Maoori keel

Allikas: Vikipeedia
maoori keel (māori keel)
Kõneldakse Uus-Meremaal; Põhjasaarel
Kokku kõnelejaid 60 000
Keelesugulus Austroneesia keeled

 Kesk-Ida-Polüneesia keeled
  Polüneesia keeled
   Ida-Polüneesia keeled
    maoori keel

Ametlik staatus
Ametlik keel Uus-Meremaa
Keelekoodid
ISO 639-1 mi
ISO 639-2 mao (B)
ISO 639-3 mri

Maoori keel (ka maori keel[1]) on austroneesia hõimkonda ida-polüneesia keelte hulka kuuluv keel, mida räägivad maoorid Uus-Meremaal.

Maoori keel on alates aastast 1987 üks kolmest Uus-Meremaa ametlikust keelest. Teised kaks on inglise keel ja Uus-Meremaa viipekeel (viimane alates aastast 2006).

2006. aasta rahvaloenduse andmetel kõneles Uus-Meremaal maoori keelt igapäevase kõnekeelena 157 110 inimest (4,1% elanikkonnast).[2] Lisaks Uus-Meremaale kõneldakse maoori keelt veel Põhjasaarel, eriti selle kesk- ja idaosas. Kõik maoori keelt kõnelevad inimesed suudavad rääkida ka inglise keeles.[3]

Arvatakse, et keel on Uus-Meremaale levinud polüneeslaste kaudu Tahitilt umbes 800. aastal enne Kristust või isegi varem.[4]

2011. aasta seisuga kõneleb maoori keelt emakeelena umbes 60 000 inimest. Vastavalt 2001. aasta uuringute andmetele kõneleb väga ladusalt maoori keelt 9% elanikkonnast ehk umbes 29 000 täiskasvanut. 2006. aasta rahvaloendusel selgus, et see protsent on siiski väiksem – kõigest 4% Uus-Meremaal elavatest inimestest suudab kõnelda maoori keelt. [5]

Maoori keel kuulub Ethnologue'i andmetel ohustatud keelte hulka, sest 1995. aastal leidis maoori keele toimkond, et 100 000 inimest saab küll aru maoori keelest, kuid ei suuda seda kõneleda.[6]

Numbrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähemalt kuni kokkupuuteni eurooplastega on maoori keeles arve tähistatud tegusõnadega.[7]

Numbrid 1–10: [8]

1 tahi (tar-hee)

2 rua (rew-ah)

3 toru (toh-rew)

4 whā (far)

5 rima (ree-ma)

6 ono (o-noh)

7 whitu (fee-too)

8 waru (wuh-rew)

9 iwa (ee-wuh)

10 tekau (teh-cow)

Keele struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäevases maoori tähestikus on 20 tähte, kaks nendest on digraafid: A, Ā, E, Ē, H, I, Ī, K, M, N, O, Ō, P, R, T, U, Ū, W, NG ja WH.

Kapten James Cook ja teised varased maadeavastajad tegid katseid kirjutada maoorikeelseid sõnu ladina tähtedega, see õnnestus neil vahelduva eduga. Tundub, et kõige suuremaid raskusi põhjustasid konsonandid, keskmine ja viimane täishäälik on aga sageli algses allikas puudu. [9]

Täishäälikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maoori keeles on viis foneemiliselt selget vokaalset liigendust ja kümme konsonantfoneemi. Igal täishäälikul on pikk ja lühike vorm. Kuigi üldiselt on väidetud, et vokaali hääldamisel maoori keeles on märgata vähe erinevusi, siis keeleline uuring näitab, et see pole nii. Vokaali pikkus on foneemiline (häälduspärane), aga 4 viiest pikast täishäälikust võib esineda ainult käputäies sõnades, erandiks on /ā/.

Pikkusmärk e diakriitik on muutunud üldtunnustatud meetodiks pika vokaali märgistamisel (hangi), kuid ka kahekordsed täishäälikud on jätkuvalt kasutusel (haangi). [10],

Kaashäälikuid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maoori keeles on kümme kaashäälikut : h, k, m, n, p, r, t, w, wh ja ng. Seitsmel kümnest māori kaashäälikust on sama hääldus nagu Rahvusvahelises Foneetilises Tähestikus (IPA). Maoori keele konsonantfoneemid on loetletud järgmises tabelis:

Huulhäälik (bilaarne) hambavallil moodustatud sombuline häälik (alveaarne), pehme suulaehäälik (velaarne) kõrihäälik
klusiil p t k
Helitu hõõrdhäälik wh
[f, ɸ]
h
ninahäälik m n ng
[ŋ]
värihäälik r
[ɾ]
poolvokaal w

Ww /wh/ hääldus varieerub, kuid selle kõige levinum hääldus (kanooniline allofoon) on labiodentaalne hõõrdhäälik.. Teine allofoon on bilabiaalne (mõlema huule abil moodustatav hõõrdhäälik), IPA [ɸ] millel peaks olema ainus varasem Euroopa hääldus, kuigi tegelikult keeleteadlased ei ole selles kindlad, see on ainult oletus.

