Judaism

Allikas: Vikipeedia

Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka keeles iudaismos) on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.

Judaismi rajajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Käesoleval sajandil on hakatud juutide ajalugu uurima seda Iisraeli naaberrahvastega võrreldes ja toetudes arheoloogilistele leidudele. Suurem osa ajaloolastest peavad tõelevastavaks Piibli jutustusi rahva esiisadest Aabrahamist, Iisakist ja Jaakobist (2000- 1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist e Mesopotaamiast Süüria kaudu Palestiinasse. Jaakobi pojad müüsid noorima venna Joosepi orjaks Egiptusesse, ning temaga hakkas võõrale maale elama asudes uus ajaloojärk. Heebrealased sattusid nagu muudki võõramaalased, egiptlaste vaenu alla ja sunnitööle.

Mooses, judaismi rajaja[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses. Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme jumala Sõna). Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud.

Judaismi alused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pühakiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), neviim (prohvetid) ja ketuvim (kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu.

Seadusekoodeksid - Talmud (kommentaaride kogu Vanale Testamendile, 5 sj pKr), Mišna (2 sj), Haskala (hbr valgustus 19sj tavadekogu). Lisaks on olemas n.ö. "Suuline Seadus" - see sisaldab käske ja korraldusi, mis reguleerivad Toora (e. "Kirjutatud Seaduse") rakendamist. Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga.

Vana Testament[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iisraeli rahva pärimused, muistsed seadused, mille järgi nad elasid, õpetused Jahvest ja palju muud koguti kokku juutide heebreakeelsesse pühasse raamatusse. See moodustab ristiusu Piibli vanema osa ja kannab nimetust Vana Testament. See koosneb paljudest osadest, mis pandi kirja aja jooksul väga erinevate autorite poolt. Varasemad lood kirjutati üles juba Taaveti ja Saalomoni aegadel. Sajandite jooksul lisandusid üha uued osad ning alles u 150 aastat eKr omandas Vana Testament oma lõpliku kuju. Erinevate osade ühteliitmist toimetasid Jeerusalemma preestrid. Nad valisid materjali suure hoolega, püüdes näidata Jahve kõikvõimsust ja seda, et Jumalast ärapööramine toob juudi rahvale häda ja kannatusi.

Õpetuse alused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Judaismi põhiõpetused on:

Kes on juut?[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. (Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud.)

Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või ateist, peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda ning teda peetakse apostaadiks. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.

Jahve ja tema leping Iisraeli rahvaga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juudid uskusid, et on vaid üks tõeline jumal - Jahve. Kuid tema nime ei tohtinud asjata suhu võtta ning Jahvet kutsuti seetõttu enamasti kas Isandaks (eesti keeles on sellest tulnud Issand) või lihtsalt Jumalaks. Teised jumalad on vaid ebajumalad ja nende austamine tähendab Jahve reetmist. Kuid austada ei tohtinud ka Jahve kujusid või pilte, ainult Jumalat ennast. Juudid uskusid ja usuvad, et Jahve on igavene ja kõikvõimas, et kogu maailm on tema loodud ja ta lõi inimese oma näo järgi.

Juudid olid kindlalt veendunud, et nad on Jumala poolt ära valitud rahvas. Nad uskusid, et Jahve sõlmis lepingu juba nende esiisa Aabrahamiga. Hiljem olevat ta seda lepingut Moosesega uuendanud. Kohtudes Moosesega Siinai mäel, andis Jahve talle teada seadused, mida juudid edaspidi järgima pidid. Sel juhul lubas ta juute tulevikus alati hoida ja kaitsta. Kõige tähtsama osa neist seadustest moodustasid kümme käsku. Esimene käsk keelas kõigi teiste jumalate austamise peale Jahve, ülejäänud keelasid tapmise, varastamise ja abielurikkumise ning kohustasid austama oma vanemaid. Kümmet käsku ja neil põhinevaid seadusi kokku nimetatakse Moosese seadusteks. Seadused kaitsesid inimeste elu ja vara. Paljud seadused olid pühendatud abielule ja perekonnale. Need nõudsid vastuvaidlematut allumist pereisale. Abielu sõlmisid pruudi ja peigmehe isa. Naised oli meeste võimu all. Mees võis võtta ka mitu naist, kuid truudusetut naist ootas kividega surnuksloopimine.

Prohvetid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui iisraellaste ühtne riik lagunes ja maa langes võõrvalitsejate võimu alla, kerkisid rahva seast esile mitmed usukuulutajad ehk prohvetid. Nad püüdsid ausalt ja otsekoheselt õpetada rahvale seda, mida heaks ja õigeks pidasid. Seejuures ei hoolinud nad rikkusest ega kartnud valitsejaid. Prohvetite meelest olid kõik hädad, mis iisraeli rahvast tabasid, karistus selle eest, et nad rikkusid kokkulepet Jumalaga ja austasid ka teisi jumalaid peale Jahve. Selle mõistsid prohvetid karmilt hukka. Neile ei meeldinud seegi, et rikka olid aja jooksul üha enam hakanud vaeseid rõhuma. Käsuõpetuses aga seisis, et kaasinimese suhtes tuleb olla õiglane ja abivalmis. Nad kinnitasid, et kõige tähtsam pole mitte väliste kommete täpne järgmine, vaid see, et inimesed oleksid ka tegelikult õiglased ja jumalakartlikud. Prohvetid kuulutasid, et kunagi sünnib Taaveti soost valitseja ehk messias, kes lõpetab hädad ja taastab iisraellaste muiste riigi hiilguse. Messias tähendab heebrea keeles "salvitud". Salvimine ehk õli pähe valamine tähistas kuningaks kuulutamist. Juudi rahvas võttis prohvetite õpetusi kuulda. Võõraste jumalate austamine muutus järjest harvemaks. Ja kui juudid Babüloni vangipõlvest tagasi pöördusid, siis nad Jahve kõrval muid jumalaid enam ei tunnistanud. Ka usk messia tulekusse ja saabuvasse õnneaega oli rahva seas levinud.

Judaismi koolkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha.

Judaismil on 2 põhisuunda: konservatiivne ortodoksijudaism ja vabameelne liberaaljudaism.

Esseenid - Hassidism - Haskala - Saduserid - Seloot - Variserid

Etnilised jagunemised: aškenazi juudid ja sefaradi juudid

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Iisrael - Iisraeli ajalugu - Judaismi rajajad - Judaismi alused - Judaismi koolkonnad - Juudid - Yom Kippur

Isikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aabel
Aabraham
Aadam
Baal Shem Tov
Martin Buber
Rabi Elimelekh Liženskist
Elohim
Ester
Jacob Frank
Israel ben Eliezer
Jahve
Mordechai Kaplan
Kristus

Mõisted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aabrahami Jumal - Kabala - Menoraa - Mikva - Pentateuh - Prohvet - Psalm 53 - Rabi - Sabat - Sünagoog - Šavuot - Talmud - Tanah - Toora

Ortodoksne judaism - Konservatiivne judaism - liberaalne judaism - Esseenid - Hassidism - Haskala - Saduserid - Seloodid - Variserid - Aškenazi juudid - Sefaradi juudid