Hermann Hesse

Allikas: Vikipeedia

Hermann Hesse

Hermann Hesse (2. juuli 1877 – 9. august 1962) oli saksa kirjanik, luuletaja ja maalikunstnik.

[redigeeri] Elulugu

Hermann Hesse sündis Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Tema isa Johannes Hesse, kes sündis Eestis ja kasvas siin 11 aastat, oli baltisakslane. Isapoolne vanaisa Carl Hermann Hesse oli lõpetanud Tartu ülikooli ja töötanud Paides kreisiarstina, onu aga olnud Oleviste koguduse pastor. Ema oli Württembergi Indoloogi tütar.

1890. aastal alustas ta teoloogia eriaja Göppingeni Ladinakeelses Koolis. Järgneval aastal põgenes ta evangeelsest seminarist ja vahetas pidevalt elukutset: raamatukaupluseõpipoiss, mehhaanikuõpipoiss, antiigikaupmees, jne. 1904. aastal saab temast Gaienhofen[1]i külas kirjanik, seal asub praegu ka üks paljudest Hessele pühendatud muuseumitest. Aastal 1905 abiellus Hermann Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. Hiljem abiellus ta veel kaks korda. Aastatel 1910-1912 reisib ta väga palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. Neli aastat hiljem saab temast Sveitsi kodanik, väheke pärast seda lahutab ta enda naisest. 1924. aastal abiellub ta uuesti, sel korral Ruth Wengeriga, kuid ka sellele järgneb järgmine abielu kunstiajaloolase Ninon Dobliniga. Ta elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal.

Hesse oli samaaegselt luuletaja, jutustaja, esseist (näiteks kirjutas ta esseed NOVALIS/GOETHE/HÖLDERLIN), kriitik ja maalikunstnik.

[redigeeri] Looming

Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. Varasemas loomingus huvitus ta peamiselt inimese eneseleidmisest (nt "Peter Camezind")

[redigeeri] Teosed

• "Peter Camenzind" (1904, romaan, eesti keeles 1952 Torontos pealkirjaga "Mägede poeg"; Mati Sirkli uues tõlkes pealkirjaga "Peter Camenzind" 2007)
• "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906)
• "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997)
• "Rosshalde" (1914)
• "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997)
• "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920)
• "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994)
• "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965)
• "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004)
• "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003)
• "Nürnbergi reis" (1927)
• "Stepihunt" (1927, eesti keeles 1973, 1993 ja kahes trükis 2002)
• "Narziss ja Goldmund" (1930, eesti keeles 1995 ja 1996)
• "Tee sissepoole" (jutustustekogu, 1931)
• "Hommikumaaränd" (1932, eesti keeles 1986 ja 2004)
• "Klaaspärlimäng" (1943, eesti keeles 1976 ja 2005)
• "Astmed" (luulevalimik; 1961)

Eesti keeles on ilmunud veel proosavalimikud "Eelkevad" (1929), "Unenäokingitus" (1970) ja "Lõputu unenägu: muinasjutte, autobiograafilist" (1990), esseevalimik "Fantaasiad" (1995), tsitaadivalimik "Võluri sõnad" (2000) ning kogumik "Muusika: tähelepanekud, luuletused, retsensioonid ja kirjad" (2005).

[redigeeri] Tunnustused

• 1904 Wiener Bauernfeld-Preis
• 1936 Gottfried-Keller-Preis
• 1946 Goethepreis der Stadt Frankfurt am Main
• 1946 Nobeli kirjandusauhind - kuna ta miljonitekaupa raamatuid müüs, siis sai ta enda kirjanikuoskuste eest.
• 1950 Willhelm Raabe-Preis
• 1954 Orden pour la morite
• 1955 Friedenspreis des Deutschen Buchhandels
• 1955 Saksa raamatukaubanduse rahupreemia

[redigeeri] Kirjandus

• Heino Gustavson, "Nobeli preemia laureaadi juured Paides" – Kultuur ja Elu 1985, nr 3, lk 34–38
• Helle Luht, "Hermann Hesse sidemeist Eestiga" – Keel ja Kirjandus 1987, nr 2, lk 78–82
• Hermann Hesse, "Vanaisa Hesse" – Edasi 8. august 1987

[redigeeri] Välislingid

• Ilmar Vene, Uusaja sügisel (Narziss ja Goldmund) – Postimees 21. veebruar 1996, lk 14
• Jaak Kärdi, "Ühe pihtimuse konspekt" (Gertrud) – Postimees 26. november 1997, lk 15
• Jaak Kärdi, "Eluga lõpparvet tegev rändur ehk kolm lugu Knulpist" – Postimees 2. veebruar 1998, lk 16
• Mati Sirkel, "Hermann Hessele tagasi mõeldes" – Eesti Päevaleht-Arkaadia, 10. mai 2002, lk 14
• Krista Räni, Paljastused tervisevetel (Supelsaks) – Postimees 13. juuni 2003, lk 22
• Parim koht Hesse uurimiseks, pikk artikkel, kuid saksakeeles. [2]

http://www.artikelpedia.com/artikel/deutsch/12/narzi-und-goldmund77.php

Nobeli kirjandusauhinna laureaat

1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral; Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup; Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965  Šolohhov • 1966 Agnon; Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson; Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing