Minnesota

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib USA osariigist; muude sellenimeliste asjade kohta vaata lehekülge Minnesota (täpsustus)

Minnesota osariik

inglise State of Minnesota

Minnesota osariigi vapp
Minnesota osariigi pitsat
Minnesota osariigi lipp
Minnesota osariigi lipp

Pindala: 225 181 km²
Elanikke: 5 489 594 (2015)
Pealinn: Saint Paul
Minnesota osariigi asendikaart

Minnesota on osariik Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne regioonis. Minnesota osariik loodi Minnesota territooriumi idaosast ja võeti Ameerika Ühendriikide koosseisu 32. osariigina 11. mail 1858. Osariigi nimi tuleb dakota keelest. Rohkete järvede tõttu tuntakse osariiki mitteametlikult ka "10 000 järve maana" (Land of 10,000 Lakes). Minnesota ametlik moto on prantsuskeelne fraas L'Étoile du Nord (eesti keeles 'Põhjatäht').

Pindalalt on Minnesota Ameerika Ühendriikide osariikide seas 12. kohal ja rahvaarvult 21. kohal; ligi 60% selle elanikest elavad Minneapolise-Saint Pauli suurlinna-alal. Neid linnu tuntakse koos ka "kaksiklinnade" (Twin Cities) nime all ning need moodustavad olulise transpordi-, äri-, tööstus-, haridus- ja halduskeskuse. Samuti on need koduks rahvusvahelise tuntusega kunstnike kogukonnale. Ülejäänud osariigi moodustavad läänes laiuvad preeriad, kus tänapäeval tegeldakse intensiivselt põllumajandusega; kagus paiknevad heitlehised metsad, mis on tänaseks osaliselt maha raiutud, muudetud põllumaaks ja inimeste asualaks; ja peamiselt osariigi põhjaosa katvad Laurentia segametsad, mida iseloomustab väiksem asustustihedus ning kus peamised tegevusalad on kaevandamine, metsandus ja puhkemajandus.

Minnesota on tuntud oma ainulaadsete sotsiaalsete ja poliitiliste suundumuste poolest, samuti iseloomustavad osariigi elanikkonda kõrge kodanikuaktiivsus ja valimistel osalemise protsent. Kuni nende alade asustamiseni eurooplaste poolt olid Minnesota põliselanikud dakota ja odžibvei indiaanlased. Suurem osa algsetest euroopa asunikest emigreerus Minnesota aladele Skandinaaviast ja Saksamaalt ning osariik on tänaseni skandinaavia-ameerika ja saksa-ameerika kultuuri üks keskusi. Viimastel aastakümnetel on osariigi demograafilist ja kultuurilist koosseisu mitmekesistanud immigratsioon Aasiast, Aafrika Sarvelt ja Ladina-Ameerikast. Minnesota elatustase on üks Ameerika Ühendriikide kõrgemaid, Minnesota elanikud kuuluvad Ameerika Ühendriikide paremini haritud ja jõukama elanikkonna hulka[1].

Minnesota osariigi ametlikud lühendid on MN (postiindeksite süsteemis), US-MN (ISO 3166 standardi kohaselt) ja Minn. (Associated Pressi lühendite süsteemis).

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna 'Minnesota' pärineb dakotakeelsest sõnast Mnisota, millega nimetati algselt Minnesota jõge. Tüvi mni (seda kirjutatakse ka mini või minne) tähendab 'sinine'. Sõna mnisota võib sõltuvalt hääldusest tõlkida eesti keelde kui 'selge sinine vesi' või 'hägune sinine vesi'. Indiaanlased olevat illustreerinud nime tähendust varastele asunikele nii, et tilgutasid piima vette ja ütlesid selle kohta mnisota.[2][3]

Paljudel kohtadel Minnesota osariigis on sarnased nimed, näiteks Minnehaha ('naerev vesi', kosk), Minneiska ('valge vesi'), Minneota ('palju vett'), Minnetonka ('suur vesi', järv), Minnetrista ('kõver vesi') ja Minneapolis (kombinatsioon dakotakeelsest sõnast mni ja kreekakeelsest sõnast polis, mis tähendab 'linn').[3]

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Minnesota kaart osariigi peamiste teede ja veekogudega.

Minnesota on Alaska järel kõige põhjapoolsem Ameerika Ühendriikide osariik. Ainus koht Ameerika Ühendriikide 48 teineteisega piirnevas osariigis, mis paikneb 49. paralleelist põhja pool, on Minnesota osariigi Lake of the Woodsi maakonnas asuv Northwest Angle. Osariik kuulub Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne regiooni ja ühtlasi ka Suure järvistu regiooni. Idas piirneb Minnesota Ülemjärvega, mis eraldab seda Michigani osariigist; samuti on Minnesotal idas nii vee- kui ka maismaapiir Wisconsini osariigiga. Lõunas asub Iowa osariik, läänes Põhja-Dakota ja Lõuna-Dakota osariigid, põhjas Kanadale kuuluvad Ontario ja Manitoba provintsid. Minnesota pindala (225 181 km²) moodustab 2,28% Ameerika Ühendriikide territooriumist. Pindalalt on Minnesota Ameerika Ühendriikide osariikide seas 12. kohal[4].

Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Eelkambriumi keskel tekkinud Thomsoni formatsiooni kaldkihid Jay Cooke'i looduspargis.[5]

Minnesotas leidub mõningaid maailma vanimaid kivimeid. Sealsed gneissid on umbes 3,6 miljardit aastat vanad (80% planeedi enda vanusest).[5][6] Umbes 2,7 miljardit aastat tagasi voolas ürgookeani põhja tekkinud mõradest välja basaltlaava; see vulkaaniline kivim moodustas Minnesota kirdeosa hõlmava Kanada kilbi.[5][7] Nende vulkaaniliste mägede algete ja eelkambriumi merede koostoimes tekkis tänases Põhja-Minnesotas asuv rauamaagi leiukohtade vöönd Iron Range. Pärast vulkaanilise aktiivsuse perioodi 1,1 miljardit aastat tagasi on Minnesota geoloogiline aktiivsus olnud tagasihoidlikum – seal ei ole esinenud vulkanismi ega tekkinud uusi mägesid, kuid merede korduv sissevool on endast maha jätnud mitmeid settekivimite ladestusi.[5]

