1926
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1890. aastad |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad
| 1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1922 |
1923 |
1924 |
1925 |
1926
| 1927
| 1928
| 1929
| 1930
| ►
| ►►
1926. aasta (MCMXXVI) oli 20. sajandi 26. aasta.
Sündmused maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
Jaanuar[muuda | muuda lähteteksti]
- 8. jaanuar – Abdul Aziz ibn Saud krooniti Hejazi kuningaks.
- 27. jaanuar – John Logie Baird demonstreeris Londonis esimest korda televisiooni.
Veebruar[muuda | muuda lähteteksti]
- 9. veebruar – üleujutus Londoni eeslinnades.
Märts[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Aprill[muuda | muuda lähteteksti]
- 16. aprill – San Jose rongiõnnetuses hukkus 178 inimest.
Mai[muuda | muuda lähteteksti]
- 9. mai – USA mereväekomandör Richard E. Byrd ja Floyd Bennet lendasid esimeste inimestena üle põhjapooluse.
- 12. mai – Roald Amundsen jõudis lõunapoolusele.
Juuni[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Juuli[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
August[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
September[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Oktoober[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
November[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Detsember[muuda | muuda lähteteksti]
- ...
Sündmused Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis 1926. aasta Eestis
- 4. jaanuar – Tartus avati raudbetoonist Vabadussild (64,5 m).[1]
- 19. jaanuar – registreeriti osaühisus Mootor. Ettevõttest saab hiljem Eesti suurim autotranspordifirma.[1]
- 24. jaanuar – lennuõnnetus Tallinnas: alla kukkus Aeronaudi lennuk, mille pardal oli ka Aeronaudi asutajaliige Jakob Tillo.[1]
- 30. jaanuar – Tallinna Töölisteater andis avaetenduse.[1]
- 5. veebruar – 6. veebruarini toimunud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Eesti ja Läti kolmandad maavõistlused võitis 26:20 Eesti.[2]
- 6. veebruar – lõppesid 5. veebruaril alanud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Tallinna ja Riia linnavõistlustel võitsid lätlased 22:17.[2]
- 19. veebruar – Riigikogus võeti vastu Popsiseadus.[3]
- 21. veebruar – toimus Eesti Jalgpalli Liidu asemikkudekogu koosolek, kus otsustati, et liidu juhatus ei tohi edaspidi korraldada alkoholiga bankette.[2]
- 28. veebruar – Helsingis toimusid rahvusvahelised kiiruisutamisvõistlused, kus Christfried Burmeister sai 500 meetri jooksus esikoha. Ta pidi küll võistlustel uisutama üksi, sest Eesti ei olnud veel Rahvusvahelise Uisuliidu liige.[2]
- 28. veebruar – Riias toimusid Eesti ja Läti raskejõustikumaavõistlused, kus eestlased võitsid nii poksis (24:23) kui tõstmises (17:13).[2]
- 5. märts – Riigikogu võttis vastu "Võõrandatud maade eest tasu maksmise seaduse", mille järgi pidi endistele mõisaomanikele 55 aasta jooksul tagastatama 12,2 miljonit krooni.[1]
- 12. märts – põllumajanduse pikaajaliseks krediteerimiseks asutati Eesti Maapank.
- 13. märts – Tallinna toimus esimene ajakirjanike ball, millest saab iga-aastane Eesti seltskonnaelu suursündmus.[1]
- 14. märts – toimus Riia Jahtklubi jääpurjetamisvõistlus, mille esimese nädala võitsid Erik Holst ja Etienne Galnhbäck.[2]
- 14. märts – toimusid Pärnumaa meistrivõistlused tõstmises, kus Arnold Luhaäär tegi Eesti rekordi, saades viie tõste kogusummaks 507,5 kg.[2]
- 25. märts – Rio de Janeiros pidas Eesti raskekaallane Ervin Klausner oma esimese matši elukutselisena.[2]
- 27. märts – Eduard Brock tegi Eesti meistrivõistlustel tõstmises poolraskekaalus vasaku käega rebimises uue maailmarekordi.[2]
- 28. märts – Tallinnas toimusid Eesti meistrivõistlused maadluses.[2]
- 8. aprill – Tallinnas toimus 10. aprillini kestnud II Eesti kehalise kasvatuse kongress.[2]
- 23. aprill – ilmus Eesti Spordilehe kriitpaberil mälestusnumber, millega tähistati Georg Lurichi 50. sünniaastapäeva.[2]
- 25. aprill – toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused lauatennises ehk tollal pingpongis.[2]
- 2. mai – toimusid Eesti meistrivõistlused murdmaajooksus, mille võitis neljandat korda järjest Heinrich Paal.[2]
- 16. mai – Eesti Foto-Klubi avas Tallinnas esimese rahvusvahelise fotonäituse.[1]
- 16. mai – Tondi sõjakoolis toimusid Eesti esimesed laskevõistlused. See päev on ühtlasi Eesti laskespordi algusaeg.[2]
- 13. juuni – avati Kadrioru staadion Eesti-Leedu maavõistlusega jalgpallis, mille võitis Eesti 3:1.[2]
- 16. juuni – tegevust alustas Vabadussõja Ajaloo Komitee.[1]
- 19. juuni – Pirital toimus Eesti esimene orienteerumisvõistlus, mille võitis Julius Tiisfeldt.[2]
- 24. juuni – Suure-Jaanis avati Vabadussõja mälestussammas "Lembit".[1]
- 1. juuli – kehtima hakkas perekonnaseisuseadus.[1]
- 18. juuli – Tartus algasid 29. juulini kestnud 18. maailma karskuskongress, 12. Põhjamaade karskuskongress ja 7. Põhjamaade valgelindi kongress.[1]
- 30. juuli – tuhanded tallinlased jälgisid Kadrioru staadionil maailmarekordimehe Paavo Nurmi jooksu.
