Ivar Grünthal

Allikas: Vikipeedia

Ivar Grünthal (8. juuni 1924 Tartu14. veebruar 1996 Göteborg) oli eesti kirjanik, arst ja poliitik.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ivar Grünthal oli ajakirjanik Vera Poska-Grünthali ja jurist Timotheus Grünthali teine laps, riigimees Jaan Poska lapselaps. Tal oli vanem õde Constancia (1920–2005) ja noorem õde Vera (sündinud 1925) ning noorem vend Timotheus Grünthal jr (sündinud 1930). Tema onu Villem Grünthal-Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija[1].

Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis aastatel 193241. Pärast seda jätkas õpinguid Tartu, Helsingi ja Lundi ülikoolis, õppides arstiteadust. Lõpetas Lundi ülikooli meditsiinilitsentsiaadi kraadiga 1951. aastal.

Teise maailmasõja ajal teenis Soome armees, kuuludes Eesti vabatahtlike rügemendi JR 200 koosseisu, pärast ohvitserikoolituse läbimist ülendati lipnikuks (vänrikki).

Astus Rootsis paguluses olles aastal 1945 EÜS Põhjala liikmeks.

Töötas aastatel 19521958 Visbys arstina. Aastast 1959 oli sotsiaalarst Göteborgis. Aastatel 19571966 oli kultuuriajakirja "Mana" toimetaja ja väljaandja. 1956–1962 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liige. Tõlkis eesti luulet rootsi keelde, avaldas rohkelt artikleid ja arvustusi ajakirjades.

1. jaanuaril 1962 nimetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis August Rei Ivar Grünthali portfellita ministriks ja sotsiaalministri kohusetäitjaks peaministri asetäitja Aleksander Warma juhitavas Vabariigi Valitsuses eksiilis.

Abikaasa Virve Grünthal (Lasberg), tütred Anne, Pia ja Kristiina, poeg Ivar-Hendrik.

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Luulekogud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koondkogu "Neitsirike" sisaldab tervikuna kõik varem ilmunud luulekogud. Koostanud ja eessõna: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1995

Värssromaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Peetri kiriku kellad". Göteborg 1962
  • "Laulu võim" – ajakirjas Mana 19661986, nr. 31, 43–52 ja 54–55

Kriitika, esseistika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. EE 14. köide lk. 73

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]