Hilisemal ajal on osariigi maastikku laastanud ja kujundanud vähemalt 1 km paksune mandrijää. Wisconsini jääaeg lõppes 12 000 aastat tagasi.[5] Toonased liustikud katsid kogu tänase Minnesota, välja arvatud kaguosa äärealad. Seda jäävabaks jäänud ala, mida tuntakse ka paleosoilise platoo või Coulee regiooni nime all, iseloomustavad järsud künkad ja aluskorda õõnestatud jõesängid.[8] Suurt osa mandrijää all olnud alasid, välja arvatud Minnesota kirdeosa, katavad vähemalt 15 m paksused liustikusetted. 13 000 aastat tagasi tekkis osariigi loodeosas hiiglaslik Agassiz' järv. Järvesängist kujunes tänane viljakas Red Riveri jõeorg. Järve tühjenemisel tekkinud River Warren uuristas välja tänase Minnesota jõe oru ja Mississippi jõe oru selle ülemjooksul alates Fort Snellingist.[5] Tänane Minnesota on geoloogiliselt rahulik piirkond: maavärinaid esineb seal harva ja enamik neist on nõrgad.[9]

Osariigi kõrgeim koht on 701 m kõrgune Eagle Mountain, mis asub vaid 21 km kaugusel osariigi madalaimast kohast Ülemjärve kaldal (kõrgus 183 m).[7] Kui jätta arvesse võtmata suured kohalikud kõrguste vahed, siis tervikuna on suurem osa Minnesotast sujuvalt lainjas pigatasandik.[5]

Minnesota kirdeosas Hibbingi lähistel saavad kokku kaks suurt veelahet, moodustades kolmekordse valgla. Vesi võib liikuda Minnesota aladelt piki Mississippi jõge lõunasse Mehhiko laheni, piki Saint Lawrence'i veeteed itta Atlandi ookeanini või piki Hudsoni lahe valglat Põhja-Jäämereni.[10]

Osariigi hüüdnimi, 10 000 järve maa, ei ole liialdus: Minnesotas on 11 842 vähemalt 4 hektari suurust järve. Osariigi suurim (3896 km²) ja sügavaim (390 m) veekogu on Minnesota piiridesse jääv osa Ülemjärvest. Minnesotas on 6564 looduslikku jõge ja oja, mille kogupikkus on 111 000 km. Itasca järv on Missisippi jõe lähteks; jõgi voolab Minnesota territooriumil 1090 km, ületades seejärel Iowa osariigi piiri.[11] Fort Snellingi juures ühineb ta Minnesota jõega, Hastingsi lähistel St. Croix' jõega ja Wabasha juures Chippewa jõega. Lisaks suubub Mississippisse ka mitmeid väiksemaid jõgesid ja ojasid. Jääaegse Agassiz' järve sängis voolav Red Riveri jõgi viib osariigi loodeosa veed põhja, Hudsoni lahe poole. Osariigi piiresse jääb umbes 43 000 km² märgalasid, nende pindalalt on Minnesota Alaska järel Ameerika Ühendriikide osariikide seas teisel kohal.[12]

Minnesota kõrgeim koht on Eagle Mountain (701 m), mis asub osariigi kirdeosas.

Elusloodus[muuda | muuda lähteteksti]

Minnesota jaguneb neljaks ökoloogiliseks üksuseks: preeriate vöönd (Prairie Parkland), mis hõlmab osariigi edela- ja lääneosa; laialehised metsad (Big Woods ehk Eastern Broadleaf Forest) osariigi kaguosas, mis ulatuvad kitsa ribana ka osariigi loodeossa, kus need lähevad sujuvalt üle Tallgrass Aspen Parklandi vööndiks; ja segametsad (Laurentian Mixed Forest) osariigi põhjaosas, mis kujutavad endast üleminekuvormi põhjapoolsema taiga ja lõunapoolsemate laialehiste metsade vahel.[13] Need põhjas asuvad metsad kujutavad endast suuri männi- ja kuusemetsi, mille vahele on laiguti pikitud kaski ja papleid.

Minnesota põhjaosa metsades tehti varem ulatuslikku raiet, mistõttu on tänaseni säilinud vaid üksikuid ürgmetsa lappe. Need asuvad eelkõige metsakaitsealadel nagu Chippewa metsakaitseala või Superiori metsakaitseala, neist viimases leidub ligi 162 000 hektarit ürgmetsa.[14] Kuigi metsaraie jätkub, hoiab metsade loomulik juurdekasv ja istutamine umbes ühe kolmandiku osariigist endiselt metsadega kaetuna.[15] Peaaegu kõik Minnesota preeriad ja tammesavannid on põlluharimise, karjakasvatuse, raie ja linnade laienemise tõttu killustatud.[16]

Kui loomuliku elukeskkonna hävimine on avaldanud negatiivset mõju Minnesota põlisloomadele nagu ameerika nugis, vapiti, põhjapõder ja ameerika piison (piison kadus juba 19. sajandi keskel, viimati nähti teda 1879. aastal Edela-Minnesotas)[17], siis teised loomad nagu valgesaba-pampahirv ja punailves on uute tingimustega edukalt kohanenud. Minnesotas on Ameerika Ühendriikide suuruselt teine (esikohal on Alaska) huntide populatsioon[18], samuti leidub seal arvukalt baribale, põtru ja uuriklasi. Minnesota jääb ka piki Mississippi jõge kulgevale lindude rändeteele, mistõttu pesitsevad seal mitmed rändava eluviisiga veelinnud nagu haned ja pardid; samuti pesitseb seal mitmeid jahilinde nagu faasanlased ja metskalkunid. Minnesota röövlindudest on tuntuimad valgepea-merikotkas (2007. aastal oli kõige enam suguküpseid merikotkaste paare Ameerika Ühendriikide 48 teineteisega piirnevast osariigist just Minnesotas)[19], punsaba-viu ja lumekakk. Osariigi arvukad järved kihavad püügikaladest nagu haug, heleuim-koha, ahven ja maskinong, kirde- ja kagosa jõgedes on aga levinumad kalad ameerika paalia, meriforell ja vikerforell.

