Oklahoma

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib USA osariigist; muusikali kohta vaata artiklit Oklahoma!.

Oklahoma osariik

inglise State of Oklahoma

Seal of Oklahoma.svg
Oklahoma osariigi pitsat
Oklahoma osariigi lipp
Oklahoma osariigi lipp

Pindala: 181 037 km²
Elanikke: 3 923 561 (2016)[1]
Pealinn: Oklahoma City
Oklahoma osariigi asendikaart

Oklahoma (tšerokii keeles Asgaya gigageyi; pooni keeles Uukuhuúwa; kajuka keeles Gahnawiyo‘geh) on osariik Ameerika Ühendriikide keskosas. Põhjas piirneb see Kansase, lõunas ja läänes Texase, loodenurgas Colorado ja New Mexico, kirdes Missouri ja idas Arkansase osariigiga. Rahvastikuarvestuse süsteemis ja enamasti ka kultuuriliselt liigitatakse Oklahoma lõuna regiooni.[2][3] Oklahoma osariik moodustati Oklahoma territooriumi ja Indiaani territooriumi aladest ning võeti Ameerika Ühendriikide koosseisu 46. osariigina 16. novembril 1907[4].

Osariigi nimi tuleb tšokto keelest.[5] Oklahoma ingliskeelne hüüdnimi on Sooner State, mis viitab valgetele asunikele (sooners), kes siirdusid paremate maatükkide saamise lootuses Indiaani territooriumile enne seal maade jagamise ametlikku algust 1889. aastal.[4] Oklahoma elanike ehk oklahomalaste kohta kasutatakse inglise keeles mitteametlikult ka sõna Okies.[6] Kuna Oklahoma asub ajalooliselt Ameerika Ühendriikide föderaalvalitsuse poolt indiaanlaste kasutusse jäetud aladel, kõneldakse seal tänaseni 25 indiaani keelt, rohkem kui üheski teises osariigis.[7]

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. ja rahvaarvult 28. osariik.[8][9] Selle suurim linn ja ühtlasi pealinn on Oklahoma City. Tulsa ja Oklahoma City on ka Oklahoma peamised majanduskeskused – nende suurlinna-aladel elab kokku umbes kaks kolmandikku osariigi elanikkonnast.[10] Oklahoma osariik on oluline maagaasi, nafta ja põllumajandussaaduste tootja. Lisaks energeetikale ja põllumajandusele on Oklahoma peamised majandusharud infotehnoloogia, transport, biotehnoloogia, lennundus ja kaitsetööstus.[11] Madalad naftahinnad on Oklahoma majandust 21. sajandi teisel kümnendil tugevalt kahjustanud – kui 2006. aastal oli osariik Ameerika Ühendriikide üks kiiremalt kasvavaid majandusi, siis 2015. aastal kahanes Oklahoma majandus osariikidest kõige kiiremini.[12][13][14]

Looduslikult on Oklahomas ülekaalus tasandikud ja preeriad, kuid leidub ka madalaid mäestikke, lavamägesid ja metsasid.[15] Suurem osa Oklahomast jääb kolme loodusregiooni aladele – läänes Suur tasandik, osariigi keskosas preeria, savannide ja metsade segaregioon Cross Timbers, idas metsadega kaetud mägismaa Interior Highlands. Selles piirkonnas esineb tihti ohtlikke ilmastikunähtusi.

Oklahoma osariigi ametlikud lühendid on OK (postiindeksite süsteemis), US-OK (ISO 3166 standardi kohaselt) ja Okla. (Associated Pressi lühendite süsteemis).

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Oklahoma nimi tuleb tšoktokeelsest fraasist okla humma, mis tähendab otsetõlkes 'punased inimesed' või 'punane rahvas'. Tšoktode pealik Allen Wright pakkus nime välja 1866. aastal Ameerika Ühendriikide valitsusega peetud läbirääkimistel Indiaani territooriumi üle. Tema nägemuses pidi Indiaani territoorium olema kõiki indiaanlasi hõlmav üksus Ameerika Ühendriikide indiaaniasjade superintendendi juhtimise all. Okla humma oli tšoktokeelne vaste sõnale 'indiaanlased', mida kasutati Põhja-Ameerika põliselanike kirjeldamiseks tervikuna. Hiljem kinnistus see fraas Indiaani territooriumi aladel moodustatud Oklahoma territooriumi nimes ja kiideti ametliku nimena heaks 1890. aastal, pärast nende alade avamist valgetele asunikele.[5][16]

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide suuruselt 20. osariik. Selle kogupindala on 181 037 km², millest 177 660 km² on maad ja 3377 km² vett. Veekogude all on 1,9% osariigi pindalast.[17] Oklahoma on üks kuuest osariigist, mis moodustavad sirge joonena põhjast lõunasse kulgeva niinimetatud piiririba. Osaliselt asub Oklahoma Suurel tasandikul, 48 teineteisega piirneva Ameerika Ühendriikide osariigi geograafilise keskpunkti lähistel. Põhjas piirneb Oklahoma osariik Kansase, lõunas ja läänes Texase, loodenurgas Colorado ja New Mexico, kirdes Missouri ning idas Arkansase osariigiga. Suurem osa Oklahoma ja Texase piirist kulgeb mööda Lõuna-Oklahoma aulakogeeni, kitsast ja sügavat aluskorra vagumust, kus voolab kahe osariigi piiriks olev Red Riveri jõgi[18].

Oklahoma piir New Mexico osariigiga ei ole Texase ja New Mexico piiriga samal joonel, vaid sellest 3,4–3,5 km ida pool. Texase ja New Mexico piir pandi esmakordselt paika piirivolinik John H. Clarki mõõtmiste tulemusel 1859. aastal ja vastavalt kokkuleppele pidi see kulgema mööda 103° läänemeridiaani. 19. sajandi viimasel veerandil, kui täpsemat varustust ja metoodikat kasutades viidi läbi uued maamõõtmised, leiti, et senine piir ei ühtinud meridiaaniga. 1859. aasta maamõõtmismeetodid ei olnud piisavalt täpsed ja tegelik 103° meridiaan asus umbes 3,5 km ida suunas. Palju lihtsam oli jätta viga parandamata, kui hakata Texaselt New Mexico kasuks maad võõrandama. Piir Oklahoma ja New Mexico vahel pandi aga paika täpselt ja kulgeb mööda tegelikku 103° meridiaani.[19][20]

