Postimees

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Edasi)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Eesti ajalehest; kirjade kojukandja kohta vaata artiklist kirjakandja. Edasi nime kandvate väljaannete kohta vaata lehelt Edasi (täpsustus).

Postimees
Postimees logo.svg
Perno Postimeees, Nr 1.png
5/17. jaanuar 1857 esileht
Tüüp Päevaleht

Omanik Eesti Meedia Group
Väljaandja AS Postimees
Peatoimetaja Merit Kopli (veebruar 2009)
Arvamustoimetaja Neeme Korv
Sporditoimetaja Peep Pahv
Kujunduse toimetaja Jaanus Koov
Asutatud 1857
Keel eesti, vene
Toimetus Tallinn
Sõsarajalehed Pärnu Postimees, Järva Teataja, Sakala, Valgamaalane, Virumaa Teataja
ISSN 1406-0981

Ajaleht Postimees on 1857. aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe järglane ja loeb oma ilmumise alguseks Perno Postimehe ilmumise algust. Tänapäeval on Postimees suurim kvaliteetpäevaleht Eestis. See ilmub kuus korda nädalas – esmaspäevast laupäevani. Äripäeviti on Postimehe tiraaž ligikaudu 57 600 eksemplari, laupäevase Postimehe – Postimees Extra – tiraaž on 70 000 eksemplari.[1] Postimees Extra vahel ilmub ka Postimehe ajakiri Arter. Postimehe lisadena ilmuvad regulaarselt telekava ja Kinnisvaraleht (Tallinnas ja Harjumaal) ning lisaks erinevad temaatilised lisad ja reklaamilisad. Tartu Postimees ilmub Tartu- ja Jõgevamaal.[viide?]

Postimehe väljaandja AS Postimees ainuomanik on Eesti ettevõtjatele kuuluv Eesti Meedia Group (2013. aastani kuulus see Norra kontsernile Schibsted), juhatuse esimees on Anvar Samost. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Päevalehe Postimees toimetus asub Tallinnas Maakri tänaval Postimehe Majas ja lisalehe Tartu Postimees toimetus Tartus Gildi tänaval. Postimehes töötab ligikaudu 250 inimest.[viide?]

Postimehe peadirektor on olnud Toomas Issak ja aastatel 1998–2012 oli peadirektor Erik Roose[viide?].

Postimehe sisu on peetud poliitiliselt kallutatuks ja lehte on nimetatud Eesti Reformierakonna poliitiliseks häälekandjaks. 2005. aastal kirjutasid selleteemalise ühispöördumise kõik ülejäänud parlamendierakonnad (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond, Rahvaliit ja IRL).[2] 2013. aastal peetakse Postimeest poliitiliselt iseseisvaks[viide?].

Tiraaž 63 000 – 64 000 eksemplari[viide?]. Keskmine tiraaž mais 2013 oli 54 000.[3]

7. novembrist 2005 ilmub Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal[viide?].

Nädalavahetustel ilmub Postimehe kultuurilisa Arvamus Kultuur ning ajakiri Arter.

Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.

Omanikud ja toimetajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebruar 2014 – ...Mart Luik, vastutav väljaandja

    • 2011–2013, Anvar Samost, vastutav peatoimetaja ja juhatuse esimees .

Päevalehe Postimees toimetus asub 1998. aasta kevadest Maakri tänaval Tallinnas ja lisalehe Tartu Postimees toimetus Gildi tänaval Tartus. Varem oli Postimees Eesti suurtest päevalehtedest ainus, mille toimetus paiknes traditsiooniliselt Tartus.[4]

Postimehe peadirektor oli Toomas Issak ja alates 1998. aastast Erik Roose.[viide?]

Postimehe väljaandja AS Postimees ainuomanik on 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Group, mis kuulub 50% ulatuses TAMM Media OÜ-le ja 50% ulatuses UPInvest OÜ-le, juhatuse esimees on Mart Kadastik. TAMM Meedia OÜ omanikeringi kuuluvad Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik, juhatuseliikmed Meelis Luht ja Toomas Issak ning Kroonpressi direktor Andres Kull. UPInvest OÜ omanik on ettevõtja Margus Linnamäe.[viide?]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Edasi
Tüüp Päevaleht

Omanik
Väljaandja EKP Tartu Linnakomitee
EKP Tartu Rajoonikomitee
Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu
ja Tartu Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu häälekandja
Asutatud
Keel eesti, vene
Toimetus Tartu