- Juulis ilmus 1200-leheküljeline teos "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur".[1]
- 1. august – avati 63 km pikkune kitsarööpmeline raudtee Sondast Mustveesse.[1]
- 1. august – Tartus Emajõe basseinis selgus Eesti esimene veepallimeister; võitis Tallinna Kalevi meeskond.[2]
- 29. august – Võrus avati Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas.[1]
- 12. september – Lasnamäe lennuväljal toimus kaitseväe lennupäev.[1]
- 26. september – avati Kursi Vabadussõja mälestussammas.
- 8. oktoober[küsitav] – Tallinnas Vabaduse väljakul avati Eesti suurim ja moodsaim kino "Gloria Palace".
- Oktoobris ilmus Anton Hansen Tammsaare romaanisarja esimene köide.[1]
- 18. detsember – Tallinnas alustas Eestis "Raadio-Ringhääling" esimesi korrapäraseid raadiosaateid.
- 31. detsember – asutati Saaremaa Merispordi Selts.
- Sel aastal said Eestis linnaõiguse viis uut linna: Põltsamaa ja Tapa (mõlemad 30. juunist), Tõrva ja Türi (mõlemad 2. juulist) ja Nõmme (12. novembrist).[1]
- Haridusministeeriumi Kultuurivalitsus kutsus Estonia teatri pedagoogiks-hääleseadjaks Armanda degli Abbati-Campodonico.
Sündinud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Sündinud 1926
- 1. jaanuar – Kalju Leht, eesti kirjandusteadlane
- 8. jaanuar – Aksel Pajupuu, eesti koorijuht
- 2. veebruar – Valéry Giscard d'Estaing, Prantsusmaa poliitik
- 2. veebruar – Arno Köörna, eesti majandusteadlane
- 3. veebruar – Gunnar Pedraudse, eesti helilooja
- 7. veebruar – Mark Taimanov, vene maletaja
- 10. veebruar – Arvi Parbo, ettevõtja
- 11. veebruar – Heljo Mänd, eesti kirjanik
- 11. veebruar – Ott Ojamaa, eesti tõlkija
- 17. veebruar – Lia Laats, eesti näitleja
- 19. veebruar – Ross Thomas, Ameerika Ühendriikide kirjanik
- 28. veebruar – Svetlana Allilujeva, Stalini tütar
- 25. märts – László Papp, ungari poksija
- 31. märts – John Fowles, inglise kirjanik
- 21. aprill – Elizabeth II, Suurbritannia kuninganna
- 23. aprill – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
- 9. mai – Helju Rammo, eesti lastekirjanik
- 4. juuni – Ain Kaalep, eesti kirjanik ja tõlkija
- 5. august – Per Wahlöö, rootsi kirjanik
- 9. november – Ülo Kaasik, Eesti matemaatik
- 9. november – Mihail Velsvebel, Eesti kergejõustiklane
Surnud[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Surnud 1926
- 5. märts – Clément Ader, prantsuse insener, lennunduspioneer
- 24. märts – Sizzo, Schwarzburgi vürstliku perekonna pea
- 23. august – Rudolph Valentino, itaalia päritolu ameerika näitleja
- 5. oktoober – Mari Jászai, ungari näitleja
- 26. november – John Moses Browning, Ameerika Ühendriikide relvameister
- 5. detsember – Claude Monet, prantsuse maalikunstnik
- 29. detsember – Rainer Maria Rilke, austria proosakirjanik ja luuletaja
Nobeli auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]
- füüsika – Jean Baptiste Perrin
- keemia – Theodor Svedberg
- meditsiin – Johannes Andreas Grib Fibiger
- kirjandus – Grazia Deledda
- rahu – Aristide Briand, Gustav Stresemann
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 1,14 1,15 1,16 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 214–216
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Popsiseadus astub jõusse Postimees, 19 veebruar 1926