Homoseksuaalsus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib inimeste homoseksuaalsusest; loomade homoseksuaalsuse kohta vaata artiklit Loomade homoseksuaalsus

Seksuaalvähemust käsitlevad artiklid
Vikerkaarelipp
Vikerkaarelipp
Lesbi · Gei · Biseksuaalsus · Transseksuaal · Homoseksuaalsus · Seksuaalvähemus
Seonduvad teemad
Homofoobia · Transvestiit · AIDS · Heteroseksuaalsus · Parafiilia
Kultuur
Pride · Homoparaad · Gei släng · Queer teooriad · Religioon · Queer
Seadused
Abielu · Tsiviilpartnerlus · Lapsendamine · Sõjaväeteenistus · Õigused riigiti
· redigeeri
Geipaar
Lesbipaar
Mathieu Chantelois' ja Marcelo Gomez'e abiellumine Torontos, üks esimesi samasoolisi abielusid Kanadas
Lesbide paar oma lastega

Homoseksuaalsuseks, homoseksualismiks (homosexualitas) või homofiiliaks[1] nimetatakse nii romantilise armastuse, seksuaalse külgetõmbe ja suguiha suunatust samast soost inimestele, samast soost inimeste vahelisi seksuaalpraktikaid [2] kui ka nendega seotud seksuaalseid identiteete.

Kitsamas tähenduses defineeritakse homoseksuaalsust kui seksuaalset orientatsiooni ehk püsivat seksuaalset eelistust. Homoseksuaalsust on defineeritud ka kui "kestvat kalduvust või kaldumuste mustrit, mille järgi kogetakse seksuaalset, kiindumuslikku või romantilist külgetõmmet"[3] peamiselt või üksnes samasooliste inimeste vastu. Veidi laiemas tähenduses mõeldakse homoseksuaalsuse all ka "indiviidi isiklikku ja sotsiaalset identiteeti, mis põhinevad eelpool mainitud külgetõmmetel, neid väljendavatel käitumistel ning kuuluvusel kogukonda, kellel on sarnased kogemused."[4]

Homoseksuaalsus on üks kolmest seksuaalse orientatsiooni põhikategooriast koos biseksuaalsuse ja heteroseksuaalsusega, mis paiknevad heteroseksuaalsuse-homoseksuaalsuse kontiinumis (ning kus mõnikord aseksuaalsust peetakse neljandaks). Teadusliku ja meditsiinilise arusaamise järgi ei ole seksuaalne orientatsioon valik, vaid tuleneb hoopis bioloogiliste ja keskkondlike tegurite keerulisest vastastikusest mõjust,[4][5] eriti teguritest, mis mõjutavad loote varjast sünnieelset keskkonda.[6] Kuigi on veel inimesi, kes arvavad, et homoseksuaalne käitumine on "ebaloomulik" või "düsfunktsionaalne",[7][8] on uuringud siiski näidanud, et homoseksuaalsus on näide normaalsest ja loomulikust inimese seksuaalsuse variatsioonist, mis iseenesest ei põhjusta negatiivseid psühholoogilisi tagajärgi.[4][9] Eelarvamused ja diskrimineerimine homoseksuaalsete ja biseksuaalsete inimeste vastu (homofoobia) tekitavad aga märkimisväärset psühhoogilist kahju, mis on eriti kahjustav lastele, kes on homo- või biseksuaalsed.[9][10]

Peamised mõisted homoseksuaalsete inimeste kohta on "lesbi" naiste kohta ja "gei" meeste kohta, kuigi "geid" kasutatakse ka üldisemalt nii homoseksuaalsete meeste kui naiste kohta. Gei või lesbiga samastuvate inimeste arv ja inimeste osakaal, kellel on samasooliste seksuaalsuhetega kogemusi, on raske usaldusväärselt määratleda erinevatel põhjustel, mille hulgas on näiteks asjaolu, et paljud homoseksuaalsed inimesed ei avalikusta oma sättumust homofoobia ja heteroseksistliku diskriminatsiooni tõttu. [11]

