Kanjon

Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.

Kanjonite tekkeks on vaja, et aluspõhi koosneks suhteliselt kergesti erodeeritavatest kivimeist ehk pigem sette- kui kristalseist kivimeist. Kanjoni järskude seinte püsimiseks on oluline, et kanjoni alaosas paljanduksid pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustab see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid.

Mõnikord tekivad kanjonid jõgedele, mis voolavad läbi tektoonilise kerke piirkondade. Jällegi peab jõe erodeeriv tegevus olema kiirem kui tektoonilise kerkimise kiirus. Selle tüüpiline näide on Brahmaputra, mis voolab läbi Himaalaja.

Kuristik erineb kanjonist selle poolest, et kanjoni põhi on täies osas jõevee all, aga kuristikus on ka kuiva maad. Sageli hõlmab suure osa kuristiku põhjast mets. Kuristik võib aja jooksul olla ka täiesti kuivaks muutunud.

Kanjon võib ka täielikult ookeani põhjas asuda, nii et merepinnal ei ole tavaliselt arugi saada, et merepõhjas kanjon asub. Niisugust kanjonit nimetatakse veealuseks kanjoniks.

Ilmselt tuntuim kanjon on Suur kanjon Ameerika Ühendriikides. Selle on moodustanud Colorado jõgi, mis voolab kõrgel platool suhteliselt kergesti erodeeritavail kivimeil ja murenemine on väheste sademete tõttu aeglane.

Maailma suurimat kanjonit ei ole õigupoolest võimalik välja selgitada, sest suurima all võidakse mõelda nii pikimat, sügavaimat kui ka suurima ruumalaga kanjonit. Mõnedki kanjonid asuvad maailma raskesti ligipääsetavates kohtades, mistõttu nende mõõtmed on veel kindlaks määramata. Kanjoni sügavust ja ruumala on lihtne kindlaks teha üksnes nendel kanjonitel, mis asuvad platoodel, sest nende põhja ja serva kõrguse erinevus on enam-vähem kõikjal ühesugune. Kui kanjon kulgeb mäestikus, ei ole tema ülemist serva võimalikki üheselt kindlaks määrata.

Brahmaputra voolab ülemjooksul läbi Tsangpo kanjoni, mis on üks maailma kõige sügavamatest kanjonitest, sest tema sügavus on 5,5 kilomeetrit. See kanjon on pikem ka Suurest kanjonist.

Kesk-Nepalis olev Kali Gandaki kuristik, mis asub samanimelisel jõel, eraldab 8167 m kõrgust Dhaulagiri ja 8091 m kõrgust Annapurna mäge. Nende vahel on jõe põhi 2520 m kõrgusel merepinnast, mis teeb kanjoni sügavuseks 5571 m. Mõnel hinnangul on see maailma kõige sügavam kanjon.

Eestis kannavad kanjoni nime Hinni kanjon Rõuge vallas Võrumaal, Orasoja kanjon ja Tõrvajõe kanjon Narva-Jõesuu linnas Ida-Virumaal.