Minnesota tunnuspuu on vaigumänd.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Minnesotas valitseb mandriline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja soojad suved. Õhutemperatuuri maksimumi ja miinimumi suurim vahe on Minnesotas olnud 97° C – osariigi külmarekord mõõdeti 2. veebruaril 1996 Toweris (–51° C), soojarekord aga 29. juulil 1917 Beardsleys (46,1° C).[20] Ilmastikunähtustest esineb Minnesotas vihma, lund, lumetorme, äikesetorme, rahet, derechosid, trombe ja äikese tagalas maapinnale sööstvaid külmemaid õhuvooge (nn downburst). Vegetatsiooniperiood kõigub 90 päevast osariigi põhjaosa Iron Range'i piirkonnas kuni 160 päevani Kagu-Minnesotas Mississippi jõe ümbruses; keskmine aastane õhutemperatuur on neis piirkondades vastavalt 3° C ja 9° C.[21] Keskmine suvine kastepunkt on lõunas umbes 14° C ja põhjas umbes 9° C.[21][22] Aasta keskmine sademete hulk kõigub 48–89 cm, põuda esineb 10–50-aastaste vaheaegadega.[21]

Keskmised päevased maksimum- ja miinimumtemperatuurid valitud Minnesota linnades[23]
Linn Juuli (°C) Jaanuar (°C)
Minneapolis 28/18 –4/–13
Saint Paul 28/17 –5/–14
Rochester 28/17 –5/–16
Duluth 24/13 –7/–17
St. Cloud 27/14 –7/–18
Albert Lea 29/17 –5/–15
International Falls 25/11 –9/–21

Kaitsealad[muuda | muuda lähteteksti]

Minnesota esimene kaitseala oli 1891. aastal asutatud Itasca maastikukaitseala, kust saab alguse Mississippi jõgi.[24] Tänapäeval on Minnesotas 72 maastikukaitseala ja puhkeala, 58 metsakaitseala (kogupindalaga umbes 16 000 km²) ja mitmeid loodusreservaate. Kõik need kaitsealad alluvad Minnesota osariigile ja nende haldamisega tegeleb Minnesota loodusvarade amet. Föderaalse alluvusega kaitsealad on Chippewa ja Superiori metsakaitsealad. Superiori metsakaitseala osariigi kirdeosas on saanud oma nime sellega piirneva Ülemjärve ingliskeelsest nimest (Lake Superior); selle koosseisu kuulub omakorda Boundary Watersi ürgloodusala, mille pindala on üle 4000 km² ja kus asub tuhatkond järve. Sealt lääne suunas jääb Voyageursi rahvuspark. Mississippi jõe kallastel kulgeb 116 km pikkuse koridorina läbi Minneapolise-Saint Pauli suurlinna-ala Mississippi rahvuslik jõe- ja puhkeala, mille koosseisu kuuluvad mitmed ajaloolist, kultuurilist ja geoloogilist huvi pakkuvad paigad.[25]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Põhja-Ameerika asustamist eurooplaste poolt asustasid Minnesota alasid dakota indiaanlased. Kui eurooplased asustasid Põhja-Ameerika idaranniku, liikusid indiaanlased neist kaugemale sisemaale. See tõi kaasa odžibvede ja teiste indiaani rahvaste migratsiooni Minnesota aladele. Esimeste eurooplastena jõudsid sellesse piirkonda 17. sajandil prantsuse karusnahakaupmehed. Sama sajandi lõpus leidis aset odžibvede läänesuunaline migratsioon, mis tekitas Minnesotas pingeid nende ja seniste põliselanike dakotade vahel.[26] Osariigi territooriumi kaardistasid maadeavastajad Daniel Greysolon, Louis Hennepin, Henry Schoolcraft, Joseph Nicollet ja teised.

Aastatel 17621802 kuulusid need alad Hispaania Louisiana koosseisu.[27][28] Mississippi jõest itta jäänud alad liideti Ameerika Ühendriikidega Ameerika iseseisvussõja lõpul 1783. aastal sõlmitud Pariisi rahulepingutega. Maad Mississippist läänes omandati Louisiana ostuga 1802. aastal, kuigi osa Red Riveri orust jäi vaidlusaluseks territooriumiks kuni Londoni lepingu allkirjastamiseni 1818. aastal.[29] 1805. aastal kauples Zebulon Pike indiaanlastelt välja maa Minnesota ja Mississippi jõgede ühinemiskohas. Aastatel 18191825 rajati sinna Fort Snelling.[30] Sealsed sõdurid rajasid Saint Anthony' joale vesiveski ja saeveski. Need olid esimesed veejõul töötavad tootmisüksused Minnesotas, mille ümber kujunes hiljem Minneapolise linn. Samal ajal olid fordi ümbruse asustanud skvotterid, valitsusametnikud ja turistid. 1839. aastal sundis sõjavägi neid kolima fordist piki Mississippit allavoolu, kus nad asustasid piirkonna, millest kujunes välja tänane Saint Pauli linn.[31]

Minnesota territoorium moodustati 3. märtsil 1849. Territooriumi esimeses seadusandlikus kogus, mis kogunes 2. septembril 1849, olid ülekaalus Uus-Inglismaa juurtega või sealt pärit mehed.[32][33] Tuhanded inimesed tulid Minnesotasse talusid rajama ja metsa langetama. 11. mail 1858 sai Minnesotast Ameerika Ühendriikide 32. osariik. Osariigi esialgses elanikkonnas domineerisid nii tugevalt Uus-Inglismaa päritolu inimesed, et osariiki hakati kutsuma "Lääne Uus-Inglismaaks".[34][35][36][37]

Kolonistid põgenemas 1862. aasta dakotade sõjas.

