Artur Alliksaar

Allikas: Vikipeedia

Artur Alliksaar (kuni 1936 Artur Alnek; 15. aprill 1923 Tartu12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. 1943–1944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 1944–1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti.

Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel.

Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides, avaldades ulatuslikku mõju ka teistele kirjanikele. Luuletaja Andres Ehin on tituleerinud teda "Tartu boheemlaste kuningaks".[1]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artikleid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Leo Metsar, "Mälestuskilde Artur Alliksaarest" – Keel ja Kirjandus 1988, nr 1, lk 46–51
  • "Sõna on mu kirg ja nõrkus" (Artur Alliksaare laagri- ja asumiskirju; kommenteerinud Mart Orav) – Akadeemia 1990, nr 1, lk 137–167 ja nr 2, lk 372–399
  • Madis Kõiv, "Pikk õhtupoolik Artur Alliksaarega" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1983) – Akadeemia, 1990, nr 6; ka Madis Kõivu raamatus "Luhta-minek", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 377–389
  • Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk 368–375 (ülevaate autor Toomas Liiv)
  • Henn-Kaarel Hellat, "Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975) – H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", ER, Tallinn 1991, lk 115–135
  • Eino Lainvoo, "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis" – Akadeemia 1995, nr 8, lk 1633–1638
  • Hasso Krull, "Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus) – Looming 1998, nr 5, lk 776–784; ka H. Krulli raamatus "Millimallikas: kirjutised 1996–2000", Tallinn 2000, lk 15–28
  • "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja kommenteerinud Paul-Eerik Rummo – Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 298–307
  • Artur Alliksaare kiri EK(b)P Keskkomitee sekretärile – Tuna 2004, nr 3, lk 83–85 (Madis Kõivu kommentaar lk 86–87)
  • Eino Lainvoo, "Artur Alliksaare saatusekaaslasena Narva laagris"; järelsõna: Ain Kaalep – Looming 2011, nr 10, lk 1386–1408

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Andres Ehin "Ööga üks" Keel ja Kirjandus 5/2011, lk 321-333

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]