/ ng / võib esineda sõna alguses. Heaks näiteks on ingliskeelne sõna sing-along (kaasalaulmine), ilma "si“-ta, on inglise keelt kõnelevatel inimestel väga raske sellest sõnast aru saada.

/ h / hääldatakse kõrisulghäälikuna [ʔ] ja / wh / kui [ʔw] mõnel aladel Põhjasaare lääneosas.

/ r / hääldatakse tavaliselt alveolaarse plakshäälikuna, eriti enne / a/. Samas mujal on see ka mõnikord värihäälik. [11],

Asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maoori keeles erineb asesõnade kasutus mõningal määral inglise keelest. Mehele või naisele viidates kasutatakse sama asesõna (ia). Kui räägitakse sõnast „meie“, siis peab täpsustama, kas kuulaja on lisandunud või mitte. Selleks kasutatakse kaht terminit – eksklusiivne ja inklusiivne kuulaja.

Näide:

Sõna „meie“ saab kasutada maoori keeles kaht moodi:

sõna māua kasutatakse siis, kui räägitakse kahest inimesest.

Kui kuulaja on kahest inimesest eraldunud või ta on välja jäetud, siis kasutatakse sõna tāua.[12]

Ainsuslikud asesõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]
Maoori keeles Inglise keeles Eesti keeles Näide
esimene pööre au, ahau I mina Kei te hiainu au.Mul on janu
teine pööre koe you sina Kei te kāinga koe? kas sa oled kodus?
kolmas pööre ia she, he tema I titiro ia ki te kurī. Ta vaatas koera.
Mitmus ja kaksus[muuda | redigeeri lähteteksti]
Māori (kaks inimest) Māori (kolm või enam inimest) inglise keeles Eesti keeles Näide
mitmuse 1. pööre (inklusiivne kuulaja) tāua tātou we, us meie/meid Kāore tāua e mokemoke.
 Me (kaks meist) ei ole üksildased. 

 Mā tātou katoa tēnei mahi. 
 See töö on mõeldud meile kõigile.
mitmuse 1. pööre (eksklusiivne kuulaja) māua mātou we, us meie/meid I homai te koroua i te moni ki a māua.
 Vanamees andis raha meile. (kaks inimest, kuulaja pole lisandunud)


 I haere mātou ki te whare pikitia. 
 Me (kolm või enam inimest) lähme teatrisse 
 (aga mitte kuulaja)
mitmuse 2. pööre kōrua koutou you teie Me haere atu kōrua.
 Teil oleks parem ära minna (öeldakse kahele inimesele).
 Tēnā koutou.
 Tervitused teile! 
 (öeldakse kolmele või enamale).
mitmuse 3. pööre rāua rātou They, them Nemad, neid E tākaro tēnehi ana rāua.
 Nad (kaks inimest) mängivad tennist 
 He tamariki noa iho rātou.
 Nad (kolm või enam inimest)) on ainult lapsed

Demonstratiivid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Demonstratiive ehk näitavaid sõnu kasutatakse selleks, et moodustada korrektseid maoorikeelseid lauseid.

 He + nimisõna + asesõna
 He pukapuka tēnei.
 See on raamat

Demonstratiivid kirjeldavad tavaliselt kõnealust asja. Eespool toodud näites oli selleks raamat.

Mõnel juhul kirjeldab demonstratiiv ka kindlat kohta.

üks asi mitu asja
see/need (minu juures) tēnei ēnei
see/need (tema juures) tēnā ēnā
too/nood seal tērā ērā

Mitmuse demonstratiivi moodustamiseks, ei kirjutata sõna ette t-tähte.

Nei, nā and rā (tuntud kui deiktik või kohaabisõnad) osutavad kindlale asukohale

nei = siin (ütleja olen mina) nā = siin (ütleja oled sina) rā = seal/kaugemal.

Maoori keeles on ainsuse märkimiseks sõna te, mida on märgata ka eespool toodud tabelis. [13]

Keelenäide[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ko te katoa o nga tangata i te whanaungatanga mai e watea ana i nga here katoa; e tauriterite ana hoki nga mana me nga tika. E whakawhiwhia ana hoki ki a ratou te ngakau whai whakaaro me te hinengaro mohio ki te tika me te he, a e tika ana kia meinga te mahi a tetahi ki tetahi me ma roto atu i te wairua o te noho tahi, ano he teina he tuakana i ringa i te whakaaro kotah. [14]

Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. [15]

Ngā mihi o te Tau Hou – Head uut aastat!