Euroopa kolonistide ning dakotade ja odžibvede vahel sõlmitud lepingud sundisid indiaanlased samm-sammult oma maadest loobuma ja asuma üha väiksematesse reservaatidesse. 1861. aastal moodustasid Mankato elanikud salaorganisatsiooni Metsarüütlid, mille eesmärk oli likvideerida kõik Minnesota indiaanlased. Mida hullemaks muutusid dakotade elutingimused, seda suuremaks kasvasid pinged, mis viisid lõpuks 1862. aasta dakotade sõjani.[38] Kuuenädalase sõja käigus tapeti 38 dakotat ja suurem osa ülejäänud dakotadest saadeti eksiili Dakota territooriumil asuvasse Cow Creeki reservaati.[29] Sõjas hukkus ka umbes 800 valget kolonisti.[39]

Minnesota majanduse aluseks olid algselt metsaraie ja põllumajandus. Saint Anthony' joa saeveskid ning metsamaterjali töötlemiskeskused nagu Marine on St. Croix, Stillwater ja Winona töötlesid suurel hulgal puitu. Need linnad asusid transpordi seisukohalt ideaalsete jõgede ääres.[29] Hiljem hakati Saint Anthony' joa energia abil käigus hoidma ka vesiveskeid. Minneapolise möldrite leiutised viisid Minnesota "patenteeritud" jahu tootmiseni, mille eest sai küsida peaaegu topelthinda võrreldes varasemate nn "pagarite" või "puhta" jahuga.[40] 1900. aastaks jahvatasid Minnesota veskid 14,1% Ameerika Ühendriikide teraviljast. Suurimad jahutööstusettevõtted olid Pillsbury Company, Northwestern Consolidated Milling Company ja General Millsi eelkäija Washburn-Crosby Company.[41]

Phelpsi veski in Otter Taili maakonnas.

Rauamaaki hakati osariigis kaevandama 1880. aastatel, kui rauda leiti Vermilioni ahelikus ja Mesabi ahelikus. 1920. aastatel lisandusid neile rauamaagi leiukohad Cuyuna ahelikus. Rauamaak transporditi mööda raudteed Duluthi ja Two Harborsisse, laaditi seal laevadele ja veeti mööda Suurt järvistut itta.[29]

Tööstuslik areng ja tootmise kasv tõi 20. sajandi alguses kaasa elanikkona järk-järgulise ümberpaiknemise maapiirkondadest linnadesse. Vaatamata sellele jäi peamiseks tegevusalaks osariigis põllumajandus. Ülemaailmne majanduskriis oli Minnesotale raske löök, tuues kaasa hinnalanguse talunikele, rauakaevurite koondamised ja tööjõu rahutused. Raskusi süvendas veelgi Minnesota ja Dakota osariike aastatel 19311935 tabanud põud. President Franklin Delano Roosevelti uus kurss aitas majanduse teatud määral tagasi rööbastele. Osariigis töötuse leevendamiseks sisse seatud programmid nagu Civilian Conservation Corps aitasid luua uusi töökohti indiaanlastele nende reservaatides ja 1934. aastal vastu võetud indiaanlaste reorganiseerimise seadus andis hõimudele vahendid omavalitsuse teostamiseks. See tagas indiaanlastele osariigis suurema hääleõiguse ja kasvatas austust indiaani hõimukommete vastu, sest nende religioosseid rituaale ja keelt ei surutud enam alla.[30]

Pärast Teist maailmasõda kiirenes tööstuse areng. Uus tehnoloogia aitas suurendada talude ja majandite toodangut, automatiseerides sigade ja veiste toitmise, tuues kaasa lüpsimasinate kasutamise ja kanade kasvatamise senisest suuremates kanalates. Maisi ja nisu hübridiseerimine ning põllumajandusseadmete nagu traktorite ja kombainide kasutamine muutus tavaliseks. Rohelise revolutsiooni raames panustas neisse arengutesse Minnesota Ülikooli professor Norman Borlaug. Sõjajärgne nõudlus elamispindade järele ja mugavad transpordivõimalused soodustasid linnade arengud. Kasvanud mobiilsus võimaldas omakorda kitsamat tööalast spetsialiseerumist.[30]

Pärast Teist maailmasõda sai Minnesotast üks tehnikakeskusi. 1946. aastal asutati ettevõte Engineering Research Associates, mille eesmärk oli välja töötada arvuteid Ameerika Ühendriikide mereväele. Hiljem ühines see ettevõttega Remington Rand ja hakkas kandma nime Sperry Rand. Sperry tegevjuht William Norris lahkus 1957. aastal ettevõttest ja asutas Control Data Corporationi.[42] Sellest firmast lahkunud Seymour Cray asutas omakorda ettevõtte Cray Research. 1949. aastal alustas Minneapolises ja Saint Paulis ühtlasi tegevust meditsiinitarvikute tootja Medtronic.

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1849. aastast on Minnesota pealinn olnud selle ida-keskosas Mississippi jõe kallastel asuv Saint Paul. Esialgu oli see Minnesota territooriumi ja seejärel alates 1858. aastast Minnesota osariigi pealinn.

Saint Pauli kõrval asub Minnesota kõige rahvarohkem linn Minneapolis. Need kaks linna ja nende äärelinnad on üheskoos tuntud ka kaksiklinnadena (Twin Cities) ja Minneapolise-Saint Pauli suurlinna-alana, mis on Ameerika Ühendriikide suuruselt 13. suurlinna-ala ja kus elab ligi 60% osariigi elanikest.[43][44]

Osariigis on 17 linna, kus 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab üle 50 000 inimese. Kahanevas järjestuses on need: Minneapolis, Saint Paul, Rochester, Duluth, Bloomington, Brooklyn Park, Plymouth, Woodbury, Eagan, Maple Grove, Coon Rapids, Eden Prairie, Burnsville, Apple Valley, Blaine, Lakeville, Saint Cloud ja Minnetonka.[45] Nendest jäävad vaid Rochester, Duluth ja Saint Cloud väljapoole kaksiklinnade suurlinna-ala.

Minnesota elanikkond kasvab jätkuvalt, eelkõige linnades. Kaksiklinnu hõlmavate Sherburne'i maakonna ja Scotti maakonna elanikkond kahekordistus aastatel 19802000, samal ajal kui 40 maakonda osariigi 87 maakonnast kaotasid elanikke.[46]

Elanike arv suuremates Minnesota linnades (2010)[45]
Koht Linn Elanike arv
1 Minneapolis 394 424
2 Saint Paul 297 640
3 Rochester 111 402
4 Duluth 86 238
5 Bloomington 85 136
6 Brooklyn Park 77 579
7 Plymouth 72 868
8 Woodbury 66 807
9 Eagan 66 084
10 Maple Grove 64 364

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

Minnesota elanikkonna jaotumine.