Paljud geid ja lesbid on pühendunud samasoolistes suhetes, kuigi alles hiljuti on rahvaloenduse ankeedid ja poliitilised tingimused hakanud hõlbustama nende nähtavust ja loendamist. [12][13][14][15][16][17][18][19][20][21] Põhiliste psühholoogiliste näitajate poolest on homoseksuaalsed suhted võrdväärsed heteroseksuaalsete suhetega.[3] Homoseksuaalseid suhteid ja toiminguid on nii imetletud kui ka hukka mõistetud läbi terve ajaloo, sõltuvalt sellest, mis kujul ja kus kultuuris need ilmnesid.[22] Alates 19. sajandi lõpust on aset leidnud ülemaailmne liikumine homoseksuaalsete inimeste laiema nähtavuse, tunnustuse ja seaduslike õiguste suunas, seal hulgas õiguste suunas abielluda ja sõlmida kooselu, lapsendada ja olla lapsevanem, olla tööl, sõjaväeteenistuses, pääseda võrdselt ligi tervishoiule ning luua seadusandlusi kiusamise vastu, et kaitsta homoseksuaalset vähemust.

Homoseksuaalsuse nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sõna teadaolev esmakasutus Karl Maria Kertbeny käsikirjas.

Sõna "homoseksuaalne" on rahvusvaheline sõna, mis on moodustatud vanakreeka sõnast homos ('sama') ja ladina sõnast sexus ('sugu') hilisladina sõna sexualis ('suguline') kaudu; puudub seos ladina sõnaga homo ('inimene')[23]. Esmakordselt on sõna kujul trükis kasutatud kujul "homoseksuaal" saksakeelsena (Homosexual) Austria päritolu saksa kirjaniku Karl-Maria Kertbeny 1869 avaldatud anonüümses pamfletis, milles ta kritiseerib Preisi kuningriigi sodoomiavastast seadust[24] Koos sellega võttis ta kasutusele ka sõna "heteroseksuaal". Aastal 1879 kasutas Kertbeny väljendit Gustav Jäger raamatus "Hinge avastamine" (1880). Aastal 1886 kasutas termineid "homoseksuaalne" (ta käsitas homoseksuaalsust haigusena) ja "heteroseksuaalne", Richard von Krafft-Ebing "Psychopathia sexualis", laenates need tõenäoliselt Jägerilt. Krafft-Ebingi raamatu suure populaarsuse said neist põhilised väljendid seksuaalse orientatsiooni tähistamiseks. Sõna tähendus on hiljem laienenud, hõlmates ka samasoolist romantilist armastust; omadussõna saab kasutada käitumise, suhete, isikute, orientatsiooni jm kohta.

Kuni 19. sajandi keskpaigani olid puudunud üldkasutatavad väljendid homoseksuaalsuse kohta. Aastal 1864 võttis Karl Heinrich Ulrichs kasutusele sõnad "Uranismus" ('homoseksuaalsus'), "Urning" (meessoost homoseksuaal) ja "Urninde" (naissoost homoseksuaal). Aastal 1870 võttis Carl Westphal" kasutusele väljendi "conträre Sexualempfindung" ("kontraarne sugutunne"). Aastal 1914 kirjutas Magnus Hirschfeld, et termin "homoseksuaalsus" on saanud üldkasutatavaks[25]. Ta pidas seda terminit problemaatiliseks, sest see näib viitavat ainult seksuaalsele praktikale.[26]

Poliitilise korrektsuse huvides soovitatakse sõnu "homoseksuaalne" ja selle tuletisi vältida, sest need pärinevad psühhiaatrilisest kontekstist ning tunduvad rõhutavat seksi, jättes armastuse kõrvale, mistõttu neil on halvustav kõrvaltähendus. [27] Mõnede autorite arvates viitab haiguslikkusele ainult sõna "homoseksualism", mitte "homoseksuaalsus".[viide?] Mõnikord eristatakse homoseksualismi kui seksuaalset praktikat ja homoseksuaalsust kui romantilist ja seksuaalset tõmmet. Ka sel põhjusel võidakse sõna "homoseksualism" pidada halvustavaks, eelistades sõna "homoerotism" või "homoerootilisus"[28] Nii sõnu "homoseksuaalsus" kui ka "homoseksualism" on siiski laialdaselt kasutanud nii homoseksuaalsuse kaitsjad kui ka selle ründajad. "EKSS-is" kasutatakse sünonüümina "homoseksuaalsust", "homoseksualismi" ja "omasooiharust" tähenduses 'suguiha sama sugupoole suhtes'; "homoseksualismi" teine tähendus on 'suguline vahekord samast soost isikuga'. 2006. aasta ÕS-ist "homoseksuaalsus" puudub, "homoseksuaalsus" ja "omasooiharus" on samastatud. Eesti sõna "omasooiharus", võidakse tajuda halvustavana ka sõna "iharus" halvustava kõrvaltähenduse tõttu.

Mõned autorid peavad ka "homoerotismi" või "homoerootilisust" halvustavaks ning soovitavad kasutada psühhoanalüütik Sándor Ferenczi poolt 1911 Sigmund Freudi heakskiidul kasutusele võetud terminit "homoafektiivsus". [29]

Alguses kasutati sõna "homoseksuaalne" ka samasooliste isikute mitteseksuaalsete, mitteerootiliste, mitteromantiliste suhete (homosotsiaalsuse) kohta, näiteks tütarlastekoolide kontekstis.[30].

Kasutatakse ka termineid "men who have sex with men" (MSM; meditsiinilises kontekstis, sõltumata seksuaalsest orientatsioonist), "homoerotism" (kunstiteoste kontekstis), "bi-curious (heteroseksuaal, kes mõnikord huvitub seksist oma sugupoolega) ja "metroseksuaal" (mittehomoseksuaalne mees, kellel on homoseksuaalsetele meestele omane maitse).

Naiste homoseksuaalsust nimetatakse lesbilisuseks või lesbismiks. Meeste homoseksuaalsust on nimetatud pederastiaks, seda sõna aga peetakse sageli solvavaks, muu hulgas assotsiatsiooni tõttu pedofiiliaga.

Eesti keeles on homoseksuaalseid naisi nimetatud lesbideks ja homoseksuaalseid mehi varem halvustavalt pederastideks, viimasel ajal geideks (ka see sõna võib olla halvustav, kuid geid ise võtavad selle omaks). Sõna "gei" kasutatakse mõnikord ka homoseksuaalide kohta üldse. Geide ja lesbide ühisnimetusena kasutatakse ka sõna "homo", kuigi see kõnekeeles käib tavaliselt meessoost homoseksuaalide kohta; ka sel sõnal on kõnekeeles halvustav varjund, kuid ajakirjanduses on see kasutusel neutraalse nimetusena. Väga halvustav sõna gei kohta on "pede"; varem oli selles tähenduses levinud sõna "lilla".

Keelespetsiifilised nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglise keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inglise keeleruumis on geiliikumine võtnud kasutusele sõna gay (siit ka eesti "gei"), mis tähendas kuni 17. sajandini 'rõõmus' või 'kirju, värviline', kuid omandas siis tähenduse 'amoraalne'. Taheti distantseeruda sõnast queer ('veider, koomiline'), mida geide kohta halvustavalt kasutati. See sõna käis algul nii meeste kui ka naiste kohta, kuid kitsenes 1970ndatel meestele, homoseksuaalseid naisi aga hakati feministlike lesbide eestvõttel nimetama lesbian ja dyke.

1990ndate alguses võeti poliitiliselt radikaalsetes ringkondades geide ja lesbide ühisnimetusena jälle kasutusele sõna queer; see sõna käib ka transsoolisuse kohta. Sõnad gay ja lesbian on endiselt kasutusel. Koos Queer'-teooriaga tuli ka see sõna rahvusvaheliselt kasutusele.

Jamaika kreeolkeelest on pärit väga halvustavad sõnad batty boy, batty man, chi chi boy ja chi chi man, mida tuntakse Jamaicalt pärinevate laulude kaudu.

Saksa keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa keeles kasutatakse meessoost homoseksuaalide kohta sõna schwul (nimisõnana Schwuler'), mis on pärit sõnast schwül ('rusuvalt palav', selles tähenduses alates 18. sajandist sõna kühl ('jahe') või sõna Schwulität ('raskus, täbar olukord') rööpmoodustisena). See sõna oli algselt halvustav või subkultuurisisene, kuid 1970ndatel aastatel hakkas geiliikumine seda kasutama võitlussõnana ning nüüdseks kasutatakse seda isegi seadustes. Sõna on jäänud püsima ka sõimusõnana; noorte slängis tähendab ta ka 'igav', 'hellik' või 'ärritav'. Teised sõimusõnad geide kohta on Tunte ja Schwuchtel.

Et oleks selge, et "homoseksuaalsus" ei käi ainult meeste kohta, on hakatud kasutama ka sõna gleichgeschlechtlich ("samasooline") ning selle tuletisi (isegi Gleichgeschlechtlicher homoseksuaali kohta). Peale selle nihutab see fookuse seksuaalsuselt soole. Seda sõna eelistatakse selguse kaalutlustel ka õiguskeeles. Samuti kasutatakse seda sõna sageli teiste kultuuride kontekstis, et vältida assotsiatsioone tänapäeva lääne ühiskonna oludega.

Sõna Homosexualismus ('homoseksualism'), mille võttis kasutusele Kertbeny (nagu ka sõna Homosexual) kasutatakse vähe (levinud on sõna Homosexualität). Uuemal ajal kasutavad seda peamiselt konservatiivsete vaadetega, sageli usklikud inimesed. Vahel kasutatakse seda lihtsalt sõna Homosexualität ('homoseksuaalsus'), vahel aga ka selleks, et rääkida homoseksuaalide nõudmistest, mis ulatuvad kaugemale karistamatusest ja kehalisest puutumatusest, kui vastuvõetamatust ideoloogiast (järelliitega "-ism").

On hakatud kasutama ka inglise keelest laenatud sõna gay.

Prantsuse keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prantsuse keeles on kodunenud inglise sõna gay kujul gai.

Sättumus ja käitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Homoseksuaalsuse juures on oluline ka see, kuidas inimene ise oma seksuaalset sättumust määratleb. Samuti tuleb eristada homoseksuaalset sättumust ja homoseksuaalset käitumist. Homoseksuaalsed inimesed kuuluvad seksuaalvähemuste hulka. Homoseksuaalseid vahekordi on uuringute andmetel olnud 2–11% inimestest.[31][32][33][34][35] Kui küsida inimestelt lisaks homoseksuaalsele käitumisele ka seksuaalse külgetõmbe kohta samasooliste vastu, siis tõuseb nende suhtarv isegi 16–21%. Inimesi, kes identifitseerivad ennast homoseksuaalidena, on tavaliselt 2–3% elanikkonnast.[36]

Samas ei kajastu uuringutes sageli need inimesed, kes ei tunnista oma homoseksuaalsust, peavad seda ise hälbeks või varjavad, kartes diskrimineerimist pereliikmete, sõprade, tööandjate ja teiste inimeste poolt. Lisaks on üleminek seksuaalsuse eri vormide, näiteks homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse vahel hägus.

Ekspertide konsensus on, et samasooliste-vahelised seksuaalsed ja romantilised tunded ja käitumine on normaalne variatsioon inimseksuaalsuses.[37]

Homoseksuaalne praktika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Geide seksuaalpraktika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Meeste homoseksuaalsus

Geide vahelise seksuaalpraktika kõige tavalisem vorm ei ole mitte anaalseks, nagu arvatakse, vaid põhilised praktikad on fellatio ja partneri masturbeerimine; pole selge, kumb neist on levinum.[38] Levinud praktika on ka reitevaheline ühe või suguelundite hõõrumine muude kehaosade vastu.[38] Siiski kuulub ka anaalseks levinud praktikate hulka.[39]

Suudlevad mehed; meestevaheline suudlus ei erine millegi poolest mehe ja naise vahelisest suudlusest.

Kuigi pärak on erootiliselt väga tundlik, ei ole andmeid, et homoseksuaalide seksuaalne nauding oleks suurem kui heteroseksuaalidel. Mõned heteroseksuaalid hoiduvad anaalseksist esteetilistel kaalutlustel (assotsiatsioon roojaga).[40] Heteroseksuaalsed mehed keelavad sageli partneril oma päraku stimuleerimise, rääkimata penetreerimiseks, kartes, et see muudab nad naise või passiivse homoseksuaali sarnaseks, kuid passiivsed homoseksuaalid ei pruugi olla naisesarnased.[40] Sageli on passiivne osapool just välimuse, käitumise ja isiksuse poolest mehelikum.[41]

Vähemalt pooled geid on ühe kohtumise jooksul nii aktiivses kui ka passiivses rollis ja umbes kolmveerand on kogenud mõlemat rolli.[41]

Geide seksuaalpraktikate seas on veel anilingus ja fisting, mis on haruldasem ja mida seostatakse sadomasohhismiga.[41]

Geide seksuaalkäitumise individuaalsed eripärad on väga sarnased heteroseksuaalide omadele: esineb fetišismi, sageli räägitakse seksi ajal, mõned praktiseerivad grupiseksi, teised mitte (grupiseks võib seisneda kahe peenise panemises pärakusse)[42], samuti võib neil olla romantilisi ja seksuaalfantaasiaid kuulsustest ja tuttavatest.[42]

Lesbide seksuaalpraktika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Naiste homoseksuaalsus

Kuigi lesbilisi seksuaalkontakte mõnikord taunitakse, on enamiku meeste jaoks naistevahelised suudlused ja seksuaalkontaktid köitvad. [43] On ka mehi, kes "meheuhkuse" tõttu põlgavad naisi kes saavad seksuaalset rahuldust ilma peeniseta. Lesbilises seksuaalsuhtes on esikohal naise partneri erootilisus ja välimus.[43]

Suudlevad naised.

Pole teada, milline seksuaalpraktika on lesbide seas kõige levinum; oletatakse, et see on cunnilingus G-punkti ja/või kõdisti stimuleerimisega.[43] Sagedane on "lesbiline 69".[43]

Sageli räägitakse tribadismist, mis seisneb häbemete hõõrumises teineteise vastu.[43] Seksuaalset naudingut ei saada seejuures mitte niivõrd partneri häbeme kui reite vastu hõõrumisest.[43]

Harvem esineb penetratsiooni[44], sealhulgas dildoga. Harvem on ka suguelundite stimuleerimine käega.[44]

On uuritud, kas lesbide huvi peeniseimitatsioonide vastu tuleb frustratsioonist päris peenise puudumise pärast. Ühtede uurijate järgi ei saa üldistust teha, teised on leidnud, et kunstpeenist kasutavatel lesbidel puudub seksuaalne ja afektiivne huvi meeste vastu.[45] Kunstpeenise kasutamine on lesbide jaoks suguelu "rikastamine".[45]

Haruldasemad praktikad on fisting, anaalseks (käe või dildo abil)[45]. Väga haruldased on sadomasohhistlikud praktikad, sealhulgas piitsutamine. [46]

On uuritud, kas rinnanibud on lesbidele seksuaalselt köitvad, ning enamik autoreid on leidnud, et huvi on enam-vähem samasugune nagu heteroseksuaalsetel meestel.[46]

Kultuurilugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antiikkultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Homoseksuaalsus Vana-Kreekas
Next.svg Pikemalt artiklis Homoseksuaalsus Vana-Roomas
Brygose maalija. Alkaios ja Sappho. Atika punasefiguurilise kalathose A-pool. Umbes 470 eKr. Akragasest (Sitsiilia). Rooma koopia kreeka originaalist.Lesboselt pärit poetessi Sappho paljud armastusluuletused on pühendatud naistele. Tema järgi nimetatakse naissoost homoseksuaale lesbideks (see nimetus ulatub tagasi 19. sajandisse).
Tundmatu autor. Habemega Vana-Rooma mees penetreerimas habemeta noorukit, võib-olla orja. Vanarooma reljeef. Warreni karika A-pool. 1. sajandi esimene pool. Leitud väidetavalt Jeruusalemma lähedalt Bittirist (Bethther). Hõbe. Briti Muuseum, ülemine korrus, ruum 70.
Vanakreeka mees (paremal, lühikeste juustega) ja teismeline nooruk (vasakul, pikkade juustega) reitevahelises ühtes. Mustafiguuriline atika karikas. Vana-Kreeka, 550–525 eKr. Louvre, kreeka, etruski ja rooma mälestiste osakond, Sully tiib, Campana galerii, ruum 39. Campana kogust, saadud 1861.

Õhtumaa kõige vanemad mälestised (kirjandusteosed, kunstiteosed ja müüdid) samasooliste erootilistest suhetest on pärit Vana-Kreekast. Pederastia oli kasutusel kasvatusmeetodina. Platon kiitis seda "Phaidroses" ja "Pidusöögis", kuid "Seadustes" pani ette see keelata[47].

