Homoseksuaalsus
 |
Selles artiklis puuduvad viited. Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid. Artiklid, kus ei viidata algallikatele, võidakse kustutada. |
Homoseksuaalsus on seksuaalne või romantiline huvi samast soost isiku(te) vastu.
Sisukord |
[redigeeri] Terminoloogia
Homoseksuaalsuse mõiste võttis 1869. aastal kasutusele Austria-Ungari kirjanik Karl-Maria Kertbeny.
Sünonüümidena on eesti keeles kasutatud ka sõnu homoseksualism, omasooiharus, naiste puhul lesbism ja meeste puhul pederastia. Neist omasooiharust peetakse sageli solvavaks homoseksuaalsuse seostamise tõttu iharusega, pederastiat levinud (eksliku) assotsiatsiooni tõttu pedofiiliaga.
Eesti keeles on homoseksuaalseid naisi nimetatud lesbideks ja homoseksuaalseid mehi varem halvustavalt pederastideks, viimasel ajal geideks (see sõna ei ole halvustav).
[redigeeri] Sättumus ja käitumine
Homoseksuaalsuse juures on oluline ka see, kuidas inimene ise oma seksuaalset sättumust määratleb. Samuti tuleb eristada homoseksuaalset sättumust ja homoseksuaalset käitumist. Homoseksuaalsed inimesed kuuluvad seksuaalvähemuste hulka. Tänapäeva Läänemaailmas on eri uuringute kohaselt umbes 2–13% rahvastikust homoseksuaalsed[viide?]. Samas ei kajastu uuringutes need inimesed, kes ei tunnista oma homoseksuaalsust, peavad seda ise hälbeks või varjavad, kartes diskrimineerimist pereliikmete, sõprade, tööandjate ja teiste inimeste poolt. Lisaks on üleminek seksuaalsuse eri vormide, näiteks homoseksuaalsuse ja biseksuaalsuse vahel hägus.
Üks homoseksuaalsuse teemalise debati keskseid küsimusi on, kas või mil määral on homoseksuaalsus kultuuriline, seega õpitav ja omandatav. Nüüdisajal peetakse seksuaalset sättumust suuresti kaasasündinuks, ehkki seksuaalne praktika on siiski eelkõige kultuuriline.
[redigeeri] Ajalugu
Eri kultuurides on homoseksuaalsust käsitletud üpris erinevalt. Sageli on selle mõningaid vorme institutsionaliseeritud, samas kui mõni üldiselt võib homoseksuaalsus olla pärsitud. Nii põlati Antiik-Kreekas täiskasvanud meeste vahelist homoseksuaalsust, kuid ülistati mehe ja poisi vahelist kasvatuslikku suhet. Ka hiljem on homoseksuaalne praktika keeldudele vaatamata levinud meestekesksetes institutsioonides (kloostrid, sõjavägi, vanglad, poistekoolid), kus see võib olla üks võimusuhete väljendusviise.
Kristluses on homoseksuaalsus keelatud, seda peetakse patuks. Kristlikust kultuurist tulenevalt on Läänes (sh nt Nõukogude Liidus) homoseksuaalsust pikka aega kriminaliseeritud, hilisematel sajanditel peeti seda haiguseks. Tänapäeval peetakse seda üha laiemalt loomulikuks, kuid ka veendumus, et homoseksuaalsus on haiguslik nähe, ei ole tänini sugugi kadunud. 1973. aastal kustutasid Ameerika psühhiaatrid homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast[viide?]. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Rahvusvahelisest Haiguste Klassifikatsioonist kaotati homoseksuaalsus kui diagnoos 1992. aastal[viide?].
[redigeeri] Loomadel
Homoseksuaalsust esineb mõnel määral ka teistel loomadel[viide?]: seda on täheldatud mitme loomarühma liikidel, sealhulgas putukatel, kaladel, lindudel ja imetajatel.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Gei ja Lesbi Infokeskus
- Käsiraamat noortega töötavatele inimestele seksuaalse orientatsiooni ning soolise identiteedi teemadel
- Homoseksuaalsus: juhend õpetajatele ja noortenõustajatele
- QiSS.eu: lgbt suhtlusklubi
- "Investorid avastavad vabameelset Eestit"
