Mine sisu juurde

Metskalkun

Allikas: Vikipeedia
Metskalkun
Isane metskalkun
Isane metskalkun
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Kanalised Galliformes
Sugukond Kalkunlased Meleagridae
Perekond Kalkun Meleagris
Liik Metskalkun
Binaarne nimetus
Meleagris gallopavo
Linnaeus (1758)
Levikukaart (punasega)
Levikukaart (punasega)

Metskalkun (Meleagris gallopavo) on maailma suurim ja raskeim kanaline, kuuludes Põhja-Ameerika faunasse. Ta kuulub kodustatud kalkuniga samasse liiki.

Metskalkunid on omnivoorid. Nende toiduks on puuvõrsed, putukad, marjad, seemned ja ka kahepaiksed.

Kalkunipopulatsioonid võivad kasvada väga suureks ja tihedaks nende võime tõttu süüa eri päeva osadel erinevaid toite.

Eluviis ja paaritumine

[muuda | muuda lähteteksti]
Metskalkuni munadega pesa

Metskalkunid on polügaamsed, paaritudes võimalikult paljude emastega. Paaritumine kestab märtsist aprillini. See kõik toimub veel siis, kui linnud on parvena talvituspaikades. Kui paaritumine on läbi, otsivad emased endale sobiva pesakoha. Pesad on madalad lohud maapinnas, täidetud peenikeste puuokstega. Mune on harilikult 10–14, tavaliselt munetakse 1 päevas. Välja hautakse need vähemalt 28 päevaga.

Emane metskalkun poegadega

Pojad on algul kollakad, pruunide triipudega. Hiljem omandavad need kalkunitele omase läikivmusta tooni.

Metskalkunite arvukus on alates 20. sajandist pidevalt kasvanud.