Cimarroni maakond Oklahoma eenduvas loodenurgas on ainus maakond Ameerika Ühendriikides, millel on piir nelja osariigiga: New Mexico, Texase, Colorado ja Kansasega.[21]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Oklahoma asub Suure tasandiku ja Ozarki platoo vahel Mehhiko lahe valglas, ulatudes oma loodepiiril asuvatest kõrgetest tasandikest kaguosa madalate märgaladeni.[22][23][24] Kõrguste muutumist loodest kagusse väljendavad ka osariigi kõrgeim ja madalaim punkt. Osariigi kõrgeim tipp Black Mesa (1516 m² merepinnast) asub Oklahoma eenduvas loodenurgas. Osariigi madalaim koht, mille kõrgus on vaid 88 m merepinnast, asub Little Riveri jõel Oklahoma kagupiiril Idabeli linna lähistel.[25]

Oklahoma on Ameerika Ühendriikide geograafiliselt üks mitmekesisemaid osariike. See on üks neljast osariigist, mille territooriumil asub üle kümne ökoregiooni. Oklahoma aladel eristatakse kokku 11 ökoregiooni, mis tähendab, et ruutkilomeetri kohta on neid rohkem kui üheski teises osariigis. Ka siin ilmnevad suured erinevused osariigi ida- ja lääneosa vahel: kui Ida-Oklahomas on kaheksa ökoregiooni, siis Lääne-Oklahomas on neid ainult kolm. Ökoregioonide vähesust kompenseerib osariigi lääneosas haruldaste taimeliikide suur hulk.[26]

Osariigi territooriumile jääb neli suuremat mäestikku: Ouachita mäed, Arbuckle'i mäed, Wichita mäed ja Ozarki mäed.[23] Ozarki ja Ouachita mäed moodustavad osa Interior Highlandsi mägismaast ning kujutavad endast ainsat suuremat mägist piirkonda Apalatšide ja Kaljumäestiku vahel.[27] Põhja-Oklahoma keskossa ulatub künkaline Flint Hillsi preeriavöönd. Osariigi idapiiri lähistel asuvat Cavanal Hilli on kohalikud turismiametnikud nimetanud maailma kõrgeimaks künkaks, kuid tegelikult on selle kõrgus 609 m maapinnast ja 727 m merepinnast, mistõttu on see ikkagi pigem mägi.[28][29]

Oklahoma loodenurga poolkõrbelise kliimaga kõrgtasandikel leidub vaid väheseid metsaalasid; piirkonda iseloomustab laineline või tasane maastik, mida killustavad kohati kanjonid ja lavamäestikud nagu Klaasmäed. Osariigi edelaosas domineerivad Wichita mäed koos osaliste tasandikega, mille vahele kiiluvad väikesed isoleeritud mäestikud nagu Antelope Hills. Oklahoma keskosas on valdavaks üleminekupreeriad ja tammesavannid. Osariigist umbes kolmandiku moodustavas idaosas laiuvad lääne-idasuunaliselt paiknevad Ozarki ja Ouachita mäed, mille kõrgus kasvab järk-järgult itta liikudes.[24]

Oklahoma veestiku moodustavad enam kui 500 jõge ja oja ning 200 järve, millest enamik on tekitatud vooluveekogudele paisude abil. Enamik osariigist jääb kahte peamisse, Red Riveri ja Arkansase jõe valglasse, kuigi ka Lee ja Little Riveri jõgedel on küllaltki märkimisväärsed valglad.[30][31]

Elusloodus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna Oklahoma asub mitme geograafilise piirkonna ristumispunktis, on osariik oma suurusega võrreldes bioloogiliselt väga mitmekesine. Metsad katavad umbes 28% Oklahoma territooriumist.[32] Nii kõrg- kui ka madalrohustu preeriad osariigi kesk- ja lääneosas toetavad ulatuslikke ökosüsteeme, kuigi suures osas on looduslik rohttaimestik tänapäevaks asendunud põllumajanduslike kultuurtaimedega. Oklahoma väheste sademetega lääneosas domineerivad ökosüsteemide seas madalrohustu preeriad ja põõsastikud, kuigi kuni osariigi loodetipuni välja leidub jõgede lähistel ja ojasängides ka valgeid mände, kollaseid mände ja kadakaid. Oklahoma kirdeosas leidub mitmeid haruldasi, disjunktsioonilise levikuga liike nagu suhkruvaher, suurehambune vaher, pudelpuu ja virgiinia tamm.[33]

Osariigi kaguosas on valitsevaks padurid, küpressimetsad, heitlehised metsad ning segametsad siilmändide, tõrvikumändide ja väikeste saabalpalmidega, samal ajal kui edelaosas on ülekaalus metsad, kus kasvavad virgiinia kadakad, tähttammed, erinevad jalaka- ja männiliigid.[33][34]

Mitmekesine on ka Oklahoma loomastik. Osariik on koduks valgesaba-pampahirvele, mustsaba-hirvele, harksarvikule, vapitile, koiotile, puumale ja punailvesele, lindudest võib seal leida vutte, tuvilasi, kardinallasi, faasaneid, valgepea-merikotkast ja punasaba-viud. Preeria ökosüsteemides on tavapärased asukad ameerika piison, preeriapüü, mäger ja vöölased, osariigi loodenurga madalate rohttaimedega preeriates asuvad riigi ühed suuremad rohtlahaukurite kolooniad. Oklahoma keskosa Cross Timbers regioonis, kus preeria läheb üle metsadeks, elab 351 selgroogsete liiki. Kagus asuvates Ouachita mägedes elavad baribal, rebane, hallrebane ja Põhja-Ameerika jõesaarmas, kokku asustab osariigi kaguosa 328 eri liiki selgroogseid. Samas piirkonnas elab ka ameerika alligaator.[33]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Oklahoma asub niiskes subtroopilises piirkonnas,[35] üleminekutsoonis põhjapoolse niiske mandrilise kliima, läänepoolse poolkõrbelise kliima ning osariigi kesk-, lõuna- ja idaosas valitseva niiske subtroopilise kliima vahel. Enamik osariigist paikneb piirkonnas, mida tuntakse Tornado Alley nime all ning mida iseloomustab Kanadast lähtuvate külmade kuivade õhumasside, Mehhikost ja Ameerika Ühendriikide edelaosast lähtuvate soojade või kuumade kuivade õhumasside ning Mehhiko lahelt saabuvate soojade niiskete õhumasside sage segunemine. Nende kolme vastandliku õhuvoolu vastasmõju tekitab ohtlikke ilmastikunähtusi (tugevaid äikesetorme, nendega kaasnevaid laastavaid tuuli, rahet ja trombe) märksa sagedamini kui enamikes maailma piirkondades.[25] Aastas tabab osariiki keskmiselt 62 trombi, mille poolest on Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide seas Texase, Kansase ja Florida järel neljandal kohal.[36]

