Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind on auhind, mis antakse väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Keeleauhinna andmise algatasid 1988. aastal Väike-Maarja Keskkooli õpetaja Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Sild. Rudolf Rimmeli vahendusel pälvis algatus nii kirjanike kui ka keeleteadlaste toetuse.[1] Esialgu andis auhinda välja Energia kolhoos, seejärel toetasid seda Jüri Sild, Väike-Maarja vald ja Eesti Keele Sihtasutus. Alates 2004. aastast on see riiklik auhind, mille saaja määrab valitsus haridus- ja teadusministeeriumi komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse üle 24. veebruaril. Iga laureaat istutab Väike-Maarjasse tamme. Auhinna suurus on aastatel 2004–2012 olnud 32 000 eurot (500 000 krooni).
Sisukord |
[redigeeri] Auhinna saajad
- 1989 – Henn Saari
- 1990 – Hella Keem, Erich Raiet
- 1991 – Pent Nurmekund
- 1992 – Rein Kull, Valev Uibopuu
- 1993 – Rudolf Karelson, Uno Liivaku
- 1994 – Nikolai Baturin, Paul Saagpakk
- 1995 – Lennart Meri
- 1996 – Juhan Peegel
- 1997 – Eduard Leppik
- 1998 – Mari Must, Huno Rätsep
- 1999 – Tiiu Erelt, Uno Mereste
- 2000 – Ellen Uuspõld
- 2001 – Ülle Viks, Eduard Vääri
- 2002 – Valdek Pall
- 2003 – Mati Hint, Helju Vals
- 2004 – Viivi Maanso
- 2005 – Haldur Õim
- 2006 – Heldur Niit
- 2007 – Kristiina Ross
- 2008 – Mati Erelt
- 2009 – Ilse Lehiste
- 2010 – Ain Kaalep
- 2011 – Tiit-Rein Viitso
- 2012 – Mari Tarand
[redigeeri] Viited
[redigeeri] Kirjandus
- "Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 1989–2003". Kokkuvõte inglise keeles. Koostanud ja toimetanud Eevi Ross. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005, 184 lk; 2., täiendatud ja parandatud trükk 2008
- Mati Hint, "Wiedemanni keeleauhinnas peegeldub Eesti ühiskond ja vaimuelu" – Akadeemia 2010, nr 7, lk 1208–18
