1867

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1830. aastad | 1840. aastad | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1863 | 1864 | 1865 | 1866 | 1867 | 1868 | 1869 | 1870 | 1871 | ► | ►►

1867. aasta (MDCCCLXVII) oli 19. sajandi 67. aasta.

Sündmused Eestis

Eriti karm kevad: lumetuisku esines Tallinna ja Rakvere ümbruses veel 15. mail.^[1]
9. mai (vkj 27. aprill) – Hans Erdell ostis päriseks Roobe mõisa ja temast sai esimene eesti talupojast rüütlimõisa omanik.
13. juuni (vkj 1. juuni) – Venemaa keiser kinnitas keeleedikti, mille kohaselt kõikides Baltimaade riigiasutustes tuli (asjaajamiskeeleks^[viide?]) kehtestada vene keel^[1]. Edikti elluviimise alustamisega ei kiirustatud^[1].
27. juuli (vkj **^[küsitav]. juuli) – Otto von Bismarck saabus seoses vene küsimustega, et külastada Tallinna ja Raikküla.
29. detsember (vkj 17. detsember) – Tallinna Jaani kiriku, esimese Tallinna eesti kirikuks ehitatud kiriku sisseõnnistamine.
29. detsember (vkj 17. detsember) – Tallinnas asutati näljahädaliste abistamiseks Hädaabi Keskkomitee^[1].

Taastati uuesti Iisaku kihelkond Jõhvi ja Alutaguse kihelkonna jagunemisega.
Baltimaades tehti talupoegadele kohustuslikuks kindlustada hoone tule vastu.^[2] Ühtlasi hakati tulekahjudega toimetulekuks valdades asutama vastastikuse abistamise seltse.^[2]
Pariisi maailmanäituselt tuli Eestisse kaks kuldauraha: Sindi kalevivabriku toodangu eest ja Tori hobusekasvanduse täkk Vapsikase eest.^[2]
Ilmus Lydia Koidula luulekogu "Emajõe ööbik".^[2]
Tartus lõppes 1812. aastal kehtestatud avaliku teatritegevuse keeld.^[1]
Karmi kevade tõttu oli suur viljaikaldus kogu Eestis.
Eestis loendati 304 lubjaahju.

Sündmused maailmas

1. jaanuar – avati John A. Roeblingi projekteeritud Cincinnati-Covingtoni sild üle Ohio jõe.
3. veebruar – šogun Tokugawa Yoshinobu loobus troonist ja varalahkunud keiser Kōmei pojast prints Mutsuhitost sai Kyotos lühikese tseremooniaga 122. Jaapani keiser Meiji, lõpetades Tokugawa hilise šogunaadi.
13. veebruar – Brüsselis algas Senne jõe kinniajamine.
15. veebruar – Viinis esietendus Johann Strauss II teos "An der schönen, blauen Donau" ("Ilusal sinisel Doonaul").
28. veebruar – Ameerika Ühendriigid katkestasid 117 aastaks suhted Püha Aujärjega, keelati maksuraha kasutamine diplomaatiliste saadikute lähetamiseks Vatikani.
1. märts – Nebraskast sai Ameerika Ühendriikide 37. osariik.
30. märts – Venemaa müüs Ameerika Ühendriikidele oma koloonia Alaska.
1. aprill – algas Pariisi maailmanäitus – Exposition Universelle de 1867.
7. mai – Alfred Nobel patenteeris Ühendkuningriigis dünamiidi.
11. mai – sõlmiti Londoni rahuleping.
29. mai – ratifitseeriti Austria-Ungari kompromiss, mis lõi Austria-Ungari kaksikmonarhia, taastades Ungari kuningriigi suveräänsuse, eraldades eristaatusega selle Austria keisririigist.
8. juuni – Budas krooniti keiser Franz Joseph I Ungari kuningaks.
1. juuli – Kanada sai Briti Põhja-Ameerika Aktiga dominiooni õigused.
14. juuli – lõhkeainetootja Alfred Nobel demonstreeris oma värsket leiutist dünamiiti.
27. oktoober – Giuseppe Garibaldi väed marssisid Itaalia ühinemise käigus Rooma.
14. september – ilmus Karl Marxi teose "Das Kapital" ("Kapital") esimene köide.
2. november – ilmus naisteajakirja Harper's Bazaar esiknumber.
3. november – lõppes Pariisi maailmanäitus.
9. november – Jaapani viimane šogun Tokugawa Yoshinobu esitas keiser Meijile tagasiastumisavalduse.

Sündinud

8. jaanuar – Emily Greene Balch, USA majandusteadlane ja naisõiguslane
29. jaanuar – Vicente Blasco Ibáñez, hispaania kirjanik
3. veebruar – Tõnis Vilbing ("Filip"), riigivanema teener
2. aprill – Kaarlo Julius Kalpa, soome vaimulik
4. juuni – Carl Gustaf Emil Mannerheim, Soome sõjaväelane ja riigimees
19. juuni – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
18. juuli – Margaret Brown, ameerika seltskonnadaam
29. juuli – Berthold Oppenheim, rabi
13. september – Hans Lohk, Eesti diplomaat
7. november – Marie Curie, Poola/Prantsuse füüsik ja keemik
19. november – Juhan Mei, eesti merendustegelane ja hüdrograaf
1. detsember – Ignacy Mościcki, Poola president
5. detsember – Józef Piłsudski, Poola sõjaväelane ja riigitegelane

Surnud

19. juuni – Maximilian, Mehhiko keiser
28. juuni – Friedrich Günther, Schwarzburg-Rudolstadti vürst
25. august – Michael Faraday, inglise füüsik ja keemik
31. august – Charles Baudelaire, prantsuse luuletaja
23. oktoober – Franz Bopp, Saksa keeleteadlane

Viited

1 2 3 4 5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 139
1 2 3 4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 140

[Kronoloogia,_2007-1] 1 2 3 4 5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 139

[Kronoloogia,_2007:_140-2] 1 2 3 4 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 140

[1]

[2]