Kuna Oklahoma asub erineva temperatuuri ja õhuvooludega tsoonide kokkupuutepunktis, võivad ilmamustrid osariigis väga lühikese aja jooksul ja väga väikesete vahemaade tagant olulisel määral muutuda.[25] Näiteks 11. novembri 1911 pärastlõunal oli õhutemperatuur Oklahoma City's 28 °C (selle kuupäeva soojarekord), siis sööstis aga enneolematu intensiivsusega üle osariigi arktiline külmalaine, mis tõi keskööks kaasa õhutemperatuuri langemise -8 °C (selle kuupäeva külmarekord); nii langes 11. novembri sooja- ja külmarekord täpselt samale päevale.[37] See fenomen on ka mitmete piirkonda tabanud trombide põhjuseks, näiteks 27.–28. aprillil 1912, mil sooja ja külma frondi põrkumisel tekkis päeva jooksul igas tunnis keskmiselt üks tromb.[38]

Oklahoma kesk-, lõuna- ja idaosa niisket subtroopilist kliimat (Köppeni kliimaklassifikatsioonis Cfa) mõjutavad tugevalt Mehhiko lahelt niiskust toovad lõunatuuled. Lääne poole liikudes läheb kliima osariigi loodenurga eenduvas osas ja teistes Lawtonist läände jäävatel aladel järkjärgult üle poolkõrbeliseks tsooniks (Köppeni kliimaklassifikatsioonis BSk), kuhu lõunast tulev niiske õhk jõuab harva.[35] Samamoodi kahaneb idast läände sademete hulk ja õhutemperatuur. Oklahoma kaguosas on aasta keskmine õhutemperatuur 16 °C ja aasta keskmine sademete hulk 1210 mm, samal ajal kui osariigi loodenurga kõrgematel aladel on aasta keskmine temperatuur 14 °C ja aasta keskmine sademete hulk alla 500 mm.[39][40]

Peaaegu kogu Oklahomas on talv kõige kuivem aastaaeg. Kuu keskmine sademete hulk kasvab oluliselt kevadel, saavutades tipu mais, mis on suuremas osas Oklahomast aasta sadetemerikkaim kuu. Sel ajal esineb sagedasi, vahel väga tugevaid äikesetorme. Juuni algus võib olla veel sademeterohke, kuid enamikul aastatel väheneb sademete hulk juunis ja juuli alguses tuntavalt. Kesksuvi (juuli ja august) on suuremas osas Oklahomast teine kuivaperiood, mil kauakestvate kuumahoogude vahel esineb sporaadilisi äikesetorme. Kõige kuumematel suvedel on tavapärased põuad – näiteks 1934., 1954., 1980. ja 2011. aasta suvel ei sadanud nädalaid vihma ja õhutemperatuur püsis üle 38 °C. Keskmine sademete hulk hakkab taas kasvama septembrist oktoobri keskpaigani, mis kujutab endast aasta teist sademeterohket perioodi. Seejärel oktoobrist detsembrini sademed taas vähenevad.[25]

Kogu osariigi ulatuses ei ole haruldased õhutemperatuurid üle 38 °C või alla -18 °C,[35] kuigi Oklahoma kesk- ja kaguosas langeb temperatuur harva alla 0 °C. Lund sajab keskmiselt alla 10 cm lõunas kuni üle 51 cm osariigi eenduvas loodenurgas Colorado piiril.[25] Oklahoma soojarekord 49 °C on talletatud neljal korral: 18. juulil 1936 Alvas, 19. juulil 1936 ja 12. augustil 1936 Altuses ning 10. augustil 1936 Poteau's. Oklahoma külmarekord -35 °C mõõdeti 10. veebruaril 2011 Nowatas.[41]

Oklahomas Normani linnas asuvad mitmed ilmastiku uurimise keskused nagu Storm Prediction Center ja National Severe Storms Laboratory, aga samuti koolituskeskus Warning Decision Training Division.[42][43][44]

Kuu keskmised temperatuurid Oklahoma suuremates linnades
Linn Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets
Oklahoma City 10 / -2 13 / 1 17 / 5 23 / 10 27 / 16 31 / 20 35 / 22 34 / 22 29 / 17 23 / 11 17 / 4 11 / -1
Tulsa 9 / -3 12 / -1 17 / 4 22 / 9 26 / 15 31 / 20 34 / 23 34 / 22 29 / 17 23 / 11 16 / 4 9 / -1
Lawton 11 / -3 13 / -1 18 / 4 23 / 9 27 / 15 32 / 19 35 / 22 35 / 22 30 / 17 24 / 10 17 / 4 11 / -2
Kuu keskmine kõrgeim / madalaim temperatuur °C[45][46][47]

Kaitse- ja puhkealad[muuda | muuda lähteteksti]

Oklahomas on kokku 33 osariigi alluvuses maastikukaitseala, kolm rahvusparki, kolm metsa- ja preeriakaitseala ning laialdane loodusreservaatide võrgustik.[48][49][50] Tähtsaim metsakaitseala on 1907. aastal president Theodore Roosevelti korraldusel asutatud Ouachita rahvusmets, mis asub Oklahoma ja Arkansase osariigi territooriumil. See on vanim metsakaitseala lõunaosariikides ja hõlmab üle 7280 km².[51][52] Oklahoma metsadest on föderaalvalitsuse omandis kokku alla 5%.[32]

Kesk-Oklahoma põhjaosas asuv Tallgrass Prairie Preserve on maailma suurim kõrgrohustu preeria kaitseala (158 km²). See on osa ökosüsteemist, mis minevikus hõlmas 14 praeguse osariigi territooriumi, kokku ligi 690 000 km², aga millest inimtegevuse tulemusel on tänaseks säilinud ainult vähem kui 4%.[53][54] Lisaks asub Oklahoma kirdeosas veel teine preeriakaitseala, Black Kettle National Grassland, mis hõlmab 127 km² preeriat.[55] Wichita Mountains Wildlife Refuge on vanim ja suurim üheksast Oklahoma territooriumil asuvast National Wildlife Refuge süsteemi looduskaitsealast. See asutati 1901. aastal ja katab ligi 239 km² suuruse ala.[56][57]