Vähem kui 6120 elanikust 1850. aastal kasvas Minnesota rahvastik 1900. aastaks 1,7 miljoni elanikuni. Järgmise kuuekümne aasta keskel kasvas elanikkond igal kümnendil 15%, jõudes 1960. aastaks 3,4 miljoni inimeseni. Seejärel kasv aeglustus, tõustes 1970. aastaks 11% võrra 3,8 miljoni inimeseni ja järgmisel kolmel kümnendil keskmiselt 9%, jõudes 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 4,9 miljoni inimeseni.[46] 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Minnesotas 5 303 925 inimest. Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmetel kasvas elanikkond viie aastaga 3,5%, jõudes 1. juuliks 2015 5 489 594 inimeseni.[47] Minnesota elanikkonna muutumise dünaamika, ealine ja sooline jaotus on enam-vähem võrreldav Ameerika Ühendriikide keskmisega.

Rass ja etniline päritolu[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo andmetel on osariigi elanikkonna rassiline koosseis aastatel 1999, 2010 ja 2014 olnud järgmine:

Rass Protsent (1999)[48] Protsent (2010)[49] Protsent (2014)[50]
valged ameeriklased 91,2 85,6 85,7
afroameeriklased 3,1 5,2 5,9
aasia ameeriklased 2,7 4,0 4,7
segarassist inimesed  ? 2,4 2,3
indiaanlased 1,2 1,1 1,3

Valgete seas moodustavad eraldi alarühma latiinod, keda 1999. aasta andmetel oli osariigi elanikkonnast 1,9%[48], 2014. aastal aga juba 5,4%.[50]

2011. aastal oli osariigis 68 312 alla 1-aastast last, neist 27,7% (18 937) kuulusid rassilistesse vähemustesse. Kogu Ameerika Ühendriikide alla 1-aastaste populatsioonist kuulus samal ajal rassilistesse vähemustesse 50,4%..[51] Kuigi Minnesota rassiliste vähemuste arvukus kasvab nii sisserände kui ka valgest elanikkonnast suurema sündimuse tõttu, on nende arvukus osariigis siiski märkimisväärselt väiksem kui Ameerika Ühendriikides tervikuna.[50]

2008. aasta hinnangute kohaselt oli Minnesota elanike rahvuslik päritolu järgmine:[52]

Religioon[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa Minnesota elanikest on protestandid, kelle hulgas moodustavad märkimisväärse kogukonna luterlased. See on suuresti selgitatav osariigi elanikkonna Põhja-Euroopa juurtega. Eraldivõetuna on suurim kristlik uskkond siiski katoliiklased (peamiselt saksa, itaalia ja slaavi päritolu inimesed).

Ameerika Ühendriikide uuringufirma Pew Research Centeri religioosse maastiku uuringu kohaselt moodustavad kristlased 74% Minnesota elanikkonnast. Neist 29% kuuluvad traditsioonilistesse protestantlikesse kirikutesse, 19% peavad ennast evangelikaalseteks protestantideks ja 22% on katoliiklased. Muude kristlike uskkondade osa on väike: 2% elanikkonnast kuulub afroameerika protestantlikesse kirikutesse, mormoone on 1%, õigeusklikke ja Jehoova tunnistajaid on mõlemaid alla 1%. Muude usundite esindajatest on enim juute ja muslimeid, mõlemaid 1% rahvastikust. Ühegi religiooniga ei seosta ennast 20% Minnesota elanikest, neist omakorda 3% peab ennast ateistiks ja 4% agnostikuks.[53]

Religiooni andmebaasi Association of Religion Data Archives andmetel oli 2010. aastal kõige enam liikmeid katoliku kirikul (1 150 367), Ameerika Evangeelsel Luterlikul Kirikul (737 537) ja Luterliku Kiriku Missouri Sinodil (182 439).[54] Kuigi kristlus on Minnesotas valitsev religioon, on seal ka pikk ajalugu mittekristlikel usunditel. Aškenazi juudid rajasid 1856. aastal Saint Pauli esimese sünagoogi.[30] Minnesotas asub üle 30 mošee, enamik neist kaksiklinnade suurlinna-alal.[55] Uusreligiooni Eckankar vaimne keskus ECKi tempel asub samuti Minnesotas ja osariigis elab kümneid tuhandeid selle religiooni järgijaid.[56]

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Kui kunagi oli Minnesota peamiselt tooraine tootmise keskus, siis aja jooksul on osariigi majandus ümber kujunenud, keskendudes tänapäeval lõpptoodetele ja teenustele. Minnesota majanduse üks olulisemaid iseloomujooni ongi ilmselt selle mitmekesisus; sealsete ärisektorite suhteline toodang vastab üsna hästi Ameerika Ühendriikide kui terviku sarnastele näitajatele.[57] Minnesota sisemajanduse kogutoodang oli 2014. aastal 317,24 miljardit USA dollarit.[58] 2015. aastal asusid Minnesotas 25 ettevõtte peakorterid, mis ajakirja Fortune andmetel kuuluvad Ameerika Ühendriikide 1000 suurima börsil kaubeldava ettevõtte nimekirja, sealhulgas UnitedHealth Group, Target Corporation, CHS Inc., Best Buy, 3M, U.S. Bancorp, SuperValu, General Mills, Land O'Lakes, Ecolab, C. H. Robinson Worldwide, Ameriprise Financial, Xcel Energy ja Hormel Foods.[59] Minnesotas asuvad ka Ameerika Ühendriikide suurima eraomandis oleva ettevõtte Cargill ning hotelliketi Radisson Hotels ja selle emaettevõtte Carlson Companies peakorterid.[60][61]

2014. aastal oli Minnesotas aastane keskmine sissetulek inimese kohta 48 711 USA dollarit[62], millega Minnesota paigutus osariikide seas 10. kohale. Majapidamiste mediaansissetulek oli 2014. aastal 61 481 USA dollarit, millega oli Minnesota osariikide seas samuti 10. kohal.[63]

Detsembris 2015 oli tööpuudus osariigis 3,7%.[64]

Tootmine ja teenused[muuda | muuda lähteteksti]

Philip Johnsoni projekteeritud IDS Tower on osariigi kõrgeim hoone[65], pildil peegeldub sellelt César Pelli Art déco stiilis Wells Fargo Center.

