Ilmar Jaks

Allikas: Vikipeedia

Ilmar Jaks (4. aprill 1923 Asuküla vald, Ridala kihelkond, Läänemaa1. september 2019[1][2]) oli eesti kirjanik.

Sõdis Soome sõjaväe jalaväerügemendis JR 200. Mobiliseeriti Punaarmeesse, sattus Leningradi tööpataljoni, põgenes 1945 Soome kaudu Rootsi.

Õppis 19491953 Uppsala ülikoolis õigusteadust. Töötas Stockholmis Kammerkolleegiumis.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema vanemad olid Alexander Jaks (1880–1958) ja Minna Emile Abner (6. veebruar 1895 – 27. märts 1966).

Tema vennad olid Werner (26. veebruar 1919 – 27. detsember 1992), Uno (23. juuni 1925 – 9. november 2014) ja Sulev (1928–1947). Tema õde oli Ilo Jaks (11. veebruar 1921 – 18. juuli 1964).

Tema esimene abikaasa oli Astrid Kruus (13. oktoober 1929 – 1976) ning teine on prantsuse-vietnami päritolu Ariane Kveld Jaks (sündis 1964), kes on avaldanud mitu prantsuskeelset luulekogu.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Andrus Karnau "Kirjanik Ilmar Jaks on surnud" Lääne Elu, 11. september 2019: "4. aprillil 1923 Läänemaal sündinud Ilmar Jaks elas üksi, mistõttu tema täpne surmapäev on teadmata. Toimetusele teatas Ilmar Jaksi surmast tema Haapsalus elav õde Ellen-Velaine Jaks."
  2. Sirp 20. september 2019. Lk 37 (paberversioon)
  3. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 924

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]