Paul-Eerik Rummo

Allikas: Vikipeedia
Paul-Eerik Rummo
Paul-Eerik Rummo esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011.

Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina.

Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale.

Ta on olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige 1987–1990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 1989–1992, Eesti Komitee liige 1990–1992, kultuuri- ja haridusminister 1992–1994, Tallinna linnavolikogu liige 1996–1999 ja 1999–2000.

Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige 1992–1995, 1995–1999 ja alates 1999. Ta kuulus 1990–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. Ta valiti Riigikogu VII–XI koosseisu liikmeks.

1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Formaalselt oli ta Andrus Ansipi valitsuses portfellita minister, rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult[1].

Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees.

Rummo sai 2011. aasta Riigikogu valimistel 833 häält, kuid valituks ei osutunud. Pärast Andrus Ansipi kolmandas valitsuses sotsiaalministriks Hanno Pevkuri asendusliikme Einar Vallbaumi tagasiastumist Riigikogu liikme kohalt sai Riigikogu juhatuse otsusega Paul-Eerik Rummo asendusliikmena XII Riigikogu liikmeks alates 7. aprillist 2011.

Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007 sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks..

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paul-Eerik Rummo 2006. aastal.

"Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane Rein Veidemann.[2]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Ankruhiivaja" (1962)
  • "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964)
  • "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli Enn Vetemaa)
  • "Luulet 1960–1967" (valikkogu, 1968)
  • "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969)
  • "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult)
  • "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974)
  • "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974)
  • "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981)
  • "Saatja aadress ja teised luuletused 1968–1972" (1989)
  • "Ajapinde ajab" (1985)
  • "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985)
  • "Kõrgemad kõrvad" (1985)
  • "Luuletused" (1999)
  • "Kohvikumuusikat" (2001)
  • "Vannituba" (2004)
  • "Kogutud luule" (2005)

Tõlked[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lea Tormis ning Jaak Johansoni ema Mall Johanson on Paul-Eerik Rummo õed.[viide?]

Paul-Eerik Rummol on neli tütart. On abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga.[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk. 59
  2. Rein Veidemann "Erakorraline luuletaja, korraline poliitik" Postimees, 19. jaanuar 2012, lk 15
  3. http://www.estlit.ee/?id=10885&author=10885&c_tpl=1066

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Eelnev:
'
Eesti Reformierakonna volikogu esimees
Järgnev:
Rain Rosimannus