Minnesota esimesed majandusharud olid karusnahakaubandus ja põllumajandus. Minneapolise linn kujunes Saint Anthony' joale ehitatud vesiveskite ümber. Kuigi põllumajanduses, metsanduses ja kaevandamises kokku töötab praegu vaid 2,4% osariigi elanikkonnast[63], on põllumajandusel endiselt oluline roll Minnesota majanduses. Minnesota on Ameerika Ühendriikide suurim suhkrupeedi, töödeldud maisi ja herneste tootja, samuti kuulub ta kõigi osariikide seas esiviisikusse metsiku riisi, kaera, kuivatatud ubade, sojaubade, lina ja rukki tootmisel. Minnesota on Ameerika Ühendriikides esikohal kalkunikasvatuses ja teisel kohal seakasvatuses.[66] Ühtlasi on seal kõige enam toidukooperatiive inimese kohta Ameerika Ühendriikides.[67]

Endiselt on tugevad ka metsandus, metsatööstus ja puidutööstus, tegeldakse metsaraie, paberipuidu tootmise, paberi ja puittoodete valmistamisega. Minnesota oli kunagi kuulus oma rauamaagi kaevanduste poolest, mis andsid enam kui sajandi vältel märkimisväärse osa maailma rauamaagi toodangust. Kuigi kõrgeklassiline rauamaak on tänaseks ammendunud, jätkub takoniidi kaevandamine. Minnesota on siiani Ameerika Ühendriikides esikohal rauamaagi ja takoniidi kaevandamisel.[68] Kaevandusbuumi tulemusel tekkis Duluthi sadam, mis on endiselt olulisel kohal rauamaagi, kivisöe ja põllumajandustoodete transpordis.

Traditsiooniliste tööstusharude nagu toiduainetööstuse ja rasketööstuse kõrval tegutsevad Minnesotas tänapäeval ka mitmed tehnoloogia- ja biomeditsiiniettevõtted.

Minnesotasse Edina linna rajati 1956. aastal Ameerika Ühendriikide esimene ostukeskus Southdale Center.[69] Tänapäeval asub Bloomingtonis Ameerika Ühendriikide suurim ostukeskus Mall of America.[70]

Minnesota on üks Ameerika Ühendriikide 42 osariigist, millel on olemas oma loterii. Selle loteriimängude hulka kuuluvad Powerball, Mega Millions, Hot Lotto, Northstar Cash ja Gopher 5.[71]

Energeetika[muuda | muuda lähteteksti]

Minnesota toodab autokütuseks bioetanooli ja oli esimene osariik, mis muutis selle kasutamise kohustuslikuks. Kogu osariigis müüdav autokütus peab sisaldama vähemalt 10% biokütust (E10), enamasti on see just bioetanool. Osariigis asub 1 biobutanooli ja 20 bioetanooli tehast.[72] Minnesotas on kokku ka 263 tanklat, mis müüvad autokütust E85 – see koosneb 85% etanoolist ja 15% bensiinist.[73] Lisaks võeti 2002. aastal vastu seadus, mis nõuab, et osariigis müüdav diislikütus peab sisaldama vähemalt 2% biodiislit. Seadus rakendus 2005. aastal. Alates 2014. aastast peab müüdav diislikütus sisaldama suvel 10% ja talvel 5% biodiislit.[74]

Minnesota on üks Ameerika Ühendriikide suuremaid tuuleenergia tootjaid. 2014. aastal andis tuuleenergia 15,94% kogu osariigis toodetud energiast, selle tootmisega tegeles 95 tootmisüksust, kus oli kokku 2257 tuulegeneraatorit. Toodetud tuuleenergia mahult oli Minnesota Ameerika Ühendriikide osariikide seas seitsmendal ja tuulegeneraatorite arvult kuuendal kohal. Lisaks on osariigis 24 tootmisüksust, kus valmistatakse erinevaid tuuleenergiatööstuse komponente.[75]

Maksusüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Minnesotas kehtib progressiivne tulumaks, üksikisiku tulumaksul on neli astet – 5,35%, 7,05%, 7,85% ja 9,85%.[76] Minnesota üksikisiku tulumaksu määrad on ühed kõrgemad Ameerika Ühendriikides, osariik on nende poolest neljandal kohal. 2012. aastal koguti ühe Minnesota elaniku kohta tulumaksu 1489 USA dollarit, millega oli Minnesota osariikide seas kuuendal kohal. Üksikisiku maksukoormus on Minnesotas 10,7%, mis on kõrgem Ameerika Ühendriikide keskmisest (9,8%).[77]

Minnesota osariigi müügimaks on 6,88%, mis on samuti kõrgem Ameerika Ühendriikide mediaanmüügimaksust (5,95%).[77] Müügimaksust on vabastatud riided, retseptiravimid, mõned teenused ja koduseks tarbimiseks mõeldud toidukaubad.[78] Minnesota parlament võib anda kohalikele omavalitsustele loa täiendavate kohalike maksude kehtestamiseks, näiteks kehtib paljudes Minnesota maakondades täiendav müügimaks 0,5%.[79] Aktsiisi tuleb maksta alkoholi, tubakatoodete ja mootorsõidukite kütuse pealt. Lisaks kehtib kasutusmaks toodetele, mis on ostetud mujal, aga mida kasutatakse Minnesota osariigis.[78]

Kinnisvaramaksud on Minnesotas kohalikud maksud, see tähendab, et nende kehtestamine ja kogumine kuulub kohalike omavalitsuste, mitte osariigi haldusalasse.[80]

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kunst[muuda | muuda lähteteksti]

Arhitektuuribüroo McKim, Mead, and White disainitud Minneapolise Kunstiinstituudi Beaux-Arts' stiilis põhjafassaad.

Minnesota juhtivate kunstimuuseumide seas on Minneapolise Kunstiinstituut, Walkeri Kunstikeskus, Frederick R. Weismani Kunstimuuseum ja Vene Kunsti Muuseum. Kõik need muuseumid asuvad Minneapolises.

