Lennundus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Inimkond on aastatuhandeid unistanud lendamisest, jäljendades lindu. Mälestusmärk Otto Lilienthalile

Lennundus (ka aviatsioon, ladina keeles avis 'lind') on õhusõidukite ja nende lendamisega seotud teoreetiline ja praktiline valdkond.

Lennunduse ehk lennuasjanduse alla kuuluvad lennukiehitus, sõjalennundus, lastiveo- ja reisilennundus, eriotstarbevaldkonna lennundus ja harrastus- ehk hobilennundus, kaasa-arvatud sportlik lendamine jne.

Lennunduse ajalugu ulatub enam kui kahe tuhande aasta taha. Esimeste lennuvahendite, õhust kergemate lennuvahendite, kuumaõhupallide kasutuselevõtt jääb aga 18. sajandisse ja õhust raskemate, motoriseeritud lennumasinate teke 20. sajandi algusesse.

Eesti lennundusseaduse järgi on lennundustegevus "õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, lennuväljade ja kopteriväljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega" tegelev valdkond.[1]

Mõju keskkonnale[muuda | muuda lähteteksti]

Lennundus mõjutab keskkonda, sest õhusõidukite mootorid eraldavad soojust, müra, tahkeid osakesi ja gaase, mis põhjustavad kliimamuutust ja globaalset tuhmumist.[2]

Lennukid eraldavad selliseid osakesi ja gaase nagu näiteks süsinikdioksiid (CO2), veeaur, süsivesinikud, süsinikmonooksiid, lämmastikoksiidid, vääveloksiidid, plii ja must süsinik, mis on omavahel ja atmosfääriga interaktsioonis.[3]

Hoolimata autode heitkoguse vähenemisest ning kütusesäästlikumate ja vähem saastavate turboventilaatorite ja turbopropellermootorite kasutuselevõtust soosib lennuliikluse kiire kasv viimastel aastatel lennundusega seotud üldist reostust. Euroopa Liidus kasvasid lennunduse kasvuhoonegaaside heitkogused aastatel 19902006 87 protsenti.[4]

Põhjalikud uuringud näitavad, et hoolimata õhusõidukite, mootorite, aerodünaamika ja lennutegevuse eeldatavatest uuendustest ei ole õhutranspordi süsinikdioksiidide heitkogused aastakümnete jooksul sugugi vähenenud, sest kuni 2016. aasta oktoobrini puudusid kindlad rahvusvahelise regulatsioonid lennunduse heitkoguste kontrollimiseks. 2016. aasta oktoobris oli ICAO konverents, milles lepiti kokku CORSIA tasaarvelduskavas.[5]

Peale selle on lennupõhise kütuse maksud väga madalad või peaaegu olematud, mis annab lennundusele teiste transpordiliikidega võrreldes märkimisväärse eelise.

Kui turupiiranguid ei kehtestata, põhjustab lennunduse heitkoguste suurenemine peaaegu ülemaailmse CO2-heite eelarve aastas sajandi keskpaigaks, kui kliimamuutusi tuleb hoida temperatuurini 2 °C või alla selle.[5]

Kliimasoojenemine[muuda | muuda lähteteksti]

Nagu kõik inimtegevused, mis hõlmavad põlemist, vabastab enamik lennunduse vorme süsinikdioksiidi (CO2) ja teisi kasvuhoonegaase Maa atmosfääri, kiirendades nii globaalset soojenemist ja (CO2 puhul) põhjustades ookeani hapestumist.[6]

Need mured on esile tõstetud kaubandusliku lennunduse praeguse mahuga ja selle kasvumääraga.

Üle maailma sõidab päevas umbes 8,3 miljonit inimest (kolm miljardit istekohta aastas), mis on kaks korda rohkem kui 1999. aastal. 2013. aasta oktoobrist kuni 2014. aasta septembrini põletasid ainuüksi USA lennuettevõtjad umbes 16,2 miljardit gallonit kütust.[7]

Peale süsinikdioksiidi, mis vabaneb enamiku õhusõidukite (näiteks Jet-A (turbiinilennuk) või Avgas (kolblennuk)) kütuse põlemisel, tekitab lennundussektor kasvuhoonegaase oma maapealse tegevusega. Maapealse tegevuse all peetakse silmas lennujaamade maapealseid sõidukeid, reisijate ning personali isiklikke autosid, lennujaamade ehitamisel kasutatava energia tootmise, õhusõidukite tootmisest ja lennujaama infrastruktuuri ehitamise kaudu vabanevaid gaase.[8]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Vabariigi lennundusseadus
  2. International Civil Aviation Organization, Air Transport Bureau (ATB). "Aircraft Engine Emissions". 19.03.2008. Kasutatud 21.05.2019.
  3. Brasseur, Guy P.; Gupta, Mohan; Anderson, Bruce E.; Balasubramanian, Sathya; Barrett, Steven; Duda, David; Fleming, Gregg; Forster, Piers M.; Fuglestvedt, Jan; Gettelman, Andrew; Halthore, Rangasayi N.; Jacob, S. Daniel; Jacobson, Mark Z.; Khodayari, Arezoo; Liou, Kuo-Nan; Lund, Marianne T.; Miake-Lye, Richard C.; Minnis, Patrick; Olsen, Seth; Penner, Joyce E.; Prinn, Ronald; Schumann, Ulrich; Selkirk, Henry B.; Sokolov, Andrei; Unger, Nadine; Wolfe, Philip; Wong, Hsi-Wu; Wuebbles, Donald W.; Yi, Bingqi; et al.. "Impact of aviation on climate. FAA's Aviation Climate Change Research Initiative (ACCRI) Phase II". 2016. Kasutatud 21.05.2019.
  4. EU press release. "Climate change: Commission proposes bringing air transport into EU Emissions Trading Scheme". 20.12.2006. Kasutatud 21.05.2019.
  5. 5,0 5,1 Bows A., Anderson K., Upham P.. "Aviation and Climate Change: Lessons for European Policy". Routledge, 2009. Kasutatud 2019.
  6. McNeil BI, Matear RJ. "Southern Ocean acidification: A tipping point at 450-ppm atmospheric CO2". 2008. Kasutatud 21.05.2019.
  7. Scott Mayerowitz, AP. Houston Chronicle. "Why airfare keeps rising despite lower oil prices". 2014. Kasutatud 2019.
  8. Horvath A, Chester M. "Environmental Life-cycle Assessment of Passenger Transportation An Energy, Greenhouse Gas and Criteria Pollutant Inventory of Rail and Air Transportation". 2008. Kasutatud 2019.