William Shakespeare

Allikas: Vikipeedia
William Shakespeare (1623. aasta gravüür)

William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.

William Shakespeare sündis köösneri John Shakespeare'i perekonnas. 18-aastaselt abiellus ta endast umbes 7 aastat vanema Anne Hathawayga. Sündisid tütar Susanna (ristiti 26. mail 1583) ning kaksikud: tütar Judith ja poeg Hamnet (ristiti 2. veebruaril 1585). Hamnet suri varakult, aastal 1596. Suure osa oma elust tegutses Shakespeare Londonis, Globe'i teatris.

Kodulinna ladina koolis saadud teadmised antiikmütoloogiast ning antiikaja ajaloost ja kunstist sisendasid Shakespeare'i lugupidamist uhke loomuga ja sihikindlate roomlaste vastu[1]. Tema loomingust, nii näidenditest kui ka lüürikast, toimub ebaproportsionaalselt suure osa tegevus Itaalias ja sageli antiikajal.

Võib arvata, et kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. Oma kogumikus avaldas ta 154 sonetti, millest esimesed 126 on pühendatud kenale noorele meessoost sõbrale ja järgmised (välja arvatud kaks kõige viimast) naisele, keda ta ise nimetab Dark Lady (Tume Daam või Tõmmu Daam). Shakespeare armastab enda tahtest hoolimata just seda naist. Sonettide põhiteemaks on arutlemine selle üle, kuidas ajaga kõik laguneb, kuid ilu on siiski surematu.

Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned[1]. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis.

Ehkki mõnede teoste autorsus on tänini lahtine, on valdav enamik Shakespeare'i teostest teada. Mõningal määral on levinud teooriad, mille kohaselt polnud William Shakespeare'i nime all tuntuks saanud teoste (või vähemalt mõne teose) autor mitte Shakespeare ise, vaid mõni tema kaasaegne, nt näitekirjanik Christopher Marlowe, filosoof Francis Bacon või krahv Edward de Vere.

William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut mõju ning kuuluvad kindlalt maailmakirjanduse klassikasse. Nende aineil on tehtud arvukalt kirjandus-, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt kunstiteoseid. Shakespeare'i näidendeid on korduvalt lavastatud ka Eestis, samuti on eesti keeles ilmunud tema kogutud teosed. Shakespeare avaldas suurt mõju ka inglise keelele, tema teostest on nii inglise kui ka teistes keeltes läinud käibele uusi sõnu, kõnekäände ja lendlauseid.

Shakespeare'i järgi on saanud nime üks Suurbritannia tähtsamaid teatreid Royal Shakespeare Company, mis tegutseb Stratford-upon-Avonis Royal Shakespeare Theatre'is.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kogutud teosed eesti keeles[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles ilmusid 19591975 Shakespeare'i "Kogutud teosed" 7 köites, mis hõlmavad kogu tema loomingu. Väljaande tõlkis ning kirjutas ees- ja järelsõnad Georg Meri, mõned teosed on tõlkinud ka Jaan Kross ja Harald Rajamets.

Köidete sisu:

  • I "Ajalookroonikad I": "Kuningas John", "Kuningas Richard Teine", "Kuningas Henry Neljas" I–II, "Kuningas Henry Viies"
  • II "Ajalookroonikad II": "Kuningas Henry Kuues" I–III, "Kuningas Richard Kolmas", "Kuningas Henry Kaheksas"
  • III "Komöödiad I": "Eksituste komöödia", "Tõrksa taltsutus", "Kaks veroonlast", "Asjatu armuvaev", "Suveöö unenägu", "Windsori lõbusad naised"
  • IV "Komöödiad II": "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Nagu teile meeldib", "Kaheteistkümnes öö", "Troilus ja Cressida", "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu"
  • V "Tragöödiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"
  • VI "Tragöödiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast"
  • VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": "Pericles", "Cymbeline", "Talvemuinasjutt", "Torm", "Venus ja Adonis", "Lucretia"; sonetid; luuletused

Pärast viimase köite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" (Keel ja Kirjandus 1975, nr. 10, lk. 577–585).

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 170-171
  2. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 34. 2. kd., lk. 228

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]