Karula rahvuspark

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Karula Rahvuspark on Lõuna-Eestis asuv rahvuspark.

See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks.

Rahvuspargi pindala on 12 300 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust.

Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati (nt Lüllemäe läheduses) kujunesid rohkem kui tuhandete aastate jooksul. Kaika kandis, Rebäsemõisas, Mähklis jt on umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp – hajuküla põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega.

Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles.

[redigeeri] Loodus

Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad.

Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 40 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks maalilisemaid järvi on Ähijärv.

Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist.