Hallrebane

Allikas: Vikipeedia
Hallrebane
Ranna-hallrebane
Ranna-hallrebane
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Koerlased Canidae
Perekond: Hallrebane
Ladinakeelne nimetus
Urocyon
Spencer Fullerton Baird, 1857

Hallrebane (Urocyon) on koerlaste perekond, kuhu kuuluvad tava-hallrebane (Urocyon cinereoargenteus) ja ranna-hallrebane (Urocyon littoralis).

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välimuselt on hallrebased lähedased rebastele. Nad on pisut lühemate kõrvade ja koonuga. Nende keha ülaosa, pea ja saba on kaetud hallika kirmega, mis selgroo kohal ja sabal läheb üle mustaks jutiks. Pea, kaela ja keha külg on roostekarva, kõht valge.

Tava-hallrebane on suurem kui rannarebane. Tema tüvepikkus on 53–69 cm, sabapikkus 28–45 cm ja mass kuni 7 kg.

Leviala, eluviis ja toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hallrebaste leviala ulatub USA ja Kanada piirist kuni Panamani. Nad elavad ainult seal, kus kasvab puid. Ranna-hallrebane elab mõnel California saarel.

Eluviisilt ei sarnane nad väga rebase perekonna liikidele. Nad on ainsad koerlased, kes puu otsa ronivad. Selles on nad nii osavad, et neid puisrebasteks kutsutakse. Nad rüüstavad orava- ja linnupesi ning varjuvad puu otsas vaenlaste eest. Vahel nad puhkavad puu otsas. Sagedamini elavad nad siiski urgudes, kaljulõhedes, kivivaredes, koobastes ja langenud puude õõnsustes.

Hallrebaste toiduks on kõik elukad, kellest jõud üle käib, kuid ajuti on nende toidus ülekaalus puuviljad ja rohelised taimeosad. Vahel varastavad nad tibusid.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kevadel pärast 63-päevast kandeaega sünnitab emane kuni 7 mustakarvalist poega. Juba poolteise kuu pärast hakkavad nad tavalist toitu sööma ja hilissuvel või varasügisel alustavad iseseisvat elu. Vanemad aga jätkavad kooselu.