Postimeest loetakse kõige vanemaks Eesti ajaleheks. Leht ilmus esimest korda 5/17. juunil 1857 nädalaleht nime Perno Postimees all Johann Voldemar Jannseni juhatusel. Postimehest ja tema ajaloost on ilmunud mitmeid väljaandeid. Postimehe 50. aastapäeva puhul anti välja ajalehe senist ajalugu puudutav raamat „Postimees 1857–1907“, mis trükiti Postimehe tollases trükikojas Tartus 1909. aastal. Raamatust võib leida ajale omase kirjaviisiga järgmised read: „Ajalehe 50. aastane jubileum on tähelepanemiseväärt sündmus, iseäranis meie rahwa seas, kus see leht alguses ainsaks keskkohaks oli, mille ümber rahva hariduslised ja kulturalised püüded arenema ja kosuma hakkasivad. „Postimehe“ ajalugu kirjutada, tähendab siis meie tervet uuemat iseseisvat edenemislugu puudutada.“

Postimees pidi algselt hakkama saama poliitiliselt kitsastes oludes ning algusaastatel oli lehe sisu õpetliku iseloomuga. Alles hiljem ja järk-järgult hakkas ajaleht avaldama ka iseseisvaid poliitilisi artikleid. Kuna lehe asutaja Johann Woldemar Jansen ise oli vaga ristiinimene ning koolimees, oli algselt leht alati vaimulikust õhust kantud ning edastas enamjaolt uudised, mis puudutasid haridust. Esimene ilmunud lehenumber oli kaheveeruline, kaheksa lehekülge pikk ning koos sellega ilmus ka lisaleht, mille pikkus oli kaks lehekülge.[5]

Aastal 1886 kolis leht Tartusse ning ilmus edaspidi nime all Postimees. Tartu Postimehe asutajaks oli küll Johan Voldemar Jannsen, kuid 1884. aastal ostis ühiskonnategelane Karl August Hermann lehe ära ning ühtlasi päästis ka selle tuleviku, sest ajaleht hingitses sel hetkel üpris vaevaliselt. Karl August Hermann kolis Tartusse ning hakkas seal 1886. aastal Postimeest päevalehena välja andma. Sel ajal ei olnud iseseisvast poliitikaajamisest ajalehtede juures juttugi. Kodumaast ja isamaa-armastusest sai vaid üldiste kõnekäändudega kõnelda, mida Hermann ka rohkesti tegi. Mõne aastaga õnnestus tal maa ainuke eestikeelne päevaleht muuta edukaks väljaandeks. 1891. aastal sai Postimehest esimene eestikeelne päevaleht.

1896. aastal ostsid ajalehe rahvusmeelsed Tartu haritlased. Toimetaja Jaan Tõnissoni juhtimisel sai Postimehest tähtsaim eesti ajaleht, mis koondas enda ümber võimekaid kultuuritegelasi nagu August Kitzberg, Anna Haava ja Karl August Hindrey. Jaan Tõnisson oli ajalehe pikaajaline peatoimetaja ka iseseisvas Eesti Vabariigis.[viide?]

Aastatel 1905–1917 oli ajaleht Eesti Rahvameelse Eduerakonna, 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna ja aastatel 1932–1935 Eesti Rahvusliku Keskerakonna häälekandja. Üldpoliitilistes küsimustes oli Postimees mõõdukalt liberaalne, pooldades riigi reformimist seaduslikul teel. Moodsatesse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse töölisliikumisse suhtus ajaleht tõrjuvalt. Kirjandusküsimustes jäi leht konservatiivseks.[viide?]

5. oktoobril 1927 andis Karlis Tennisons Postimehele Buddha õnnistuse[6].

1933. aastal oli Postimehe kirjastusühisusel linna elektrijaamale aastate jooksul tekkinud võlgu üle 5000 krooni ja gaasivabrikule 5522 krooni, mis oli tekkinud peatoimetaja Jaan Tõnissoni erakonnakaaslaste kuulumisel Tartu linnavalitsusse[7][8].

Ajalehel olid lisad: satiirilisa "Sädemed" (1905–1934), "Lasteleht" (1901–1940), "Tervis" (1903–1931), "Elu" (1905–1917).[viide?]

Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajad olid Aleksander Oinas ja Karl August Hindrey.[viide?]1. maist 1948 kuni 1990. aastani kandis ajaleht Eesti NSV-s nimetust Edasi.[viide?] Ajalehe nimi Postimees taastati 1991. aastal. Samal aastal erastasid ajalehe selle töötajad. Hiljem kaasati investorina Postimehe pikaajalise peatoimetaja Jaan Tõnissoni järeltulija, Šveitsis elav ärimees Heldur Tõnisson. Ajapikku lehe ainuomanikuks saanud Tõnisson müüs selle Norra meediakontsernile Schibsted.[9]

Postimehe kontorihoone Tallinnas

1998. aasta kevadel viidi Postimehe toimetus Tartust Tallinna, ajaloolisse majja Tartus Gildi tänaval jäi vaid lisalehe Tartu Postimees toimetus. Kolimisega seoses vahetus ka peatoimetaja. Tollal konkureeris Postimees peamiselt Eesti Päevalehega[4], hiljem on Postimehe põhikonkurendiks leheturul olnud Õhtuleht ja veebiportaalidest Delfi.

2013. aastal müüs Schibsted oma Eesti meediaäri, sealhulgas Postimehe ja trükikoja Kroonpress Eesti Meedia senistele juhtidele, kes kaasasid rahastajana Eesti ravimiärimehe Margus Linnamäe.[10] Ostutehingu tulemusel on 2013. aasta sügisest Eesti Meedia Groupi uued omanikud 50% ulatuses TAMM Media OÜ ja 50% ulatuses UPInvest OÜ, juhatuse esimees on Mart Kadastik.[viide?]

Tiraaž ja lugejate arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

2013. aasta II kvartali seisuga oli Postimehe paberväljaande lugejaid 211 000, mis tegi Postimehest kõige loetuma ajalehe Eestis. Keskmine tiraaž mais 2013 oli 54 000.[11]. Venekeelsel Postimehel oli lugejaid 39 000 ning tiraaž oli 8800. Tartu Postimeest luges iga päev 57 000 inimest, keskmine tiraaž oli 18 700. 2013. aasta märtsi seisuga jõudis Postimees paberväljaannetega ning veebi kaudu 613 000 inimeseni kuus ning 68 000 inimest jälgis Postimeest mobiili vahendusel.[12]

Laupäeviti ilmub Postimehe kultuurilisa Arter. Postimehe paberväljaanded on ka laupäeviti ilmuv Postimees Extra, Tartu Postimees, Tallinn City (varem Tallinna Postimees) ning nädalaleht Den za Dnjom. 2013. aasta II kvartali seisuga oli Postimehel 34 eestikeelset ja 12 venekeelset eriväljaannet.[viide?]

Ajakirjanikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Postimehes on töötanud paljud Eesti tunnustatumaist ajakirjanikest ning lehes on tuntuks saanud mitmed hilisemad poliitikud, näiteks Riigikogu liige Marko Mihkelson ja välisminister Urmas Paet.

Online[muuda | redigeeri lähteteksti]

Postimees võimaldab oma internetilehekülgedel uudistele tasuta juurdepääsu. Võimalik on lugeda ka tasulist versiooni, mille sisu on täpselt sama, mis paberlehel. Samuti on võimalus uudiseid kommenteerida. Iga kommentaar läbib filtrid, mis teevad kindlaks roppused ja ebaeetilise sõnakasutuse, samuti on kommentaariumis moderaatorid.[viide?]

Postimehe veebiväljaanded olid 2013. aasta seisuga järgmised: Postimees.ee, Elu24 (elu24.ee), TartuPostimees.ee (tartupostimees.ee), Sport (sport.postimees.ee), E24 (E24.ee), Naine24 (naine24.ee), ilmajaam.ee, Tarbija24 (tarbija24.ee), dzd.ee, Postimees.ru, Tallinn City (tallinncity.ee, varem Tallinna Postimees), sports.ee ja limon.ee.[13]

2013. aasta mais külastas tööpäeviti portaali elu24.ee 73 000 inimest, portaali e24.ee sama seisuga 64 000 inimest ning venekeelsetel portaalidel on tööpäevas külastajaid keskmiselt 27 000.[14] Need andmed võivad siiski eri päevadel tugevalt erineda.

Tähtsamad koostööd ja projektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Postimees teeb koostööd paljude heategevus- ja kultuuriorganisatsioonidega. Postimees on olnud partneriks laulupidude korraldajatele, aidanud korraldada üritust Märkamisaeg 2011, olnud partneriks ERKI Moeshow'le, andnud oma panuse projektidesse "Edukad toetavad lastekodulapsi", "Edukad toetavad puudustkannatavaid lapsi" jpm.

Auhinnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võidetud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Postimehe ajakirjanik Tuuli Koch võitis 2010. aasta uuriva ajakirjanduse auhinna ehk Bonnieri preemia.[15]
  • European Newspaper Award – võidud erikategooriates.[16]
  • Venekeelsele sihtgrupile suunatud veebiportaali limon.ee lansseerimiskampaania "Paparazzo" eest võitis Postimees 2012. aastal Pronksmuna.[17]
  • Postimehe ajakirjanik Priit Pullerits pälvis 2005. aastal parima arvamusloo auhinna ja jagas esimest kohta olemusloo kategoorias. Mõlemad lood kirjutas ta Eesti naiste suusatamise teemal.[18]

Välja antud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Alates 1997. aastast valib Postimees igal aastal aasta inimese.[viide?]
  • Kultuurivedur on ajalehe Postimees auhind ja aunimetus, mida antakse välja kord aastas eelmise aasta eest. Auhind on vedurist ja vagunist koosneva rongi kujuline ning seda on välja antud 2005. aastast. [viide?]
  • Postimees korraldab aastast 2000 arvamusliidrite lõunat, kus arutatakse päevakajalisi ja olulisi küsimusi. Ürituse raames kuulutatakse välja ka aasta arvamusliidri tiitel.

Postimehe veebiportaalid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ehkki vaidlustes ajakirjanduse kvaliteedi ning valge ja kollase ajakirjanduse eristamise üle on kohati rõhutatud Postimehe portaalide iseseisvust ning vajadust eristada neid paberlehest, kattub suur osa veebiportaalide sisust Postimehe paberväljaannetega. Portaalidel on siiski oma toimetajad, kujundus ja üldjuhul ka logod.[viide?]

Kuna veebiportaalide nimesid ja suhteid on kerge muuta (rubriik vs portaal, ühe portaali rubriikide eri aadressid jne), kajastab järgnev loetelu olukorda 2014. aasta sügisel ja võib kergesti aeguda.

Lisaks portaalidele on Postimehe veebilehe päisest lingitud samale kontsernile (täielikult või osaliselt) kuuluvad meediakanalid Soov, Reporter, Kanal2, Kultuurikava.ee, Õhtuleht, Kuku, Uuno ja Elmar.

TartuPostimees.ee[muuda | redigeeri lähteteksti]

www.tartupostimees.ee on Tartu linnaportaal, mis kajastab linnas toimuvat nii sõnas kui ka pildis. Portaalil on ligi 125 000 lugejat nädalas, portaali vanemtoimetaja on Vahur Kalmre. Tartu Postimehe sisu kattub suures osas Postimehe lisalehe Tartu Postimees omaga.

E24[muuda | redigeeri lähteteksti]

www.e24.ee on majandusportaal, kus ilmuvad uudised, analüüsid ja arvamused. Portaaliga on seotud ka juhtidele mõeldud rubriik juhtimine.ee ning tavatarbijatele mõeldud rubriik Tarbija24.ee. E24-l on nädalas kokku ligi 300 000 lugejat. E24 vanemtoimetaja on Kadri Inselberg.

Tarbija24[muuda | redigeeri lähteteksti]

www.tarbija24.ee on tarbijatele suunatud infoportaal, kust edastatakse uudiseid ja näpunäiteid, lugejate küsimuste jaoks on rubriik "Lugeja küsib". Tarbija24-l on nädalas ligi 250 000 lugejat. Tarbija24 vanemtoimetaja on Hanneli Rudi.

Ilmajaam.ee[muuda | redigeeri lähteteksti]

ilmajaam.ee on eestikeelne ilmakeskkond, mida tehakse koostöös Norra ilmalehega yr.no. Lisaks eestikeelsele ilmalehele on olemas ka venekeelsetele lugejatele suunatud ilmaleht Prognoz.ee. Portaalil on nädalas kuni 150 000 lugejat.

Naine24[muuda | redigeeri lähteteksti]

www.naine24.ee on naistele suunatud portaal, mille teemade seas on ilu ja mood, tervis, suhted ja seks, karjäär, pere, elustiil, huvitavad inimesed, toit ja arvamused. Samuti vastatakse lugejate küsimustele. Naine24-l on nädalas ligi 175 000 lugejat. Naine24 vanemtoimetaja on Linda Pärn.

Elu24[muuda | redigeeri lähteteksti]

www.elu24.ee on särav, glamuurne ja põnev meelelahutusportaal, kus kajastatakse nii kodumaiste- kui välismaiste staaride tegemisi ja koike meelelahutusega seonduvat. Elu24.ee-l on nädalas ligi 300 000 lugejat. Elu24.ee peatoimetaja on Anu Saagim.

Limon.ee[muuda | redigeeri lähteteksti]

www.limon.ee on venekeelne meelelahutusuudiste portaal. Limon.ee-l on nädalas keskmiselt ligi 100 000 lugejat. Limon.ee peatoimetaja on Viktoria Žigulina.