"Pidusöögis" võrdsustab Platon homoseksuaalsuse aktsepteerimist demokraatiaga ning selle keelamist, öeldes, et homoseksuaalsus on häbiväärne barbaritele nende despootlike valitsuste tõttu, nii nagu ka filosoofia ja sport, sest nähtavasti pole valitsejate huvides, et nende alamate vahel oleks suur sõprus.

Aristoteles ei nõustunud "Poliitikas" Platoniga, et homoseksuaalsus tuleb kaotada (2, 4). Barbarid, näiteks keldid, pidasid homoseksuaalsust eriliseks auks (2.6.6), kreetalased kasutasid seda rahvaarvu reguleerimiseks (2.7.5).

Poetess Sappho, kes oli pärit Lesboselt, pühendas naistele armastusluuletusi. 19. sajandil hakati seetõttu rääkima lesbilisest armastusest (siit ka lesbide nimetus). Paljude tema luuletuste lüürilised tegelased räägivad vastastikusest või vastamata kirest ja armastusest naiste vastu, kuid naistevahelisi seksuaalkontakte mainitakse vähe, ja needki mainimised on vaieldavad.[48] Sappho luules peetakse Aphroditet lesbiliste armastajate kaitsejumalannaks.[49]

Vana-Kreekas ei olnud homoseksuaalsuse ja heteroseksuaalsuse eristust. Peeti loomulikuks, et ilus keha ja suurepärane iseloom on erootiliselt ligitõmbavad sõltumata soost. Mõnede isikute, näiteks Aleksander Suure ja stoik Zenoni puhul märgiti ära seksuaalset huvi ainult poiste ja meeste vastu. Seda peeti maitse ja eelistuse asjaks, millel pole moraalset tähtsust. Küll aga peeti moraalselt oluliseks mõõdukust seksuaalsuses.

Tehti vahet aktiivse ja passiivse rolli vahel. Passiivset rolli, eriti penetratsiooni puhul, peeti vabadele kodanikele häbistavaks. Orjade, naiste ja habemeta noorukite puhul ei olnud sel moraalset tähtsust. Täiskasvanud meeste vahelisi armusuhteid siiski oli ja neile ei vaadatud väga halvasti. Ligitõmbavust meestele peeti sageli mehelikkuse märgiks. Homoseksuaalseid suhteid omistati Zeusile ja teistele jumalatele ning näiteks ka Achilleusele ja Heraklesele.

Ideaalseks homoseksuaalseks suhteks peeti pederastiat täisealise mehe (armastaja, erastēs) ja habemeta nooruki (armastatu, erōmenos) vahel. Selline sue oli reglementeeritud. Oli ette nähtud kurameerimise rituaal, mille juurde käis muuhulgas kingituste tegemine (võidi kinkida näiteks kukk). Armastaja pidi näitama, et ta ei ole armastatust huvitatud ainult seksuaalselt. Armastatu ei tohtinud kergesti järele anda. Kui konkureeris mitu armastajat, pidi ta valima õilsama. Sageli kasutati penetratsiooni asemel reitevahelist ühet, näod teineteise poole pööratud. Kui armastatul hakkas habe kasvama, tuli armuvahekord lõpetada.

Suhtumine homoseksuaalsusesse oli piirkonniti erinev. Mõnel pool Joonias ei olnud see soositav, seevastu Elises ja Boiootias (sealhulgas Teebas) oli see heakskiidetav. Teebas oli ka 500 homoseksuaalsest armastajast koosnev väeüksus, mis oli vapruse poolest kuulus ("Pidusöögis" soovitas Platon just niisugust väeüksust).

Homoseksuaalsete praktikate regulatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antiik-Kreekas põlati küll täiskasvanud meeste vahelist homoseksuaalsust, kuid ülistati mehe ja poisi vahelist kasvatuslikku suhet (pederastia). Ka hiljem on homoseksuaalne praktika keeldudele vaatamata levinud meestekesksetes institutsioonides (kloostrid, sõjavägi, vanglad, poistekoolid), kus see võib olla üks võimusuhete väljendusviise.

