Teraviljakasvatus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Teraviljakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb teraviljade kasvatamisega.

Järjepideva kunstliku valiku tulemusena on teraviljad juba tuhandete aastate eest kodustatud ehk kaotanud isepaljunemise võime: nad suudavad paljuneda üksnes inimese abiga. Metsiku teravilja seemned pudenevad valmides viljapeast välja, aga kodustatud teraviljade seemned seda ei tee, et vilja koristamisel oleksid kaod väiksemad. Viljaterad saavad viljapeast välja tulla üksnes inimese abil. Samas on kunstliku valiku tulemusel teraviljade saagikus eriti viimastel aastakümnetel oluliselt suurenenud, mis võimaldab nende külvipinda suurendamata saada järjest suuremaid saake.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi Edela-Aasias viljaka poolkuu alal.

Antiikaja põllumajanduses ja kaubanduses oli teravili väga tähtis. Teraviljakasvatus näitas majanduse arengutaset. [1]

Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, paremuselt teiseks peeti otra ja kolmandaks kõige vastupidavamat teravilja rukist. Euroopast pärinevat kaera hakati kultuurtaimena kasvatama hiljem, antiikajal viljeldi seda ainult mägedes ja söödi peamiselt näljaajal. Kõige lihtsam teraviljaliik on speltanisu, mis on pärit Pärsiast või Egiptusest. Juba Trooja väljakaevamistel leiti üheteranisu. [1]

Teraviljal oli kultustes tähtis koht. Vanakreeka mütoloogias austati viljakusjumalannat Demeteri (vanarooma mütoloogias Ceres), kes vastutas ka taimekasvatuse eest. Müüdi järgi laskis Demeter tänuks talle osutatud külalislahkuse eest Triptolemosel inimestele põlluharimist õpetada. Külvi ja lõikusega seostus kultuslikke pidukombeid. [1]

Külvatav teraviljaseeme valiti hoolikalt, leotati ning muudeti ussidele ja lindudele söödamatuteks. Külvamisel kasutati seemne mulda viimiseks äket või kõrvade ehk silumislaudadega atra. Pärast külvamist kitkuti kahel korral umbrohtu. Küpset vilja ei lõigatud vikatiga, vaid sirbiga. Sirp võis olla hambuline. Roomlased leiutasid koguni niidumasina. Koristatud viljal lasti päikese ja vihma eest kaitstud varjualustes savipõrandal lõplikult kuivada. Hiljem hoiti teri aukudes või aitades. [1]

Teraviljade tootmine maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud teraviljade toodang ja külvipind maailmas[2]
Teravili Saagikus tonnides Muutus Külvipind hektarites Muutus
1969 2009 1969 2009
Mais 269 506 068 817 110 509 203,2% 111 338 080 159 531 007 43,3%
Nisu 308 640 283 681 915 838 120,9% 217 750 101 225 437 694 3,5%
Riis 295 584 391 678 688 289 129,6% 131 137 551 161 420 743 23,1%
Oder 118 006 371 150 271 573 27,3% 66 218 345 54 129 438 –18,3%
Sorgo 55 541 983 62 098 620 11,8% 52 178 397 43 735 937 –16,2%
Hirss 30 545 349 32 034 572 4,9% 45 569 151 35 454 429 –22,2%
Kaer 52 539 433 23 032 118 –56,2% 30 570 535 10 255 594 –66,5%
Rukis 29 428 813 17 856 568 –39,3% 20 409 042 6 593 479 –67,7%
Tatar 3 078 816 1 416 848 –54,0% 4 718 478 2 066 104 –56,2%

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 218
  2. ""Food and Agriculture Organization of the United Nations: Production"". faostat.fao.org. Kasutatud 18.01.2011. Inglise.