Suurim Oklahomas asuvatest föderaalvalitsuse alluvuses pargi- ja puhkealadest on Chickasaw National Recreation Area, mis hõlmab 18 km².[58] Muud olulised pargid ja puhkealad on veel Santa Fe ja Pisarate raja ajaloolised marsruudid, ajaloomälestiste registrisse kantud Fort Smith ja Washita lahinguväli ning Oklahoma City rahvusmemoriaal.[49]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Leidub tõendeid, mille kohaselt läbisid Põhja-Ameerika põliselanike eellased Oklahoma alasid või isegi asustasid neid juba viimasel jääajal, umbes 30 000 aastat tagasi.[59] Oklahoma varaseimad eelajaloolised asukad olid kütid, kelle asustusest on leitud arheoloogilisi tõendeid peamiselt kolmest kohast: osariigi kirdeosast Ozarki mägede koobastest ja kaljunukkidelt, osariigi eenduva loodenurga koobastest ning üle osariigi laiali pillutatuna jõgede ja ojade kallastelt. Osariigi idaosast leitud Fourche Maline'i kultuuri (300–800 eKr) matmispaigad on varaseimad jäljed inimmatustest Oklahoma aladel. Oklahoma eelajaloo kuldajastuks loetakse niinimetatud Spiro epohhi (500–1300 pKr). See ajastu on nime saanud Mississippi kultuuri Spiro kalmete järgi, mis asuvad tänapäeval Spiro linna lähistel. Siin oli tegemist juba arenenud kultuuriga, mida iseloomustasid püsivad arvuka elanikkonnaga külad, kõrge käsitöö tase ja esimesed katsed metalli töödelda.[59][60]

Teadaolevalt esimese eurooplasena läbis Oklahoma alasid 1541. aastal hispaania konkistadoor ja maadeavastaja Francisco Vázquez de Coronado, kes otsis aastatel 15401542 müütilist Cíbola seitset kullast linna. Coronado ekspeditsioon, mis lõppes ebaõnnestumisega, läbis ainult Oklahoma eenduvat loodenurka.[61][62] Kuigi hispaanlased tegid uurimisretki Oklahoma aladele ka hiljem – tuntuim neist on Juan de Oñate ekspeditsioon 1601. aastal – nad piirkonda ei koloniseerinud. 1682. aastal kuulutas prantsuse maadeavastaja René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle kõiki Mississippi jõe äärsed maad Prantsusmaa kuninga valduseks. 1719. aastal tegid prantslased Oklahoma aladele kaks uurimisretke, otsides kauplemisvõimalusi kohalike indiaanlaste ja kaugemal asuvate Hispaania asundustega – Jean-Baptiste Bénard de la Harpe kulges mööd Red Riveri jõge tänase Oklahoma lõunapiiril ja Claude Charles du Tisné uuris tänase Oklahoma põhjaosa. Prantslased rajasid Oklahoma aladele ka kaubaposte, kuid alalist eurooplaste asustust seal veel ei tekkinud.[63][64]

18. sajandi lõpuks oli indiaani asustus Oklahoma aladel mitmekesine ja kirev. Vitšita indiaanlased elasid põlluharijate ja küttide-korilastena veeteede ääres Oklahoma kesk- ja lõunaosas. Läänepoolsetel aladel domineerisid nomaadilise eluviisiga komantšid ja apatšid, kes järgnesid Suurel tasandikul piisonikarjadele. Kirdes elasid põlluharijate ja küttide-korilastena kuapad. Kõige hiljem saabusid oseidži indiaanlased, kes asustasid samuti Oklahoma kirdeosa. Nemad elatusid peamiselt põlluharimisest, kuid organiseerisid ka suuri piisonijahte läänes laiuvatel tasandikel. Oseidži indiaanlased korraldasid ka röövretki vitšitade küladesse.[65]

19. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Oklahoma läks ametlikult Ameerika Ühendriikidele 1803. aastal Louisiana ostuga, kui Prantsusmaa esimene konsul Napoléon Bonaparte müüs Prantsusmaa valdused Mississippi jõest läänes (Uus-Prantsusmaa) Ameerika Ühendriikidele. Oklahoma alade haldusterritoriaalne kuuluvus muutus esialgu tihti: 18041805 kuulusid need Indiana territooriumi, 18051812 Louisiana territooriumi, 18121819 Missouri territooriumi ja alates 1819. aastast Arkansase territooriumi koosseisu.[66]

Kui algselt pidid indiaanlastele jääma kõik alad Mississippi jõest läänes, liikus euroopa päritolu ameeriklaste asuala ometi üha enam lääne poole ja föderaalvalitsus legaliseeris piirimuutused indiaani hõimudega sõlmitud üha uute lepingutega. 1828. aasta lepingutega kehtestati indiaanlaste asuala piir umbes seal, kus asub tänapäeval Oklahama ja Arkansase osariigi piir. 19. sajandi edenedes aeti üha enam indiaanlasi Ameerika Ühendriikides oma esivanemate maadelt minema ja küüditati indiaanlastele eraldatud aladele eurooplaste püsiasustusest lääne pool, muuhulgas tänase Oklahoma aladele ja selle ümbrusesse. 1830. aasta indiaanlaste ümberasustamise seadus andis presidendile õiguse võõrandada indiaanlaste maid Mississippi jõest idas. Esimesena viiest tsiviliseeritud hõimust küüditati 1831. aastal Ameerika Ühendriikide kaguosast tšoktod. Seda küüditamist hakati nimetama "pisarate rajaks", kuigi tänapäeval kasutatakse seda mõistet enamasti hilisema tšerokiide küüditamise kontekstis. 1834. aastal määrati kindlaks Indiaani territooriumi piirid, mille raamesse jäi ka Oklahoma.[67][68]

1838. aastal küüditati Oklahomasse 17 000 tšerokiid ja nende 2000 mustanahalist orja.[69] Nad asustati aladele, mis kuulusid enne oseidži ja kuapa indiaanlastele. Üha ulatuslikuma indiaanlaste ümberasustamise tulemusel elas 1889. aastaks Indiaani territooriumil enam kui 30 erinevat indiaani rahvast ja hõimu. Samal ajal oli Indiaani territooriumi ala pidevalt kahanenud, sest varem osaliselt selle alla kuulunud Kansas sai osariigiks 1861. aastal ja Nebraska 1867. aastal.[68] Ameerika Ühendriikide kodusõja ajal astusid mitmed hõimud lepingulistesse suhetesse Ameerika Riikide Konföderatsiooniga või toetasid konföderatsiooni mitteametlikult.[70] Orjus kaotati Indiaani territooriumil alles 1866. aastal, kui sealsed hõimud sõlmisid Ameerika Ühendriikidega uued lepingud.[71]

