Ḩāfez̧

Allikas: Vikipeedia

Khwājah Shamsoddīn Moḩammad Ḩāfez̧-e Shīrāzī (خواجه شمس‌الدین محمد حافظ شیرازی; tuntud pseudonüümi Ḩāfez̧ all; 13151390) oli kuulsaim Pärsia luuletaja. Sageli on teda nimetatud poeetide poeediks. Varasemas eesti ortograafias transkribeeriti tema nimi kujul Hafiz.

Ḩāfez̧i kogutud teosed (Diivan) võib leida enamiku iraanlaste kodudest. Tänini õpitakse ta luuletusi pähe ning kasutatakse vanasõnadena. Tema elu ja luulet on ohtralt analüüsitud, kommenteeritud ja tõlgendatud. 14. sajandile järgnenud pärsia kirjandust pole keegi ulatuslikumalt mõjutanud kui tema.[1][2]

Ḩāfez̧i gaseelide põhiteemad on armastus, veini ja joobumuse ülistus ning nende silmakirjalikkuse paljastamine, kes on seadnud end teiste üle kohtumõistjaiks ja moraalivalvureiks.

Tema mõju iraanlaste elus võib näha ta luuletuste sagedas kasutuses Pärsia klassikalises muusikas, kujutavas kunstis ja kalligraafias. Ḩāfez̧i haud Shirazis on Iraani arhitektuuri meistriteos, mida sageli külastatakse. Ḩāfez̧i luulet on tõlgitud, mugandatud ja jäljendatud kõigis levinumates keeltes.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Hazez (EI) E. Yarshater, I. An overview
  2. Hafiz and the Place of Iranian Culture in the World, Aga Khan III, 9. november 1936, London.