Kristluses on homoseksuaalsus keelatud, seda peetakse patuks. Kristlikust kultuurist tulenevalt on Läänes (sh nt Nõukogude Liidus) homoseksuaalsust pikka aega kriminaliseeritud (pederastia (kuritegu)), hilisematel sajanditel peeti seda 90% ulatuses meesterahvaste haiguseks. Tänapäeval peetakse seda üha laiemalt loomulikuks, kuid ka veendumus, et homoseksuaalsus on haiguslik nähe, ei ole tänini sugugi kadunud.

1971. aastal tunnistati Soomes seaduslikuks homoseksuaalsed suhted täiskasvanute vahel. Diskrimineerimisvastane kaitse garanteeriti alates 1995-ndast aastast ning alates 1996-ndast aastast kehtivas rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis RHK-10-s ei tule soolist sättumust häireks lugeda. Vaatamata sellele on käesoleva ajani homoseksuaalsuse ühiskondlik aktsepteerimine vaidlemata küsimus.[50]

1973. aastal kustutas Ameerika Psühhiaatriaassotsiatsioon homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast.[3] Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Rahvusvahelisest Haiguste Klassifikatsioonist kaotati homoseksuaalsus kui diagnoos, mille statistikat sooviti koguda, 1990. aastal.[51]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Antônio Moser. O enigma da esfinge: a sexualidade, Editora Vozes, 2002, lk 227 ja 275. ISBN 85-326-2595-9
  2. "Meditsiinisõnastik" 267:2004
  3. 3,0 3,1 3,2 Page 30 "Case No. S147999 in the Supreme Court of the State of California, In re Marriage Cases Judicial Council Coordination Proceeding No. 4365(...) – APA California Amicus Brief — As Filed" (PDF). Vaadatud 2010-12-21. (inglise keeles)
  4. 4,0 4,1 4,2 Sexual Orientation, Homosexuality, and Bisexuality, http://www.apa.org/helpcenter/sexual-orientation.aspx  (inglise keeles)
  5. Frankowski BL; American Academy of Pediatrics Committee on Adolescence (Juuni 2004). "Sexual orientation and adolescents". Pediatrics 113 (6): 1827–32. doi:10.1542/peds.113.6.1827. PMID 15173519.  (inglise keeles)
  6. Royal College of Psychiatrists: Submission to the Church of England's Listening Exercise on Human Sexuality. (inglise keeles)
  7. Robinson, B. A. (2010). "Divergent beliefs about the nature of homosexuality". Religious Tolerance.org. Vaadatud 12. september 2011.  (inglise keeles)
  8. Schlessinger, Laura (2010). "Dr. Laura Schlessinger and homosexuality". Religious Tolerance.org. Vaadatud 19. september 2012.  (inglise keeles)
  9. 9,0 9,1 ""Therapies" to change sexual orientation lack medical justification and threaten health". Pan American Health Organization. Vaadatud 26. mai 2012.  archived here [1]. (inglise keeles)
  10. American Psychological Association: Resolution on Appropriate Affirmative Responses to Sexual Orientation Distress and Change Efforts (inglise keeles)
  11. LeVay, Simon (1996). Queer Science: The Use and Abuse of Research into Homosexuality. Cambridge: The MIT Press ISBN 0-262-12199-9 (inglise keeles)
  12. Census statistics show quarter of California same-sex couples raising kids (inglise keeles)
  13. More Same-Sex Couples in Colorado, Census Shows (inglise keeles)
  14. Region Saw Increase In Same-Sex Households (inglise keeles)
  15. Census 2010: One Quarter of Gay Couples Raising Children (inglise keeles)
  16. Minnesota Sees 50% Rise in Number of Gay Couples (inglise keeles)
  17. Census:Dutchess, Ulster Gay Households Increase (inglise keeles)
  18. Same Sex Couples' Numbers Soar In N.Y, 2010 Census Finds (inglise keeles)
  19. 87% Increase in Same-Sex Nevada Households Since 2000 (inglise keeles)
  20. 2010 Census indicates increase among same-sex homeowners in Oklahoma (inglise keeles)
  21. Spike In Number of City's Same-Sex Couples (inglise keeles)
