Auleegioni orden

Allikas: Vikipeedia

Auleegioni orden (prantsuse keeles Ordre national de la Légion d'honneur, algselt Ordre royale de la Légion d'honneur) on Prantsusmaa kõrgeim teenetemärk, mille asutas Napoleon 9. mail 1802. Ordenil on viis klassi: Chevalier (rüütel), Officier (ohvitser), Commandeur (komandör), Grand Officier (suurohvitser) ja Grand Croix (suurrist).

Auleegioni ordeni saanud Eestiga seotud isikuid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wearing of the insignia of the Légion d'honneur (gentlemens).svg Tabelis kajastuvad Eestiga seotud isikutele antud Auleegioni ordenid.[1]

Auleegioni ordeni saanud Eestiga seotud isikuid
Nimi Järk Aasta
Eesmaa, Enn Rüütel 2001
Elvre, Jaanus Ohvitser 2001
Ilves, Toomas Hendrik Suurohvitser 2001
Jourdan, Philippe Rüütel 2008
Kaalep, Ain Ohvitser 2001
Kallas, Siim Suurohvitser 2001
Kaplinski, Jaan Rüütel 2001
Kasak, Andi Rüütel 2001
Klaar, Toivo Komandör 2001
Kogerman, Paul  ? 1927[2]
Kross, Jaan Ohvitser 2001
Kuuskemaa, Jüri Rüütel 2001
Laidoner, Johan Ohvitser 1921[3]
Laidoner, Johan Komandör 1925[3]
Lausma Luik, Ruth Komandör 2001
Leesi, Lauri Rüütel 2001
Luik, Jüri Suurohvitser 2001
Luman, Toomas Ohvitser 2001
Martinson, Allan Rüütel 2001
Meri, Lennart Suurrist 2001
Nirk, Tiina Ohvitser 2001
Ojuland, Kristiina Komandör 2001
Põldma, Ülle-Marike Rüütel 2001
Pärt, Arvo Rüütel 2011[4]
Konstantin Päts Suurrist 1938[5]
Reinart, Väino Komandör 2001
Reinsalu, Urmas Komandör 2001
Sammul, Jüri Ohvitser  ?
Stefanus (Charalambides) Ohvitser 2003
Talvet, Malle Ohvitser 2002
Tarand, Andres Komandör 2001
Tarand, Indrek Komandör 2001
Tasa, Toivo Komandör 2001
Türkson, Tarmo Rüütel 2004
Viljasaar, Tiiu Ohvitser 2001

Offizierskreuz.jpg

Ordu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Auleegioni ordu (Ordre national de la Légion d'honneur) on Prantsusmaa rahvusordu. Ordu asutati Napoleon Bonaparte'i poolt 19. mail 1802. aastal rüütliordude eeskujul. Vastavalt Auleegioni koodeksile tegutseb see organisatsioon iseseiva juriidilise isikuna. Kuulumine ordusse tähendab liikmele tema poolt Prantsusmaale osutatud teenete ametlikku tunnustamist, ühtlasi tähendab kuulumine ordusse ka kõrgeimat aumärki.

Tänapäeval[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prantsusmaa presidendi ja ordu suurmeistri de Gaulle poolt välja antud ordu suurristi tunnistus 1965. aastal Nõukogude Liidu suursaadikule Prantsusmaal Sergei Vinogradovile.

Ordu liikmeks saadakse väljapaistvate sõjaliste või tsiviilteenete eest. Ordu eesotsas on ordu suurmeister (grand maître), kelleks on ex officio (ameti poolest) Prantsusmaa president. Tähtsuselt järgmine amet ordus on suurkantsler, kes on regulaarselt peetavate ordu nõukogu istungite eesistuja. Istungitel arutatakse organisatsiooni staatust puudutavid küsimusi, aastaeelarve kasutamist, samuti uute liikmete vastuvõtmist ja orduliikmeile uute auastmete omistamist.

Auastmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vastavalt koodeksi artiklile R6 Auleegion (kui organisatsioon) koosneb liikmetest, kes kuuluvad viide erinevasse astmesse.

Suurristid ja suurohvitserid on ordu kõrgema astme liikmed. Üldine tava on, et ordusse vastuvõetu alustab madalaimast astmest, see on rüütli astmest. Kuid on ka erandeid, kus pikaajalise teenistuse eest on omistatud kohe kas ohvitseri või komandöri auaste. Kõik Prantsusmaa peaministrid, kes on oma ametis olnud vähemalt 2 aastat, saavad automaatselt Auleegioni suurohvitserideks.

Vastavalt koodeksi artiklile R54, tervitab ordusse vastuvõtmise tseremoonial suurmeistri poolt delegeeritud esindaja uut kandidaati sõnadega: "Vabariigi Presidendi nimel ja tulenevalt volitustest, mis meile on antud, ülendame Teid Auleegioni rüütliks ( ohvitseriks, komandöriks)." (Au nom du Président de la République et en vertu des pouvoirs qui nous sont conférés, nous vous faisons chevalier (officier ou commandeur) de la Légion d'honneur). Seejärel annab esindaja talle üle auastmele vastava aumärgi (insigne) ja embab teda.

Suurristide ja suurohvitseride puhul on lausutav tekst veidi erinev: "Vabariigi Presidendi nimel ja tulenevalt volitustest, mis meile on antud, tõstame Teid Auleegioni suurristi seisusesse ( suurohvitseri seisusesse)." (Au nom du Président de la République et en vertu des pouvoirs qui nous sont conférés, nous vous élevons à la dignité de grand officier (ou de grand'croix) de la Légion d'honneur.)

Liikmete arv[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast ordu asutamist 1802. aastal on uute liikmete arv järk-järgult kasvanud. Aastal 1871 oli tegevliikmeid juba üle 70 000. Pärast seda võeti meetmeid arvukuse suurenemise piiramiseks. Kuid alates 1923. aastast iga-aastane uute liikmete vastuvõtmine järsult suurenes. Selline tendents kestis 40 aastat ja oli tingitud vajadusest kodanikke kahes maailmasõjas ja mitmes koloniaalsõjas ülesnäidatud mehisuse ja vapruse eest autasustada. 1962. aastal oli ordus juba üle 300 000 tegevliikme.

Kindral de Gaulle pidas liikmeskonna sellist kasvu ordu mainele ohtlikuks. Võeti suund liikmeskonna arvukuse vähendamisele 125 000 inimeseni 20. sajandi lõpuks. Lõpptulemusena, aastal 2009, ordu liikmete arv ei ületanud 90 000 inimest.

Vastavalt koodeksi artikli R7 viimasele redaktsioonile, kehtisid 2009. aasta seisuga järgmised arvulised piirangud:

  • suurriste 75
  • suurohvitsere 250
  • komandöre 1250
  • ohvitsere 10000
  • rüütleid 113 425

Praegusel ajal igaaastased normid on alljärgnevad:

  • suurriste 7
  • suurohvitsere 24
  • komandöre 144
  • ohvitsere 730
  • rüütleid 4246

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1991-2011 info aluseks Prantsuse aumärkidega autasustatud eestimaalased
  2. TTÜ professorid Eesti Vabadussõjas
  3. 3,0 3,1 Laidoner, Johan – kindral
  4. Eesti helilooja Arvo Pärt sai Auleegioni ordeni rüütlikraadi
  5. Auleegioni suurrist presidendile, kuldmõõk kindral J. Laidonerile. Rahvaleht, 15. detsember 1938, nr. 239, lk. 5.