Valgesaba-pampahirv

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Valgesaba-pampahirv
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Sõralised Artiodactyla
Sugukond: Hirvlased Cervidae
Perekond: Odocoileus
Ladinakeelne nimetus
Odocoileus virginianus
(Zimmermann, 1780)

Valgesaba-pampahirv (Odocoileus virginianus) on hirvlaste sugukonda kuuluv sõraline.

Valgesaba-pampahirv, keda ka Virginia pampahirveks kutsutakse pärineb Põhja-Ameerikast. Ta on levinud Põhja-ja Kesk-Ameerikas ning kohati Lõuna-Ameerikas. Võõrliigina elab Kariibi mere saartel, kui ka mõnel pool Euroopas, sealhulgas Soomes ja Uus-Meremaal. Valgesaba-pampahirved toodi 1934.aastal Soome, mille lõunapoolses osas on neist kujunenud suur populatsioon, lisaks leidub neid peale loomaaedade ja hirvefarmide väikeste asurkondadena Tšehhis, Serbias ja Horvaatias.

Valgesaba-pampahirv on lähisuguluses mustsaba-hirvega.

Nende eluiga on looduses umbes 10 aastat. Vangistuses võivad nad elada kuni 20 aastat.

Valgesaba-pampahirved on väga kohatruud ning sageli võib neid näha suurematel lagendikel ja metsaservadel, mille läheduses on põllulapid.

Nad elavad perekondlikes seltsingutes ning talvel suuremates karjades, kus võib olla kuni 25 looma.

Joostes hoiab loom saba püsti ja sabapiirkonna valge "sabapeegel" muutub nähtavaks. Ohu korral võivad nad hoiatavalt maapinda trampida ja norsatavaid hääli teha.

Välimus[muuda | muuda lähteteksti]

Valgesaba-pampahirvel on punakaspruun karvastik, kael ja kõht on valge. Kõrvade sisemus ja ka silmade ning koonuümbrus on valge. Nad on pisut suuremad kui kabehirved ja natuke väiksemad kui punahirved. Nende saba ülapool on pruunikas, alaosa aga valge.

Nende sarvedel on 3-4 krooni ning igal aastal detsembris heidetakse sarved maha.

Nende sõrgade jälg on pikk ja kitsas ning sarnaneb kabehirve jäljega. Sammupikkus on umbes 90 cm ja galopis võib jälgede vahe olla 180 cm või enamgi.

Mõõtmed[muuda | muuda lähteteksti]

Valgesaba-pampahirve õlakõrgus on 90-105 cm, kaal 50-135 kg, tüvepikkus ligikaudu 115-170 cm, sabapikkus 15-30 cm, sõrgade jälg on ligikaudu 7 cm pikk ja 4 cm lai.

Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Valgesaba-pampahirved eelistavad hõredaid lehtmetsi ja niitusid, kuid otsivad toitu sageli ka põldudelt. Nad söövad lilli, marju, seeni, lehtpuude lehti ja kasvusid, kuid võivad närida ka okaspuid. Samuti võivad nad aedu külastades süüa õunu.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]