  22. Sexual Orientation. American Psychiatric Association. (inglise keeles)
  23. Sellise näiva seose tõttu samastatakse mõnikord homoseksuaalsus ekslikult meeste homoseksuaalsega.
  24. Feray, Jean-Claude; Herzer, Manfred (1990). "Homosexual Studies and Politics in the 19th Century: Karl Maria Kertbeny". Journal of Homosexuality, Vol. 19, No. 1.
  25. Magnus Hischfeld. Die Homosexualität des Mannes und des Weibes, Verlag Louis Marcus, Berlin 1914, lk 10.
  26. Ernest Bornemanni küsitluste järgi mõistiski enamik sakslasi seda terminit nii (Ullstein Enzyklopädie der Sexualität, Frankfurt am Main/Berlin 1990.
  27. Media Reference Guide (selline soovitus on France Presse'i, New York Timesi ja Washington Posti stiilijuhistes), GLAAD. Vaadatud 18.01.14.
  28. Latuf Isaias Mucci. "Homoerotismo". E-Dicionário de Termos Literários. Vaadatud 18. jaanuaril 2014.
  29. Jurandir Freire Costa. Homossexualismo/Homoerotismo. – Ética e o Espelho da Cultura, Rio de Janeiro, Editora Rocco, lk 25.
  30. Ernst van Alphen. Art in mind: how contemporary images shape thought
  31. Billy J. O.; Tanfer, K.; Grady, W. R.; Klepinger, D. H. The sexual behavior of men in the United States. – Family Planning Perspectives, Vol. 25, No. 2 (1993), pp. 52–60
  32. Binson, Diane; Michaels, Stuart; Stall, Ron; Coates, Thomas J.; Gagnon, John H.; Catania, Joseph A. Prevalence and Social Distribution of Men Who Have Sex with Men: United States and Its Urban Centers. – The Journal of Sex Research, Vol. 32, No. 3 (1995), pp. 245–254.
  33. Wellings, K.; Field, J.; Johnson, A.; Wadsworth, J. Sexual behavior in Britain: The national survey of sexual attitudes and lifestyles. London, Penguin Books, 1994.
  34. AIDS and sexual behaviour in France. – Nature, Vol. 360, No. 6403 (1992), pp. 407–409.
  35. Bogaert, A. F. The prevalence of male homosexuality: the effect of fraternal birth order and variations in family size. – Journal of Theoretical Biology, Vol. 230, No. 1 (2004), pp. 33–37.
  36. McConaghy, N.; Hadzi-Pavlovic, D.; Stevens, C.; Manicavasagar, V.; Keller, M.; MacGregor, S.; Wright, M.; Bailey, J. et al. Fraternal Birth Order and Ratio of Heterosexual/Homosexual Feelings in Women and Men. – Journal of Homosexuality, Vol. 51, No. 4 (2006), pp. 161–174.
  37. Appropriate Therapeutic Responses to Sexual Orientation (PDF). Ameerika Psühhiaatriaassotsiatsioon. (inglise keeles)
  38. 38,0 38,1 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 223.
  39. Gabriel Rotello. Comportamento sexual e AIDS: a cultura gay em transformação, Edicoes GLS, 1998, lk 59 ja 99. ISBN 85-86755-04-4
  40. 40,0 40,1 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 224.
  41. 41,0 41,1 41,2 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 225.
  42. 42,0 42,1 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 227–228.
  43. 43,0 43,1 43,2 43,3 43,4 43,5 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 185.
  44. 44,0 44,1 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 186.
  45. 45,0 45,1 45,2 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, p.187.
  46. 46,0 46,1 Aldo Pereira. Vida Intima – Enciclopédia do amor e do sexo, Abril Cultural, 1981, kd 1, lk 188.
  47. Sesdused 636d, 835e
  48. Denys Page. Sappho and Alcaeus, Oxford UP, 1959, lk 142–146.
  49. Conner, Randy P. Cassell's Encyclopedia of Queer Myth, Symbol and Spirit. UK: Cassell, 1998, lk 64.
  50. Tõlkijad Merle Nuia, Ester Pihl,"Seksuaalsus", AS Medicina, lk 132 – 133, 2009, ISBN 978 9985 829 89 9
  51. Stop discrimination against homosexual men and women. Maailma Tervishoiuorganisatsioon. 17. mai 2011. (inglise keeles)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]