Pärast kodusõda püüdsid Texase karjafarmid sammu pidada kasvanud nõudlusega Ameerika Ühendriikide idaosa linnades ja neile oli oluline toimetada kariloomad Oklahomast põhja poole Kansasesse, kus olid olemas loomade transpordiks vajalikud raudteeühendused. Seetõttu hakkasid kauboid Indiaani territooriumile illegaalselt rajama karjateid.[72] 1881. aastal kulges neli viiest lääne piirialade peamisest karjateest läbi Indiaani territooriumi.[73] Valgete asunike kasvanud kohalolu Indiaani territooriumil mõjutas Ameerika Ühendriikide parlamenti 1887. aastal vastu võtma Dawesi seadust, mis jagas seni hõimudele kuulunud maad perekondlikeks kruntideks, mis ühelt poolt soodustas põllumajandusega tegelemist ja eraomandi põhimõtete omaksvõtmist indiaanlaste seas, kuid viis samal ajal maa võõrandamiseni föderaalvalitsuse kasuks. Selle protsessi tulemusel lõhuti senine reservaatide süsteem ja hõimustruktuur, võõrandati umbes 50% indiaanlaste maadest ja kiirendati traditsiooniliste indiaani kultuuride hääbumist. Võõrandatud maa müüdi raudteefirmadele ja valgetele asunikele.[74]

Korraldati mitmeid maadejagamisi, mille raames jagati välja neid Indiaani territooriumi maa-alasid, mis enne olid valgetele asunikele suletud. Need jagamised algasid tavaliselt kindlal kuupäeval ja kellaajal ning maatükid anti välja vastavalt sellele, kes esimesena kohale jõudis. Asunikke, kes ületasid piiri ebaseaduslikult enne ametlikku maadejagamise algust ehk jõudsid kohale varem (inglise keeles sooner), hakati inglise keeles nimetama sooners. Eriti ulatuslik oli võistlus paremate maatükkide omandamise nimel kevadel 1889 toimunud maadejagamise eel ja ajal. Selle maadejagamise tulemusel tekkis Oklahomasse rohkearvuline euroopa päritolu elanikkond ja sealt sai tulevane Oklahoma osariik ka oma ingliskeelse hüüdnime Sooner State.[75]

Ameerika Ühendriikide kodanike arvu kasv indiaanlastelt võõrandatud ja asunikele välja jagatud maadel tekitas olukorra, kus need alad kvalifitseerusid territooriumi staatusele Ameerika Ühendriikide koosseisus. 2. mail 1890 moodustati Oklahoma territoorium ja sama aasta augustis valiti selle parlamendi esimene koosseis. Järgmise 17 aasta kestel kasvas territooriumi pindala Indiaani territooriumi arvel mitmekordselt, peamiselt täiendava maade võõrandamise ja ümberjagamise tulemusel.[76] Indiaanlaste positsioone nõrgendas veelgi 1898. aastal vastu võetud Curtise seadus, mis kaotas indiaanlaste hõimukohtud ja allutas kõik Indiaani territooriumi elanikud Ameerika Ühendriikide föderaalseadustele. Seaduse eesmärk oli sillutada teed indiaanlaste assimileerimisele ning Indiaani territooriumi ja Oklahoma territooriumi aladest uue osariigi moodustamisele.[77]

20. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi alguses tehtud katsed moodustada kahanenud, veel ainult tänase Oklahoma idaosaga piirdunud Indiaani territooriumist eraldi indiaanlaste osariiki kukkusid läbi. Viimane katse moodustada taolist haldusüksust Sequoyah' osariigi nime all tehti 1905. aastal, mil koostati ka vastav ametlik pöördumine Ameerika Ühendriikide Kongressile. Viimane keeldus aga seda üldse arutusele võtmast. 1907. aastal toimunud Oklahoma osariigi kongressil otsustati moodustada uus osariik senise Indiaani territooriumi ja Oklahoma territooriumi aladest, mida indiaanlased olid seni soovinud vältida. Kongressi otsused said föderaalvõimude heakskiidu ja 16. novembril 1907 võeti Oklahoma osariik 46. osariigina Ameerika Ühendriikide koosseisu.[78]

Uuest osariigist sai alles kujunemisjärgus naftatööstuse oluline keskus, kus naftavarude avastamine tõi kaasa uute linnade rajamise, nende rahvaarvu ja jõukuse kiire kasvu. Tulsa oli suure osa 20. sajandist tuntud maailma naftapealinnana ja osariigi majandust toitsid esimestel aastakümnetel peamiselt investeeringud naftatootmisse.[79][80]

Alates 19. sajandi teisest poolest oli Oklahomasse saabunud ka rohkelt afroameeriklasi, sest seda reklaamiti nende kogukondades vabaduse ja võimaluste maana. Oklahoma poliitik Edward McCabe taotles president Theodore Rooseveltilt uus osariigi moodustamist afroameeriklaste osariigina, kuid see ettepanek ei leidnud piisavat toetust ja pärast Oklahoma osariigi moodustamist võeti ka seal vastu mustanahaliste õigusi kitsendavad seadused. Kui 20. sajandi alguses oli Oklahomas kümneid mustanahaliste asutatud ja nende enamusega linnu, siis enamik neist hääbus 1940. aastateks. Tuntuimad erandid on Boley ja Langston, mis eksisteerivad tänaseni.[81] Tulsa Greenwoodi linnaosa oli 1920. aastate alguseks Ameerika Ühendriikide üks jõukamaid afroameeriklaste elurajoone, mida tunti ka Väikese Aafrika ja Musta Wall Streeti nime all.[82]

Rassilised pinged Oklahomas süvenesid pärast Ku Klux Klani tegevuse algust Oklahomas 1920. aastate alguses. 1921. aastal puhkesid Tulsa rassirahutused, mis kujunesid Ameerika Ühendriikide ajaloo üheks kulukaimaks rassitüliks. Rahutuste käigus purustati 35 linnakvartalit, tekitati 1,8 miljoni USA dollari väärtuses varalist kahju ja hukkus kuni 300 inimest.[81][83]

