Tšokto keel

tšokto keel (Choctaw language)
Kõneldakse	USA kaguosa
Kokku kõnelejaid	10 400 (kahaneb)
Keelesugulus	Maskogi keelkond
Ametlik staatus
Ametlik keel	Mississippis, Oklahomas
Keelekoodid
ISO 639-3	cho

Tšokto keel (inglise keeles Choctaw language) on maskogi keelkonda kuuluv keel, mida kõneldakse USA kaguosas, kõige enam Oklahoma osariigis, McCurtaini maakonnas, vähem Mississippis ning mõnel pool Louisianas ja Tennessees.

Tšokto keelt kõneleb emakeelena 10 400 inimest, kuid see arv väheneb (2010. aasta loendus). Keelt püütakse säilitada ja selleks rõhutatakse kaugõpet. Keelekasutus on eriti silmapaistev kirikus.

Tähestik

Aa	Bb	Ch ch	Ee	Ff	Hh	Ii	Kk	Ll	Lh lh	Mm
[a, ǝ]	[b]	[ʧ]	[e, ɛ]	[f]	[h]	[i, ɪ]	[k]	[l]	[ϯ]	[m]
Nn	Oo	Pp	Ss	Sh sh	Tt	ʊʊ	Uu	Ww	Yy
[n]	[ǝ, ʊ]	[p]	[s]	[ʃ]	[t]	[ʊ]	[ʌ]	[w]	[j]

Ninahäälikud	Täishäälikuühendid
Aa Ii Oo ʊʊ	Ai ai Au au

Arvsõnad

üks	kaks	kolm	neli	viis	kuus	seitse	kaheksa	üheksa	kümme
achoffa	toklo	tochchina	oshta	talhlhapi	hannali	otoklo	otochchina	chakkali	pokkoli

Silbistruktuur

Silp	Tüüp	Näide
V	kerge	a.bih
CV	kerge	no.sih
VV	raske	ii.chih
CVV	raske	pii.ni'
V	raske	a.chi'
CV	raske	ta.chi'
VC	raske	ish.ki'
CVC	raske	ha.bish.ko'
VVC	üliraske	óok.cha-cha
CVVC	üliraske	náaf.ka'
VC	üliraske	at
CVC	üliraske	ok.hish
*(C)VCC	üliraske	tablit.tapt
*CCV	üliraske	ski.tii.nnih

• Nagu ülal toodud jooniselt näha, siis on tšokto keeles kolm silbistruktuuri tüüpi: kerge, raske ning üliraske. Kõigist võimalikes silpides peab sisalduma vähemalt üks vokaal.
• Silbid ei saa lõppeda konsonandiklastriga, CC. On olmas küll struktuur *(C)VCC, mis tekib siis kui sõnal on järelliide ehk sufiks.

Fonoloogia

Vokaalid

	Eesvokaal	Keskvokaal	Tagavokaal
Kõrged	i	i	ĩ
Keskkõrged	o	o	õ
Madalad	a	a	ã

• Silbid " ɪ", " ʊ" ja " ə" võivad esineda kui allofoonid "i", "o" ja "a". Traditsiooniline õigekiri eristab lihtsaid allofoone keerukamatest vokaalidest, kuid ei suuda eristada heliliselt pikki vokaale foneemiliselt lühikestest.
• Ninahäälikuid ei eristata kestvuse järgi nii nagu suulisi vokaale. Kui ninahäälikud on kõlaliselt pikad, siis soovitatakse aluseks võtta foneem "n".

Konsonandid

	Bilabiaal ehk huulhäälik	Alveloaar ehk hambasombuhäälik	Palataal ehk suulaehäälik	Velaar ehk pehme suulaehäälik	Glotaal ehk hõõrdhäälik
		KESKNE LATERAAL
Nasaal	m	n
Sulghäälik	p b	t		k	ʔ
Afrikaat			tʃ
Frikatiiv	f	s ɬ	ʃ		h
Aproksimant		l	j	w

• Ainuke heliline kaashäälik on "b". Helitud sulghäälikud "p", "t" ja "k" võivad muutuda osaliselt helilisteks täishäälikute vahel, eriti "k".
• Kõik sõnad peavad lõppema konsonandiga. Sõnadel, mis silmnähtavalt lõppevad vokaaliga, on kas kõrisulghäälik "ʔ" või hõõrdhäälik "h"viimase kaashäälikuna.
• Häälikud "s" ja "ʃ" on neutraliseeritud sõnade lõpus.

Süntaks

Tšokto keele sõnajärg on SOV(subjekt-objekt-verb).

Keelenäited

Nädalapäevad: pühapäev- nitak hollo (püha päev); esmaspäev- monti; teisipäev- tusti; kolmapäev- winsti; neljapäev- hlusti; reede- flaiti; laupäev- satate.

Kas sa räägid tšokto keelt?- Chahta imanompa ish anompola hinla ho̱?

Mis su nimi on?- Chi hohchifo yat nanta?

Minu nimi on...- Sa hohchifo yat...

Lisaks

Tšokto keesles on reeglina nimisõna samal kujul nii ainsus kui mitmuses. Hattak, modifitseerimata, võib tõlkida kas mees või mehed. Mõnikord aga tahab kõneleja teha selgeks kas mõtleb üksikut indiviidi või rohkem kui ühte. Sellisel juhul lisatakse numbriline omadussõna nimisõna ette. Hattak achafa on üks mees. Hattak toklo on kaks meest. Hattaw lawa on palju mehi. Hattak momma- kõik mehed.