Jaan Kross

Allikas: Vikipeedia
Jaan Kross (1987)

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Kross sündis Tallinnas ning õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis kuni 1944. aastani.[1]

1938. aastal astus ta Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmeks, 1988. aastal oli ta üks EÜSi taastamise algatajaid.[1]

Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Kross Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning ta viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina).

1946. aastal ta arreteeriti Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi poolt, mõisteti süüdi NKVD Erinõupidamise otsusega ja viibis GULAGi laagrites Krasnojarski krais ja Komis, kust vabanes 1954. aastal.

Pärast naasmist hakkas 1954. aastal professionaalseks kirjanikuks.

Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele.

2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa.[2]. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma[2] 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal.[3]

Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine".[4]

Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.

Pere[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Krossi esimene abikaasa oli Helga Pedusaar, nad olid abielus 1940–1949. 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar.

1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (sündinud 1959), Eerik-Niiles Kross (sündinud 1967) ja Märten Kross (sündinud 1970) on nende lapsed.

Poliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toivo Jullinen. Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 1992–1993.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Novellid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jutustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Mardileib” (1973)
  • „Kolmandad mäed” (1975)
  • Taevakivi” (1975)
  • „Kajalood” (1980)
  • „Ülesõidukohad” (1981)
  • „Silmade avamise päev” (1988)
  • „Järelehüüd” (1994)

Näidendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • „Doktor Karelli raske öö” (2000)
  • „Vend Enrico ja tema piiskop” (2000)
  • „Olematu Odysseus” (1960ndatel, avaldatud Kogutud Teosed VIII, 2005)

Luule[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • „Söerikastaja” (1958)
  • „Kivist viiulid” (1964)
  • „Lauljad laevavööridel” (1966)
  • „Vihm teeb toredaid asju” (1969)
  • „Voog ja kolmpii” (1971)
  • „Põhjatud silmapilgud” (1990)
  • „Maailma avastamine” (2005) uustrükk

Mälestused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • „Kallid kaasteelised” (2003)
  • „Kallid kaasteelised II” (2008)

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Juhani Salokannel. "Jaan Kross". Soome keelest tõlkinud Piret Saluri. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009. 542 lk. ISBN 9789985792667 (Originaal: Juhani Salokannel. Sivistystahto. Jaan Kross, hänen teoksensa ja virolaisuus, WSOY, 2008.)
  • Martin Carayol (toim.), "Jaan Kross : bilan et découvertes". Paris: L'Harmattan, 2011. ISBN 978-2296560734

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "In memoriam Jaan Kross (19. veebruar 1920 – 27. detsember 2007)", Universitas Tartuensis, online-uudiste arhiiv, 3. aprill 2008.
  2. 2,0 2,1 "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 349
  3. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk. 353
  4. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 350
  5. Tartu Ülikooli audoktorid
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 370

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]