Osariigi tuntuimad professionaalsed muusikakollektiivid on Minnesota orkester ja Saint Pauli kammerorkester. Mõlemad annavad kaksiklinnade elanikele regulaarselt kontserte ja pakuvad haridusprogramme.

Maailmakuulus Guthrie Teater kolis 2006. aastal uude hoonesse Minneapolises, kus on kokku kolm lava ja vaade Mississippi jõele. Kaksiklinnade elanikud külastavad rohkelt nii sõnalavastusi kui ka muusikale. Kaksiklinnadest rohkem on Ameerika Ühendriikides ühe inimese kohta teatri istekohti vaid New Yorgis. 2000. aastate keskel müüdi kaksiklinnades 2,3 miljonit teatripiletit aastas.[81][82]

Iga-aastane Minnesota Fringe Festival pakub laias valikus teatri-, nuku-, tantsu-, improvisatsioonietendusi, lasteprogramme, muusikale ja muid visuaalkunsti üritusi. See suvefestival kestab 11 päeva, mille kestel leiab aset üle 800 etenduse. Ühtlasi on see suurim žüriivaba etenduskunsti festival Ameerika Ühendriikides.[83]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Preeria pioneeride elule omased katsumused ja rõõmud on kirjanik Ole Rolvaagi teose "Giants in the Earth" ja Laura Ingalls Wilderi lasteraamatute sarja "Väike maja" teema. Sünge vaate väikelinna elule pakub Sinclair Lewis oma romaanis "Peatänav", õrnemalt ja suurema poolehoiuga kirjeldab seda Garrison Keillor oma Lake Wobegoni lugudes. Saint Paulist pärit Francis Scott Key Fitzgerald kirjutab noorele linnale omastest püüdlustest ja sotsiaalsest ebakindlusest oma novellides nagu "Winter Dreams" ja "The Ice Palace" (ilmunud kogumikus "Flappers and Philosophers"). Minnesota oli inspiratsiooniks ka Henry Wadsworth Longfellow' eepilisele poeemile "Laul Haiavatast", kus on mainitud paljusid osariigi paiku ja veekogusid.

Meelelahutus[muuda | muuda lähteteksti]

Ööklubi First Avenue on Minnesota muusikaelu üks keskusi.

Minnesota muusikute ja muusikakollektiivide hulka kuuluvad Bob Dylan, Eddie Cochran, The Andrews Sisters, The Castaways, The Trashmen, Prince, Soul Asylum, David Ellefson, Hüsker Dü ja The Replacements. Minnesotalased on aidanud kujundada ameerika popkultuuri abil muusikaajalugu: The Andrews Sistersi "Boogie Woogie Bugle Boy" peegeldas Teise maailmasõja aastaid, The Trashmeni "Surfin' Bird" ja Bob Dylani muusika iseloomustavad aga 1960. aastate kaht külge. 1980. aastatel kuulusid muusikaraadio edetabelite tippu jõudnud ansamblite ja muusikute hulka lisaks Prince'ile The Original 7ven, Jimmy Jam & Terry Lewis, The Jets, Lipps Inc. ja Information Society.

Minnesotalased on andnud oma panuse ka raadio, televisiooni, kino, teatri ja trükimeedia valdkonda. Saint Paulist pärit Charles M. Schulz on tuntud koomiksi "Peanuts" autor[84]. Garrison Keillor äratas oma saatega "A Prairie Home Companion" ellu vanas stiilis raadiokomöödia; see saade on eetris olnud alates 1974. aastast[85]. Kaksiklinnadest said alguse ülipopulaarsed telesaated "Mystic Science Theater 3000" ja "Let's Bowl". Lizz Winstead ja Craig Kilborn aitasid luua üha mõjukamaks muutuva saate "The Daily Show", mis on eetris telekanalil Comedy Central.

Joel ja Ethan Coen, Terry Gilliam, Bill Pohlad ning Mike Todd on andnud stsenaristide, lavastajate ja produtsentidena olulise panuse filmikunsti. Minnesotast on pärit näitlejad Loni Anderson, Richard Dean Anderson, James Arness, Jessica Biel, Rachael Leigh Cook, Julia Duffy, Mike Farrell, Judy Garland, Josh Hartnett, Garrett Hedlund, Tippi Hedren, Jessica Lange, Kelly Lynch, E.G. Marshall, Chris Pratt, Jane Russell, Winona Ryder, Seann William Scott, Kevin Sorbo, Lea Thompson, Vince Vaughn, Jesse Ventura ja Steve Zahn.

Rahva- ja popkultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Noorte viiulimäng Minnesota osariigi laadal.

Stereotüüpselt seostatakse minnesotalasi viisaka ja tagasihoidliku käitumise (nn Minnesota nice), luterluse, tugeva kogukonnatunde ja ühiskultuuri ning skandinaavia väljenditega pikitud, hõlpsalt eristatava ameerika inglise keele dialektiga.

Väikelinnades on kirikutes ja kogudustes tavaline tuua kaasa toitu (tavaliselt sooja toitu), mida pärast teenistust ühiselt süüakse (potluck). Väike osa skandinaavia päritolu rahvastikust tähistab jõule traditsioonilise libekala söömisega. Paljusid skandinaaviapäraseid kultuuritraditsioone ja isikuomadusi on läbi satiiri edasi antud üleriigiliselt kuulatavas raadiosaates "A Prairie Home Companion". Minnesota elu on kujutatud filmides "Fargo", "Vanad torisejad", "Väsimatud vanad torisejad", "Juno", "Drop Dead Gorgeous", "Young Adult", "A Serious Man" ja "New in Town", aga ka kuulsates telesarjades "Väike maja preerias", "The Mary Tyler Moore Show", "Kuldsed tüdrukud", "Coach", "The Rocky and Bullwinkle Show" ja "Fargo". Tuntumad Minnesotas üles võetud mängufilmid on "That Was Then... This Is Now", "Angus", "Purpurvihm", "Lennujaam", "Beautiful Girls", "North Country", "Untamed Heart", "Minnesota", "Jingle All The Way", "A Simple Plan" ja filmide sari "The Mighty Ducks".[86][87]