1925. aastal alustas Oklahoma ettevõtja Cyrus Avery kampaaniat maantee Route 66 loomiseks, mis avati 1926. aastal ja märgistati 1927. aastal. Chicagost Santa Monicani kulgenud kuulus maantee läbis Oklahomas Avery kodulinna Tulsat. Seal tegutses ka 1927. aastal Avery asutatud ühing U.S. Highway 66 Association, mis vastutas tee kavandamise ja väljaehitamise eest. Avery't hakati hiljem kutsuma "Route 66 isaks".[84][85]

1930. aastatel hakkasid mõningaid osariigi piirkondi mõjutama halvad põllumajanduspraktikad, pikaajalised põuad ja tugevad tuuled. Kansase, Texase ja New Mexico teatud piirkonnad ning Oklahoma loodeosa moodustasid niinimetatud Dust Bowli ('tolmukauss'), mida iseloomustasid vähesed sademed ja ebatavaliselt kõrged õhutemperatuurid. Need ilmastikuolud viisid tuhandete talunike vaesumiseni ja sundisid neid ümber asuma Ameerika Ühendriikide lääneosa viljakamatele aladele.[86][87] Selle tulemusel elas Oklahoma kuni 1950. aastani kestnud kahekümneaastase perioodi vältel üle oma ajaloo suurima rahvaarvu languse (6,9%).[88]

Pinnase ja veevarude konserveerimise projektid muutsid osariigi põllumajanduspraktikat ning viisid ulatusliku paisude ja üleujutustõkete süsteemi rajamiseni. Nende käigus rajati sadu veehoidlaid ja paisjärvi, et tagada majapidamiste ja põllumajanduslike maade varustamine veega. 1960. aastate alguseks oli Oklahomas rajatud üle 200 järve, mis tähendab, et seal on rohkem tehisveekogusid kui üheski teises Ameerika Ühendriikide osariigis.[89]

19. aprillil 1995 toimus Oklahoma City's üks Ameerika Ühendriikide senise ajaloo ohvriterohkemaid terrorirünnakuid. Timothy McVeigh' korraldatud Oklahoma City pommiplahvatuses Afred P. Murrah' nimelise föderaalhoone ees hukkus 168 inimest, nende seas 19 last. Plahvatuses sai vigastada üle 650 inimese ja kahjustada üle 300 hoone. Rünnaku korraldaja McVeigh mõisteti surma ja hukati 2001. aastal, tema kaasosalisele Terry Nicholsile mõisteti eluaegne vanglakaristus ilma ennetähtaegse vabanemise õiguseta.[90]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

1. juulil 2016 elas Oklahoma osariigis Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo hinnangul 3 923 561 inimest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli osariigi elanikkond 3 751 351 inimest, seega kasvas rahvaarv kuue aastaga 4,6%.[1] Kui välja jätta majanduslangusest ja ilmastikuoludest tingitud rahvaarvu vähenemine 1930.–1940. aastatel, on Oklahoma elanikkond püsivalt kasvanud. Osariigi moodustamise ajal 1907. aastal elas Oklahoma aladel umbes 1 400 000 inimest, 1980. aastaks oli elanikkond kasvanud 3 025 500 inimeseni ja 1990. aastaks 3 224 000 inimeseni. Kõige kiirem oli elanikkonna kasv 1970. aastatel, mil elanike arv tõusis ühe aastakümnega üle 18%.[91] 2005. aastal elas osariigis hinnanguliselt 3 547 884 inimest.[92]

2015. aasta hinnangutel oli Oklahoma elanike seas alla 18-aastaseid inimesi 24,6% (2010. aasta rahvaloenduse andmetel 24,8%) ja üle 65-aastaseid inimesi 14,7% (2010. aasta rahvaloenduse andmetel 13,5%). Nii võib öelda, et Oklahoma elanikkond küll vananeb, kuid aeglases tempos. Meeste ja naiste osakaal on püsinud viimasel kümnendil stabiilne: mehi on osariigi elanikkonnast 49,5% ja naisi 50,5%.[1] 2015. aastal oli 24,6% 25-aastastest ja vanematest elanikest kõrgharidusega, keskmine aastane sissetulek ühe leibkonna kohta oli 48 568 USA dollarit. Nende näitajatega paigutus Oklahoma Ameerika Ühendriikide osariikide edetabeli lõpuossa: haridustasemelt oldi 50 osariigi seas 43. kohal ja sissetulekutelt 39. kohal.[93]

Rass ja etniline päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmetel on osariigi elanikkonna rassiline koosseis ajavahemikus 1970–2015 olnud järgmine:

Oklahoma elanikkonna jaotumine rassilise kuuluvuse alusel (%)
Rass 1970[94] 1980[94] 1990[94] 2000[95] 2010[1] 2015[1]
valged ameeriklased 89,1 85,9 82,1 76,2 72,2 74,8
indiaanlased 3,8 5,6 8,0 7,9 8,6 9,1
afroameeriklased 6,7 6,8 7,4 7,6 7,4 7,8
segarassist inimesed 4,5 5,9 6,0
aasia ameeriklased 0,1 0,6 1,1 1,4 1,7 2,2

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Oklahomas 321 687 indiaanlast, mille järgi paigutus Oklahoma nii indiaanlastest elanikkonna koguarvult kui ka osakaalult kõigi osariikide seas California järel teisele kohale.[96] Valgete ameeriklaste seas moodustavad eraldi alarühma latiinod, kelle arvukus ja osakaal Oklahoma rahvastikust on püsivalt kasvanud – kui 2000. aastal moodustasid nad 5,2% osariigi rahvastikust, siis 2010. aastal 8,9% ja 2015. aastal 10,1%.[1][95]

Välismaal sündinud Oklahoma elanikke oli perioodil 2011–2015 5,8% osariigi elanikkonnast,[1] samal ajal Ameerika Ühendriikides tervikuna oli välismaal sündinud elanikke 13,7%.[97] Välismaal sündinutest omakorda 59% pärinesid Ladina-Ameerikast, 27% Aasiast ja 7% Euroopast.[98]

2015. aasta hinnangutel oli Oklahoma elanike peamine rahvuslik päritolu järgmine: 14,1% saksa (543 721 inimest), 11,4% iiri (439 472 inimest), 7,9% inglise (304 868 inimest), 2,1% prantsuse (81 936 inimest), 1,7% itaalia (66 428 inimest), 1,7% šoti (65 473 inimest) ja hollandi (61 629 inimest). 9,7% rahvastikust identifitseeris ennast lihtsalt ameeriklastena.[98]

