Haiku
Allikas: Vikipeedia
_by_Yosa_Buson.jpg)
Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5).
Haiku traditsioon on Jaapanis väga vana ning haikude kirjutamine, lugemine, meenutamine, ilukirjutamine, esitamine jne on jaapani zen-budismi traditsioonide ja kommetega tugevasti seotud. Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit. Selle viis täiusele jaapani suurim haikumeister Matsuo Bashō (1644–1694).
Tavaliselt sisaldab haiku aastaajale osutavat vihjet (näiteks kirsiõied viitavad kevadele, kägu suvele, krüsanteemid sügisele ja härmatis talvele). Tänapäeval ei ole aastaajale viitamine enam kohustuslik.
Eesti esimesed haikud kirjutas Johannes Vares-Barbarus 1930. aastal. Haiku on olulisel kohal ka Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Viivi Luige ja Andres Ehini luuleloomingus. 1960. aastate haikuinnustusele Eestis andis algtõuke Ain Kaalep. Veel Eesti haikumeistreid: Lennart-Hans Jürgenson, Hillar Tarning.
Haikusid on eesti keelde tõlkinud Ormi Arp, Uku Masing, Rein Raud, Agu Sisask, Andres Ehin, Kalle Kurg jt.
Eesti keeles kirjutatud haikudest on teinud ülevaatliku uurimuse Kati Lindström. Haikude tõlkeid eesti keelde on uurinud Elin Sütiste.
Sisukord |
[redigeeri] Näide
Mihklikuupäike,
hapu nagu jõhvikas,
irvitab soo peal.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Kirjandus
- Mart Mäger, "Luule ja lugeja" (artikleid, arvustusi, esseid). Tallinn, Eesti Raamat, 1979, lk. 127–131
- "Kõik siin maailmas" (Valimik eesti haikusid.) Koostanud Mart Mäger. Autorid: Johannes Vares-Barbarus, Matsuo Bashô, Andres Ehin, Lehte Hainsalu, Henn-Kaarel Hellat, Viiu Härm, Ain Kaalep, Kalju Kangur, Jaan Kaplinski, Hillar Kattai, Albert Koeney, Kalle Kurg, Siim Kärner, Viivi Luik, M. Mandre, Tiit Merenäkk, Mart Mäger, Ellen Niit, Minni Nurme, Peeter Olesk, Adolf Rammo, Mart Raud, T. Raudalainen, Juhan Saar, Rein Sander, Ly Seppel, M. Talvet, Mats Traat, Vaapo Vaher, V. Vesipapp, Jüri Üdi, Julius Ürt. Tallinn, Eesti Raamat 1980, 262 lk.
- "Mäetipp järve põhjas". Jaapani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Rein Raud. Tallinn, Tänapäev 2006, 120 lk.
- "Kõik on kusagil..." Valimik eesti haikusid. Koostanud Siim Kärner, eessõna Kalle Kurg, järelsõna Siim Kärner. Autorid: Ormi Arp, Johannes Vares-Barbarus, Uku Masing, Ain Kaalep, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, Mats Traat, Ly Seppel, Andres Ehin, Aleksander Suuman, Kalle Kurg, Henn-Kaarel Hellat, Ellen Niit, Lehte Hainsalu, Juhan Viiding, Mauri Raus, Albert Koeney, Vesipapp, Julius Ürt, Ivar Ivask, Aarand Roos, Ilmar Laaban, Liidia Tuulse, Urve Karuks, Malle Talvet, Helvi Jürisson, Kalju Kangur, Adolf Rammo, Venda Sõelsepp, Peep Ilmet, Peeter Ilus, Jaan Paavle, Kalle Istvan Eller, Madli Morell, Helmut Joonuks, Erika Puusemp, Marju Koni, Ilmar Vananurm, Viljar Kaarna, Andrus Leberecht, Maria Elise, Kivisildnik, Wimberg, Tarmo Teder, Leho Rubis, Johanna Grauverk, Taavi Tuulik, Lennart-Hans Jürgenson, Ants Paikre, Hillar Tarning, Lembit Küüts, Merihees, Mannie, Mart Raud, Minni Nurme, Vello Lattik, Lilian Härm, Ülo Alo, Ants Salum, Votele Kuusik, Heinrich Oja, Leili Andre, Hennu Kigaste, Mait Markus, Peeter Raotma, Teet Lindma, Tõnu Kukk, Jüri Müürisepp, Hillar Kattai, Laine Reiten, Viivi Maasepp, Are Haab, Monika Hint, Uno Sikemäe, Matti Looga, Urve Tõnisson, Heiki Raudla, Siim Kärner. Viljandi, S. Kärner 2007, 288 lk.
- "(:)SUMO" (haikuraamat). Kirjutanud (:)kivisildnik. Pärnu, Ji 2007, 48 lk.
- Jaan Kaplinski, "Teiselpool järve." Tallinn, Tänapäev 2008, 101 lk.
[redigeeri] Välislingid
- Kivisildnik: "Tere, keiser Akihito, vääritimõistetud tervitavad sind!" Pärnu Postimees, 25. mai 2007
