Horatius

Allikas: Vikipeedia
Horatiuse kuju tema sünnilinnas Venosas (antiikaja Venusia)

Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid.

Teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Melpomenele". Tõlkinud Johannes SemperLooming 1935, nr 10, lk 1131
  • "Pompejus Grosphusele"; "Maecenasele"; "Manilius Torquatusele". Tõlkinud ja järelmärkused: Ants Oras – samas, lk 1131–34
  • Rooma kirjanduse antoloogia, ER, Tallinn 1971, lk 322–352 (oodid ja epoodid, tõlkinud Ain Kaalep, satiirid, tõlkinud Leo Anvelt, ja kirjad, tõlkinud Ülo Torpats); kommentaarid lk 617–629
  • Ood 2.13 : 'Ta halval päeval mulda su istutas...' / Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mari Murdvee; Ood 1.37 : 'Nüüd, sõbrad, joogem, nüüd vabas tantsuhoos...' / tõlkinud ja kommenteerinud Janika Päll; Episood 9 : 'Maecenas õnnis, millal siis su häärberis...' / tõlkinud Katrin KiislerVikerkaar 1996, nr 8/9, lk 41–47
  • "Kuis, vaata, seisab kõrglumest valgena..."; I.17 : "Ühtpuhku kärmelt armsat Lucretilist..."; II.4 : "Et sa armsaks pead oma teenijannat..."; II.9 : "Ühtsoodu söötis põllule vihmasid..."; II.11 : "Mis on kantaabril nõuks sõjalembesel..."; II.15 : "Mõnd harva juugrit jätmas on adrale..."; II. 16 : "Vaikust taevastelt palub kimpujäänu..."; II. 17 : "Miks kaeveldes mind muudad sa hingetuks..."; II.20 : "Ei kandma habras, argine tiivasulg..." : [luuletused]. Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Mari Murdvee – Vikerkaar 1999, nr 4, lk 45, 48–60

Ajalooline tähtsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks Horatiuse luuletusi, "Exegi monumentum" ("Püstitasin monumendi"), on olnud hiljem temaatiliseks eeskujuks mitmetele kunstnikele ja kirjanikele (näiteks Puškinile).

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]