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Oklahoma osariigis loetakse linnaks (city) asulat, kus elab vähemalt 1000 inimest ja mis on linnana registreeritud.[99] Suurim linn on osariigi keskosas Oklahoma maakonnas asuv Oklahoma City, mis on ühtlasi nii osariigi pealinn kui ka Oklahoma maakonna keskus. Kui linna ametlikes piirides elas 2015. aasta hinnangutel 631 346 inimest, siis Oklahoma City suurlinna-alal oli elanikke kokku 1 356 965 ehk sealne elanikkond moodustas kolmandiku kogu osariigi rahvastikust. Ligi miljon (980 459) inimest elab ka osariigi suuruselt teise linna Tulsa suurlinna-alal.[100]

Elanike arv suuremates Oklahoma linnades 2010–2015[101]
Koht Linn Elanike arv
(2010)
Elanike arv
(2015)
1 Oklahoma City 579 999 631 346
2 Tulsa 391 906 403 505
3 Norman 110 925 120 284
4 Broken Arrow 98 850 106 563
5 Lawton 96 867 96 655
6 Edmond 81 405 90 092
7 Moore 55 081 60 451
8 Midwest City 54 371 57 249
9 Enid 49 379 51 776
10 Stillwater 45 688 48 967

Keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Osariik jaguneb 77 maakonnaks.

