Beowulf

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib teosest; kuninga kohta vaata artiklit Beowulf (kuningas)

"Beowulfi" käsikirja esimene lehekülg.

"Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes.

Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist.

Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes ja selle tappes.

"Beowulf" on ilmunud eesti keeles Rein Sepa tõlkes 1990. aastal (Tallinn: Eesti Raamat, 150 lk; illustreerinud Eve Kask).

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Beowulf", Eesti Raamat, 1990 152lk

Ümberjutustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Martin Puhvel, "Veel kord "Beowulfist" ja selle eestindusest" – Keel ja Kirjandus 1995, nr 8, lk 566–567
  • Martin Puhvel, "Põlistelt põldudelt. Põhja- ja Loode-Euroopa rahvaste folkloorist ja vanemast kirjandusest" (artiklite kogumik), Ilmamaa, Tartu 2009, 360 lk; artiklid: ""Beowulfist" ja selle eestindamisest" (lk 115–118); "Eepos täis folkloori ja legendaarset ajalugu" (lk 119–122); ""Beowulfi" analoogid ja allikate küsimus" (lk 123–133); "Vaenuste ja sõdimise lugu" (lk 134–137); "Religioosne duaalsus" (lk 138–155); "Kangelaslikkusekäsitus anglosaksi eeposes" (lk 156–176); "Beowulf ja iiri lahinguraev" (lk 177–185); "Beowulfi vägiteod ujumises" (lk 186–190); Beowulfi võitlused veekoletistega (lk 191–200); ""Beowulf" ja iiri allveeseiklused" (lk 201–207); "Ratsaringid ümber Beowulfi kääpa" (lk 213–218).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]