Postimees.ru[muuda | redigeeri lähteteksti]

www.postimees.ru on vene lugejatele suunatud uudisteportaal, kus kajastatakse koiki päevakajalisi eesti- ja välismaiseid uudiseid. Portaaliga seostuvad ka meelelahutusportaal Limon.ee, venekeelne spordiportaal Sports.ee ja ilmauudiste portaal Prognoz.ee. Postimees.ru-l on nädalas ligi 200 000 lugejat. Postimees.ru vanemtoimetaja on Olesja Truvorova. Postimees.ru sisu kattub suuresti venekeelse Postimehe paberlehega.

Veidi erineva kujundusega kajastab sama sisu ka portaal dzd.ee, kus varem asus Postimehele kuulunud venekeelse päevalehe Den za Dnjom veebileht.[19][20]

Postimees in English[muuda | redigeeri lähteteksti]

Postimees in English (news.postimees.ee) on Postimehe ingliskeelne uudisteportaal. Uudiste kõrval ilmuvad selles ka igapäevased kokkuvõtted eestikeelse Postimehe sisust.

Maakonnalehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna Postimehe kontsern on aastate vältel omandanud ka mitmed maakonnalehed, on nende veebilehed lingitud Postimehe avalehelt rubriikidena, analoogselt Tartu Postimehe ja Tallinn City, endise Tallinna Postimehega. Maakonnalehed on siiski oseseisvad väljaanded, mis ilmuvad ka paberil; nende veebilehtede sisu kattub suuremalt jaolt paberlehtedega. 2014. aasta septembris olid Postimehe kodulehel rubriikidena esitatud Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ning Valgamaalane.[viide?]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.eestimeedia.ee/ettevotted-ja-brandid/eesti-ettevotted/as-postimees.
  2. Kadri Must, Lea Kiivit, Aimar Altosaar, Rein Org, Ott Lumi "Avalik kiri Schibsted Grupi juhatusele" Eesti Päevaleht, 15.02.2005 (vaadatud 08. oktoobril 2011)
  3. http://www.eall.ee/tiraazhid/2013.html#Mai%202013
  4. 4,0 4,1 Marko Mihkelson "Rünnakuoht on suur. Toimetajad, kaitsemüürile!" Postimees, 25.01.2014
  5. "Postimees 1857-1907: 50-aastase kestuse mälestuseks" (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909
  6. Karlis Tennisons Bürgermusses kuradiga võitlemas. Vaba Maa, 7. oktoober 1927, nr. 235, lk. 6
  7. Korruptsioon Tartu linnavalitsuses. Vaba Sõna, 31. detsember 1933, nr. 67, lk. 5.
  8. Keskerakondlaste ja härrassotside ühiskorruptsioon Tartu linnavalitsuses. Võitlus, 2. jaanuar 1934, nr. 1, lk. 3.
  9. Mart Kadastik "Kõige raskem oli öelda heale kolleegile, et ta peab ametist lahkuma" Director, aprill 2007
  10. Dannar Leitmaa "Kadastik päästab oma meediamaailma" Eesti Ekspress, 22. august 2013, lk 18-21
  11. http://www.eall.ee/tiraazhid/2013.html#Mai%202013
  12. http://tnsmetrix.emor.ee/
  13. http://www.eestimeedia.ee/ettevotted-ja-brandid/eesti-ettevotted/as-postimees.
  14. http://tnsmetrix.emor.ee/
  15. http://www.epl.ee/news/eesti/uuriva-ajakirjanduse-auhinna-voitis-tuuli-koch-postimehest.d?id=51292714
  16. http://www.newspaperaward.org
  17. http://www.juhtimine.ee/846382/postimees-sai-pronksmuna
  18. http://www.eall.ee/uudised/2005/16_02_05_1.html
  19. http://www.dzd.ee
  20. http://www.postimees.ru

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Postimees 1857–1907: 50-aastase kestuse mälestuseks" (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909, 260 lk
  • Epp Lauk "Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest" Keel ja Kirjandus 1994, nr 3, lk 133–144
  • Krista Aru "Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul" Keel ja Kirjandus 1997, nr 2, lk 95–105
  • Krista Aru "Jaan Tõnisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe" Akadeemia 1997, nr 2, lk 227–244
  • Krista Aru "Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnissoni" Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, Tartu 1998, lk 13–61 (lisatud lk 62–105 valik Jaan Tõnissoni artikleid)
  • Krista Aru "Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes" Tuna 2006, nr 1, lk. 116–128

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]