William Shakespeare
William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj. 23. aprill) 1616) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
William Shakespeare sündis köösneri John Shakespeare'i perekonnas. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes 7 aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596.
Kodulinna ladina koolis saadud teadmised antiikmütoloogiast ning antiikaja ajaloost ja kunstist sisendasid Shakespeare'i lugupidamist uhke loomuga ja sihikindlate roomlaste vastu[1]. Tema loomingust, nii näidenditest kui lüürikast, toimub ebaproportsionaalselt suure osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal.
Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ja järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Ladyks ('Tõmmu Daam'). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu.
Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad.
Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis neile kaasaegsete iseloomujooned[1].
Sisukord |
[redigeeri] Teosed
- "Hamlet"
- "Kuningas Lear"
- "Romeo ja Julia"
- "Othello"
- "Tõrksa taltsutus"
- "Suveöö unenägu"
- "Veneetsia kaupmees"
- "Palju kära ei millestki"
- "Nagu teile meeldib"
- "Windsori lõbusad naised"
- "Kaheteistkümnes öö"
- "Talvemuinasjutt"
- "Torm"
- "Julius Caesar" (1592)
- "Macbeth"
- "Antonius ja Kleopatra" (1606) kujutab samanimelise
- "Timon Ateenast" (1606) käsitleb samanimelise misantroobist filosoofi ja riigimehe Alkibiadese elu ja suhteid[2]
- "Coriolanus" (1608)
- "Mõõt mõõdu vastu"
- "Cymbeline"
- "Eksituste komöödia" (1590) meenutab Plautuse äravahetamiskomöödiat kaksikutest Menaechmustest[1]
- "Titus Andronicus" (1591) on ajaloohõnguliste sugemetega Ovidiuse "Metamorfoosidest"[1]
- "Venus ja Adonis" (1593) on õukonna maitset järgiv värsseepos. Selle aluseks on lugu Ovidiuse "Metamorfoosidest", mis algab lõbusalt ja lõpeb traagiliselt.[1]
- "Lucretia teotamine" (1594) on traagiline eepos, mille ainestik pärineb Liviuselt[1]
- "Troilus ja Cressida" (1602) on sünge komöödia, mille antiikset ainestikku on tõlgendatud romantiliselt[1]
[redigeeri] Kogutud teosed eesti keeles
Eesti keeles ilmusid 1959–1975 Shakespeare'i "Kogutud teosed" 7 köites, mis hõlmavad kogu tema loomingu. Väljaande tõlkis ning kirjutas ees- ja järelsõnad Georg Meri, mõned teosed on tõlkinud ka Jaan Kross ja Harald Rajamets.
Köidete sisu:
- I "Ajalookroonikad I": "Kuningas John", "Kuningas Richard Teine", "Kuningas Henry Neljas" I–II, "Kuningas Henry Viies"
- II "Ajalookroonikad II": "Kuningas Henry Kuues" I–III, "Kuningas Richard Kolmas", "Kuningas Henry Kaheksas"
- III "Komöödiad I": "Eksituste komöödia", "Tõrksa taltsutus", "Kaks veroonlast", "Asjatu armuvaev", "Suveöö unenägu", "Windsori lõbusad naised"
- IV "Komöödiad II": "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Nagu teile meeldib", "Kaheteistkümnes öö", "Troilus ja Cressida", "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu"
- V "Tragöödiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"
- VI "Tragöödiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast"
- VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": "Pericles", "Cymbeline", "Talvemuinasjutt", "Torm", "Venus ja Adonis", "Lucretia"; sonetid; luuletused
Pärast viimase köite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" (Keel ja Kirjandus 1975, nr. 10, lk. 577–585).
[redigeeri] Kirjandus
- Karin Kask, "Shakespeare eesti teatris". ENSV Teatriühing ja Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964
- Aleksander Anikst, "Shakespeare". Vene keelest tõlkinud Ester Jaigma. Eesti Raamat, Tallinn 1972
- Aleksander Lipkov, "Shakespeare kinolinal". Vene keelest tõlkinud Jüri Pärni. Eesti Raamat, Tallinn 1979
- Dennis Kennedy, "Shakespeare ja stsenograafia: XX sajandi lavastuste ajalugu". Inglise keelest tõlkinud Lilja Blumenfeld. Eesti Teatriliit, Tallinn 2004
- Ants Oras, "Luulekool" II, Ilmamaa, Tartu 2004, lk. 9–104 (tsükkel "William Shakespeare", 9 artiklit)
[redigeeri] Viited
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: William Shakespeare |
