Ain Kaalep

Ain Kaalep (2000)

Ain Kaalep (sündinud 4. juunil 1926 Tartus) on eesti luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija.

Elulugu

Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 1989–2001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. 2002. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

Elab ja töötab Elvas.

Kaalep kuulus vabatahtlikuna Soome armee jalaväerügementi JR 200.

Oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.

Looming

• "Aomaastikud" (1962)
• "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962)
• "Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (näidend, 1967, avaldatud Manas 1969, nr. 36)
• "Järvemaastikud" (luulekogu, 1968)
• "Mäe veri (Totomauna)" (näidend, 1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6)
• "Klaasmaastikud" (1971)
• "Paani surm ja teisi luuletusi" (1976)
• "Peegelmaastikud" (ülevaade Ain Kaalepi tõlkeloomingust, I 1976, II 1980)
• "Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi" (1986)
• "Maavallast ja maailmakirjandusest" (kriitika- ja esseedekogumik, 1984)
• "Minu silmad ja sinu silmad" (näidend, 1965)
• "Kolm Lydiat" (1997)
• "Haukamaa laulu'" (1999)
• "Jumalatosin" (2008)
• "Muusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945–2008" (2008)

Ain Kaalep on viljakas tõlkija. Tema huviorbiiti kuulub saksa-, hispaania- ja prantsuskeelne luule.

• "Antillide luulet"
• "Austraalia novelle"
• "Caspar Hauser ehk Südameleigus" Jakob Wassermann
• "El Greco" Ramón Gómez De la Serna
• "Ikke all" Ivan Vazov jt

Tunnustused

• 1984 Juhan Liivi luuleauhind
• 1986 Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1996 Riigivapi III klassi teenetemärk
• 1998 Elva linna aukodanik
• 2000 Hendrik Adamsoni murdeluulepreemia luulekogu "Haukamaa laulu" eest
• 2008 Rahvusmõtte auhind
• 2010 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
• 2010 Jaan Krossi kirjandusauhind

Kirjandus

• Jaak Põldmäe, "Ain Kaalepi luuleteoreetiliste vaadete kajasid tema loomingus (Kollaaž, segatehnika)" – Keel ja Kirjandus 1976, nr 6, lk 329–335
• Jüri Talvet, "Ain Kaalepi poetica iberica" – Keel ja Kirjandus 1981, nr 5, lk 368–376
• Jüri Talvet, "Kirjaniku portree tema sünnipäevaks ehk Ain Kaalepi luule ja tarkus" – Looming 1986, nr 6, lk 815–823
• Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk 360–367 ja bibliograafia lk 374–375 (ülevaate autor Silvia Nagelmaa)
• "Tuntud elvalasi läbi aegade". Koostanud Lembit ja Uno Ainsoo. Liivimaa Mälu, Tartu 2006, lk 49–52
• Daniele Monticelli, "Maailmakultuuri sõnumitooja Ain Kaalep" (intervjuu) – Keel ja Kirjandus 2006, nr 6, lk 491–495
• Sirje Olesk, "Kaks vaimukaaslast eri aegadest. Valik Ain Kaalepi ja Nigol Andreseni kirjavahetusest aastatel 1965–1975" – Tuna 2007, nr 4, lk 103–122; järg: 2008, nr 1, lk 113–128

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides:

Ain Kaalep

• Eesti Päevaleht Online, Anari Koppeli intervjuu Kaalepiga
• Videvik - Ain Kaalep 75, Jaan Kappo
• Janika Kronberg, "Kingitus, mis kinnitab ja jaatab püsivaid kultuuriväärtusi" (raamatu "Kolm Lydiat" arvustus) (Postimees 26. 2. 1998, lk 16)
• Ain Kaalep, "Seitsmeselt poliitikasse" (Õpetajate Leht 15. 6 2007, lk 4)
• Riho Laurisaar: Ain Kaalep: muusad on mulle lähedased, EPL, 31. oktoober 2008
• AIN KAALEP: Õigekeelsusest ja heakeelsusest EPL.ee, 29. juuni 2009
• Ain Kaalep Eesti biograafilises andmebaasis ISIK