Sündinud Oklahomas[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 QuickFacts: Oklahoma U.S. Census Bureau (vaadatud 17.03.2017)
  2. Census Regions and Divisions of the United States U.S. Census Bureau (vaadatud 16.03.2017)
  3. Reed, John Shelton. "The South: Where is it? What is it?"My Tears Spoiled My Aim. Harvest Books, 1994 (vaadatud 16.03.2017)
  4. 4,0 4,1 The State of Oklahoma NetState (vaadatud 17.03.2017)
  5. 5,0 5,1 Wright, Muriel H. "Contributions of the Indian People to Oklahoma"Chronicles of Oklahoma, Vol. 14, No. 2, June 1936, p. 156 (vaadatud 16.03.2017)
  6. Okie Dictionary.com (vaadatud 17.03.2017)
  7. Greymorning, Stephen. Profiles of Native Language Education Programs Southwest Educational Development Laboratory (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 17.03.2017)
  8. 50 State Rankings for Size NetState.com (vaadatud 16.03.2017)
  9. State Populations 2017 World Population Review (vaadatud 16.03.2017)
  10. 2010 Census Population and Housing Tables United States Census 2010 (vaadatud 17.03.2017)
  11. DiPiero, Diane. "Top 5 Industries in Oklahoma: Which Parts of the Economy Are Strongest?"NewsMax, 13.04.2015 (vaadatud 17.03.2017)
  12. Woodward, Brian. "Cheap oil is killing Oklahoma’s economy"REd Dirt Report, 23.01.2016 (vaadatud 17.03.2017)
  13. State Personal Income 2006 Bureau of Economic Analysis, 27.03.2007 (vaadatud 17.03.2017)
  14. Mecoy, Don. "Oklahoma economy is nation's worst in second quarter"The Oklahoman, 10.12.2015 (vaadatud 17.03.2017)
  15. Sherman, Melissa. Let's Take a Look at Oklahoma. Great Neck Publishing, 2016, p. 1.
  16. Meserve, John Bartlett. "Chief Allen Wright"Chronicles of Oklahoma, Vol. 19, No. 4, December 1941, pp. 318–319 (vaadatud 17.03.2017)
  17. How much of your state is wet? USGS Water Science School (vaadatud 17.03.2017)
  18. Historical Atlas of Oklahoma. Norman, University of Oklahoma Press, 2006, pp. 6–11.
  19. Roeder, Fred. "Perhaps the Most Incorrect of Any Land Line"The American Surveyor, Winter 2007 (vaadatud 17.03.2017)
  20. Baker, Marcus. The Northwest Boundary Of Texas Bulletin of the United States Geological Survey, No. 194, Washington, Government Printing Office, 1902, pp. 11–21, 45–50 (vaadatud 17.03.2017)
  21. Young, Norma Gene. Cimarron County Oklahoma Historical Society (vaadatud 17.03.2017)
  22. A Tapestry of Time and Terrain United States Geological Survey (vaadatud 18.03.2017)
  23. 23,0 23,1 The Geography of Oklahoma NetState (vaadatud 18.03.2017)
  24. 24,0 24,1 Oklahoma Map Collection Geology.com (vaadatud 18.03.2017)
  25. 25,0 25,1 25,2 25,3 25,4 Arndt, Derek. The Climate of Oklahoma Oklahoma Climatological Survey, 1.01.2003 (vaadatud 18.03.2017)
  26. Oklahoma's Diverse Ecoregions Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 18.03.2017)
  27. Managing Upland Forests of the Midsouth USDA Forest Service (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)
  28. Cavanal Hill Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 18.03.2017)
  29. Newman, Mike. Cavanal Hill Profile Video Arklahoma Hiker, 22.04.2012 (vaadatud 18.03.2017)
  30. Oklahoma: Drainage Encyclopaedia Britannica (vaadatud 18.03.2017)
  31. Rivers and Streams Oklahoma Historical Society (vaadatud 18.03.2017)
  32. 32,0 32,1 Oklahoma's Forests Oklahoma Forestry Services (vaadatud 18.03.2017)
  33. 33,0 33,1 33,2 A Look at Oklahoma: A Student's Guide Oklahoma Tourism & Recreation Department, 2005 (koopia archiv.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)
  34. Oklahoma's Forests Oklahoma Agriculture, Food and Forestry (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 18.03.2017)
  35. 35,0 35,1 35,2 Oklahoma's Climate: an Overview Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 20.03.2017)
  36. U.S. Tornado Climatology NOAA: National Centers for Environmental Information (vaadatud 20.03.2017)
  37. November 11, 1911: A Palindrome to Remember Mesonet (vaadatud 20.03.2017)
  38. The Tornado Outbreak of April 27-28, 1912 National Weather Service (vaadatud 20.03.2017)
  39. Precipitation history - Annual Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2017)
  40. Temperature history - Annual Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2017)
  41. State Records Oklahoma Climatological Survey (vaadatud 21.03.2011)
  42. Storm Prediction Center (vaadatud 21.03.2017)
  43. NSSL: National Severe Storms Laboratory (vaadatud 21.03.2017)
  44. Warning Decision Training Division (vaadatud 21.03.2017)
  45. Climate Oklahoma - Oklahoma City U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)
  46. Climate Oklahoma - Tulsa U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)
  47. Climate Lawton - Oklahoma U.S. Climate Data (vaadatud 21.03.2017)
  48. State Parks Oklahoma! Come See for Yourself (vaadatud 21.03.2017)
  49. 49,0 49,1 Oklahoma Parks National Park Service (vaadatud 21.03.2017)
  50. Find a Forest by State U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)
  51. An Overview of the Ouachita National Forest: The Oldest National Forest in the South Backwoods Adventures (vaadatud 21.03.2017)
  52. Ouachita National Forest U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)
  53. Tallgrass Prairie National Preserve Kansas National Park Service (vaadatud 21.03.2017)
  54. Oklahoma: Joseph H. Williams Tallgrass Prairie Preserve The Nature Conservancy (vaadatud 21.03.2017)
  55. Black Kettle and McClellan Creek National Grasslands U.S. Forest Service (vaadatud 21.03.2017)
  56. Refuge Locator Map: Oklahoma U.S. Fish and Wildlife Service (vaadatud 21.03.2017)
  57. Wichita Mountains: About the Refuge U.S. Fish and Wildlife Service (vaadatud 21.03.2017)
  58. Chickasaw National Recreation Area: Parks Statistics National Park Service (vaadatud 21.03.2017)
  59. 59,0 59,1 Prehistoric Native Peoples Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)
  60. Gibson, Arrell Morgan. Oklahoma, a History of Five Centuries Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 9–15 (vaadatud 21.03.2017)
  61. Coronado Expedition Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)
  62. Gibson, Arrell Morgan. Oklahoma, a History of Five Centuries Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 16–19 (vaadatud 21.03.2017)
  63. Gibson, Arrell Morgan. Oklahoma, a History of Five Centuries Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 19–27 (vaadatud 21.03.2017)
  64. French Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)
  65. Settlement Patterns Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)
  66. Gibson, Arrell Morgan. Oklahoma, a History of Five Centuries Norman, University of Oklahoma Press, 1981, pp. 28–29 (vaadatud 21.03.2017)
  67. Trail of Tears (term) Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)
  68. 68,0 68,1 Indian Territory Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)
  69. Carter, Samuel. Cherokee sunset: A nation betrayed: a narrative of travail and triumph, persecution and exile. New York, Doubleday, 1976, p. 232.
  70. Civil War Era Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)
  71. Hornsby, Alton. A Companion to African-American History Blackwell Publishing, 2005, p. 127 (vaadatud 21.03.2017)
  72. Cattle Drives Oklahoma Historical Society (vaadatud 21.03.2017)
  73. 1881 Map of Cattle Drive Trails Genealogy Trails, 2006 (vaadatud 21.03.2017)
  74. Hamilton, Robert. United States and Native American Relations Florida Gulf Coast University (vaadatud 21.03.2017)
  75. Land Run of 1889 Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)
  76. Oklahoma Territory Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)
  77. Curtis Act (1888) Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)
  78. Sequoyah Convention Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)
  79. Oil and Riches Tulsa Historical Society & Museum (vaadatud 22.03.2017)
  80. Oklahoma Oil History American Oil & Gas Historical Society (vaadatud 22.03.2017)
  81. 81,0 81,1 African Americans Oklahoma Historical Society (vaadatud 22.03.2017)
  82. Oxman, Steven. "Review: ‘The Tulsa Lynching of 1921: A Hidden Story’"Variety, 30.05.2000 (vaadatud 22.03.2017)
  83. Tulsa Race Riot Oklahoma Commission to Study the Tulsa Race Riot of 1921, 28.02.2001 (koopia archive.org veebiarhiivis, vaadatud 22.03.2017)
  84. Tremeear, Janice. Illinois' Haunted Route 66. The History Press, 2013, p. 10.
  85. "The Father of Route 66" Route 66: The main stream of America (vaadatud 22.03.2017)
  86. About The Dust Bowl Modern American Poetry, Department of English, University of Illinois (vaadatud 23.03.2017)
  87. Amadeo, Kimberly. What Was the Dust Bowl? Causes and Effects The Balance, 21.03.2017 (vaadatud 23.03.2017)
  88. Gibson, Arrell Morgan. Oklahoma, a History of Five Centuries Norman, University of Oklahoma Press, 1981, p. 240 (vaadatud 23.03.2017)
  89. Layden, Logan. Why Oklahoma Built More Lakes Than Any Other State State Impact, 27.09.2012 (vaadatud 23.03.2017)
  90. Oklahoma City Bombing History Channel (vaadatud 23.03.2017)
  91. Oklahoma's Population:Growth, Size, Composition, and Policy Implications Oklahoma Department of Commerce, June 1990, pp. 2–4 (vaadatud 23.03.2017)
  92. QuickFacts from the US Census Bureau: Oklahoma Infoplease (vaadatud 23.03.2017)
  93. America’s Most and Least Educated States: A Survey of All 50 24/7 Wall St, 16.09.2016 (vaadatud 23.03.2017)
  94. 94,0 94,1 94,2 Historical Census Statistics on Population Totals By Race, 1790 to 1990, and By Hispanic Origin, 1970 to 1990, For The United States, Regions, Divisions, and States: Table 51 U.S. Census Bureau, 2002 (vaadatud 23.03.2017)
  95. 95,0 95,1 CensusViewer: Oklahoma U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)
  96. The American Indian and Alaska Native Population: 2010 U.S. Census Bureau, January 2012 (vaadatud 23.03.2017)
  97. Gomez, Alan. U.S. foreign-born population nears high USA Today, 28.09.2015 (vaadatud 23.03.2017)
  98. 98,0 98,1 American FactFinder: Oklahoma U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)
  99. Oklahoma Statutes Citationized: Title 11. Cities and Towns The Oklahoma State Courts Network (vaadatud 23.03.2017)
  100. American Fact Finder: Annual Estimates of the Resident Population U.S. Census Bureau (vaadatud 23.03.2017)
  101. USA: Oklahoma City Population (vaadatud 21.03.2017)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Colorado Colorado Kansas Kansas Missouri Missouri
New Mexico New Mexico Arkansas Arkansas
  Oklahoma  
Texas Texas Louisiana Louisiana