E kore e ea i te kupu taku aroha mōui. – Sõnad ei suuda väljendada minu armastust sinu vastu.

Tēnā rāwā atu koe – Tänan sind! [16]

Kirjaviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maoori keel kasutab Rooma tähestikku.

Professor Samuel Lee, kes töötas koos pealik Hongi Hikaga ja Hongi noorema sugulase Waikatoga Cambridge Ülikoolis, kehtestas lõpliku kirjaviisi, mille aluseks oli Põhjamaine (Northern) ja mida hakati kasutama 1820. aastal. Professor Lee kirjaviis on jätkuvalt kasutusel, ainult koos kahe olulise muudatusega: lisaks wh-le saab eristada bilabiaalnset (mõlema huule abil moodustuvat häälikut), hääletut hõõrdhäälikut, foneemi huultäishäälikut / w, mis on kooskõlas pika vokaali tähistamisega.

Māorid võtsid innukalt omaks kirjaoskuse. 1820. aastal teatasid misjonärid, et maoorid õpetavad kogu riigis üksteist lugema ja kirjutama. Paberi puudumisel kasutati mõnikord lehti ja sütt, nikerdatud puitu või nahka.[17]

Huvitavat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene maoorikeelne raamat ilmus 1815. aastal. Thomas Kendall avaldas raamatu pealkirjaga "He Korao no New Zealand", mis tänapäevases kirjaviisis oleks "He Kōrero nō Aotearoa".

Esimene maoorikeelne ajaleht Te Karere o Niu Tireni ilmus 1842. aastal.

Misjonärid alustasid piibli tõlkimisega maoori keelde 1814. aastal. Piiblit tuntakse Paipera Tapu nime all.

Huvitav on teada, et Katherina Mataira on ainus, kes on kirjutanud romaane maoori keeles. Tema kuulsamad teosed on "Makorea" (2002) ja "Nga Waituhi o Rehua" (2012).[18]

Mõned leheküljed, kus saab õppida maoori keelt:

http://www.nzhistory.net.nz/culture/maori-language-week/100-maori-words – seal saab õppida numbreid, loomade, puu- ja köögiviljade nimetusi.

http://www.nzhistory.net.nz/culture/maori-language-week/100-maori-words – 100 maoorikeelset sõna, mida iga uusmeremaalane peaks teadma. Lehekülje teeb eriliseks seegi, et seal saab kuulata ka sõnade hääldust.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Keele Instituudi keelenõuanne, info saadud meili teel Argo Mundilt
  2. http://www.stats.govt.nz/Census/2006CensusHomePage/QuickStats/quickstats-about-a-subject/culture-and-identity/languages-spoken.aspx
  3. http://www.maorilanguage.info/mao_lang_faq.html (kasutatud 3. oktoobril 2013)
  4. http://www.omniglot.com/writing/maori.htm (kasutatud 3. oktoobril 2013)
  5. https://en.wikipedia.org/wiki/M%C4%81ori_language (kasutatud 3. oktoobril 2013)
  6. http://www.ethnologue.com/language/mri (kasutatud 30. septembril 2013)
  7. Barton, Bill 2008. Language of Mathematics. Springer.
  8. http://wikitravel.org/en/M%C4%81ori_phrasebook (kasutatud 9.oktoobril 2013)
  9. https://en.wikipedia.org/wiki/M%C4%81ori_language (kasutatud 2. oktoobril 2013)
  10. https://en.wikipedia.org/wiki/M%C4%81ori_language (kasutatud 3. oktoobril 2013
  11. https://en.wikipedia.org/wiki/M%C4%81ori_language (kasutatud 2.oktoobril 2013)
  12. http://kupu.maori.nz/Show.aspx?page=14 (Kasutatud 18. novembril 2013)
  13. http://kupu.maori.nz/Show.aspx?page=13 (kasutatud 18. novembril 2013)
  14. http://www.omniglot.com/writing/maori.htm (kasutatud 3. oktoobril 2013)
  15. http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Documents/UDHR_Translations/est.pdf (kasutatud 27. oktoobril 2013)
  16. http://www.korero.maori.nz/news/mlw/ideas/specialoccasions.html (kasutatud 27. oktoobril 2013)
  17. https://en.wikipedia.org/wiki/M%C4%81ori_language (kasutatud 3. oktoobril 2013)
  18. https://en.wikipedia.org/wiki/M%C4%81ori_language (kasutatud 3.oktoobril 2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]