile. Sõna algne tähendus on teisitimõtleja usuküsimustes – lahkusuline.
[redigeeri] Dissidentlik liikumine Eestis
Vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule avaldus Eestis okupatsiooni algusest peale eri vormides, mii otsese relvastatud tegevusena kui ka okupatsiooni eitava ja Eesti iseseisvuse taastamist nõudva kirjanduse, lendlehtede jms levitamise näol. 1970. aastatel hakati vastupanuliikumist sageli nimetama dissidentlikuks liikumiseks ja poliitiliselt Nõukogude võimule vastupanu osutajaid dissidentideks. Nende tegevus oli sageli illegaalne, võimu eest varjatud. Eesti dissidentide hulka kuulusid Artjom Juskevitš, Mati Kiirend, Kalju Mätik, Sergei Soldatov, Arvo-Gunnar Varato, Sven Kreek, Jüri Kukk, Mart Niklus, Viktor Niitsoo, Veljo Kalep, Uno Toru, Heiki Ahonen, Arvo Pesti, Lagle Parek, Enn Tarto, Harri Mõtsnik jt.
[redigeeri] Kirjandust
- „Dissidentlik liikumine Eestis 1972–1987”. Dokumentide kogumik. (Ülevaade dissidentlikust liikumisest Nõukogude Liidus ja Eestis, poliitvangide olukorrast nõukogude õigussüsteemis. Sisaldab ka dissidentide avalikud pöördumised ja kirjad ning kriminaalasjade materjalid. Rahvusarhiiv 2009. ISBN 9789985951071.
- Arvo Pesti ja Olavi Pesti, "Kirjad vennale" (kirjad teineteisele ajavahemikul 15.04.1983 – 29.09.1986). Tartu, Ilmamaa 2011, 192 lk. ISBN 9789985773789