Suhkruvaher

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Acer saccharum JPG01.jpg

Suhkruvaher (Acer saccharum) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv heitlehine puu.

Botaanilised tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Suhkruvaher kasvab 18–24 (40) m kõrgeks, tüve läbimõõt kuni 60 (150) cm. Vabalt kasvades on puu madalalt algava munaja võraga, puistus aga sirge ja kõrge tüvega ning kitsassilinderja võraga. Noortel puudel koor on hallikas ja sile, vanemas eas moodustub sügavate vertikaalsete rõmedega korp, mis sarnaneb osaliselt pärna korbaga.[1] Võrsed on värvigammas punakaspruunist roheliseni, siledad. Pungad on terava tipuga, kuni 1,2 cm pikkused, pruunid.[2]

Lehed on lihtlehed, paiknevad vastastikku, kuni 5-hõlmalised ja alt kahvatud. Leheroots kuni 8 cm pikkune. Sügisel muutuvad lehed kollaseks ja seejärel heleoranžikaks ja punaseks.[2] Leherootsus puudub piimjas mahl.[1]

Õied ripuvad kobaratena ja nad on kahesugulised ehk neil on nii tolmukad kui ka emakad, kuid ainult üks sugu on toimiv. Viljakatel isasõitel on 4–12 tolmukat. Viljakatel emasõitel on emakas kahepesalise sigimikuga, seemnealgmed on pikad ja sihvakad.[2] Suhkruvaher õitseb aprillis.[3]

Suhkruvahtra vili on kaksiktiibvili, mis on 2,5–4 cm pikk, tiivad on veidi erinevad. Viljas on üks seeme. Suhkruvahtra viljad valmivad sügisel.[2] 1000 vilja mass on 60–100 g.[1]

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Suhkruvaher on levinud jaheda ja niiske kliimaga piirkondades. Põhjaregioonides langeb jaanuaris õhutemperatuur keskmiselt −18 °C, juulis tõuseb kuni 16 °C. Lõunapoolsetel aladel on jaanuari keskmine õhutemperatuur umbes 10 °C ja juulis 27 °C. Kogu suhkruvahtra levilas varieeruvad temperatuurid −40 °C põhjas kuni 38 °C edelas. Periooditi esinevad ka äärmuslikumad temperatuuritingimused, kus temperatuur on normist 11 °C madalam või kõrgem. Aasta keskmine sademete hulk on vahemikus 510 mm läänes kuni 2030 mm Lõuna-Apalatšides.[4]

Levikuala[muuda | muuda lähteteksti]

Suhkruvahtra looduslik areaal on Põhja-Ameerika ida- ja kirdeosas. Põhja pool ulatub levila peaaegu 35. paralleelini, Kanadas Manitoba provintsi äärmisest kagunurgast ja läbi kesk Ontario, Quebeci lõunakolmandiku, New Brunswicki ja Nova Scotia provintsi kuni Atlandi ookeanini. Ameerika Ühendriikides levib suhkruvaher kogu New Englandis, New Yorgis ja Pennsylvania osariigis, edela poole läbi New Jersey osariigi keskosa kuni Apalatšideni. Lõuna suunas ulatub liigi levila Tennessee osariigi lõunapiirini. Läänes kasvab suhkruvaher looduslikult läbi Missouri kuni Kansase idaosani.[4]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Suhkruvaher on seni ainus puuliik, mille mahla kasutatakse siirupi tootmiseks, sest suhkruvahtra mahl on kaks korda magusam kui teistel sarnastel puuliikidel. Mahla kogutakse peamiselt kevadel, 35–40 liitrist mahlast saab teha 1 liitri siirupit. Mahla saamiseks peab olema vähemalt 5 °C sooja. Ühest puust saab aastas keskmiselt 5,6 liitrit mahla. [5]

Suhkruvaher on tuntud vastupidavuse ja tugevuse poolest.[5] Suhkruvahtrapuitu hinnatakse väga kõrgelt ja kasutatakse mitmesuguseks otstarbeks, nagu põllumajandusmasinate puitosade, hinnalise mööbli, muusikariistade, parketi, relvade jms valmistamiseks. Tuhk on väga rikas leelise poolest ja seda kasutatakse potase valmistamiseks.[1]

Suhkruvahtrat kasutatakse laialdaselt dekoratiiv- või varjupuuna.[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Endel Laas Acer saccharum Marsh. – Suhkruvaher. (1987). Dendroloogia. Kd. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Valgus. Lk 503. Eesti keel. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Northern Ontario Plant Database. "Plant Description Acer saccharum Marshall".
  3. Missouri Botanical Garden. "Acer saccharum".
  4. 4,0 4,1 U.S. Forest Service. "Sugar Maple".
  5. 5,0 5,1 5,2 United States Department of Agriculture. "Plant Guide".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]