Minnesota osariigi laat (Minnesota State Fair), mida reklaamitakse kui "Minnesota suurt kokkutulekut", on osariigi kultuuri sümbol. 2014. aastal külastas kõigest 5,4 miljoni elanikuga osariigis laata üle 1,8 miljoni inimese, püstitades sellega uue külastusrekordi.[88] Laadal leiavad kajastamist mitmesugused Minnesota elu aspektid: kunst, teadus, põllumajandus, toiduvalmistamine ja muusika, toimuvad noorteorganisatsiooni 4-H liikmete ülesastumised, pakutakse mitmekesist meelelahutust, ettevõtetel on võimalik seal oma kaupa pakkuda. Laada tuntumad atraktsioonid on seemnetest tehtud taieste väljapanekud, võist valmistatud piimaprintsessi skulptuuride võistlusd, veiste poegimislaut ja "rasvaseima sea" konkurss. Külastajatele pakutakse ka mitmekesist toitu, muuhulgas pulga otsas suupisteid nagu maisipaneeringuga vorstikesed (corn dogs), praetud kodujuustu tükikesed (fried cheese curd) ja küpsetatud kommid. Sarnaseid atraktsioone leiab ka arvukatel maakondlikel laatadel.

Teised suured iga-aastased pidustused on Saint Pauli talvekarneval, Minnesota renessansifestival, Minneapolise akvatenniaal, Mill City' muusikafestival, Moondance Jam Walkeris, kristliku muusika üritus Sonshine Festival Willmaris, Judy Garlandi festival Grand Rapidsis, emakala festival Leechi järvel ja WE Fest Detroit Lakesis.

Tervishoid[muuda | muuda lähteteksti]

Haiglaketi Mayo Clinic peakorter Rochesteris.

Minnesotalaste seas esineb vähe enneaegseid surmasid, südame-veresoonkonna haigusi ja surmaga lõppevaid tööõnnetusi, ka laste suremus on madal.[89][90]

Neil on kõrge keskmine eeldatav eluiga[91]; samuti on palju neid minnesotalasi, kellel on tervisekindlustus ja kes tegelevad regulaarselt spordiga.[89][92] Need ja muud näitajad on taganud Minnesotale kahes edetabelis Ameerika Ühendriikide kõige tervema osariigi tiitli, kuid ühes neist on Minnesota madalate tervishoiukulutuste ja minnesotalaste liigse alkoholilembuse tõttu langenud tänaseks neljandale kohale.[89][93]

1. oktoobril 2007 sai Minnesotast 17. osariik, mis rakendas ellu restoranides ja baarides suitsetamise keelustanud hingamisvabaduse seaduse.[94]

Osariigis osutab tervishoiuteenuseid heatasemeline haiglate ja polikliinikute võrgustik, mille tipus on kaks rahvusvaheliselt tuntud institutsiooni. Minnesota Ülikooli Meditsiinikool on kõrgelt hinnatud õppeasutus, mis on saavutanud mitmeid läbimurdeid ravi alal ja mille teadustegevus toetab märkimisväärselt osariigi kasvavat biotehnoloogiatööstust.[95] Rochesteris asub inglise immigrandi William Worrall Mayo asutatud maailmakuulus haigla Mayo Clinic.[96][97]

Ajakirja U.S. News and World Report uuring aastatel 2014–2015 hindas 4743 Ameerika Ühendriikide haiglat 16 haiglaravi valdkonnas. Selle uuringu kohaselt jõudis Mayo Clinic esimese nelja hulka igas valdkonnas, välja arvatud psühhiaatria, kus see jäi seitsmendale kohale. Kaheksas valdkonnas oli haigla esikohal ja kolmes valdkonnas teisel kohal.[98] Mayo Clinic ja Minnesota Ülikool on partnerid osariigi rahastatavas biotehnoloogia- ja meditsiinilise genoomika programmis, mis tegeleb vähi-, Alzheimeri tõve, südame-veresoonkonna haiguste, rasvumuse ja muude uuringutega.[99]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Richardsoni romaani stiilis Pillsbury Hall (1889) on Minnesota Ülikooli Minneapolise linnaku üks vanimaid hooneid.

Kui Minnesota parlament 1858. aastal tööd alustas, oli üks selle esimesi tegusid Winonasse normaalkooli asutamine.[100] Minnesota osariigi pühendumine haridusele on aidanud kaasa kirjaoskajatest, hea haridusega elanikkonna väljakujunemisele.

Üldiselt haridustasemelt on Minnesota Ameerika Ühendriikide osariikide seas 10. kohal – 2013. aastal oli 33,5% osariigi elanikest vähemalt bakalaureusekraad. Kõrge haridustasemega kaasneb ka madal vaesustase – 2013. aastal elas osariigis allpool vaesuspiiri 11,2% elanikkonnast (kõigi osariikide seas tagant seitsmes koht), seejuures kõrgharidusega minnesotalastest elas allpool vaesuspiiri vaid 3,2% (kõigi osariikide seas tagant kolmas koht).[101] Minnesota kaksiklinnad olid 2014. aastal Ameerika Ühendriikide kõige haritumate linnade edetabeli tipus – Minneapolis oli tõusnud kolmandalt kohalt esikohale, Saint Paul oli neljandal kohal.[102]

Keskkoolilõpetajate protsent on Minnesotas allpool Ameerika Ühendriikide keskmist – kui 2012.–2013. õppeaastal lõpetas Ameerika Ühendriikides keskkooli keskmiselt 81,4% õpilastest, siis Minnesotas oli vastav näitaja 79,8%.[103] Samas jätkab Minnesotas 70,9% keskkoolilõpetajatest kohe õpinguid kõrgkoolis, millega Minnesota paigutub Ameerika Ühendriikide osariikide seas kuuendale kohale.[104] 2011. aastal paigutusid Minnesota osariigi kaheksandate klasside õpilased matemaatikas oma teadmistelt Ameerika Ühendriikide osariikide seas kolmandale ja maailmas kaheksandale kohale; loodusainetes oldi Ameerika Ühendriikide osariikide seas kuuendal ja maailmas kümnendal kohal.[105]

Minnesotas avati 1992. aastal Ameerika Ühendriikide esimene tšarterkool (erakool, milles õppimine on õpilastele tasuta). Tänapäeval on Minnesota osariigis 148 tšarterkooli, kus õpib kokku 48 000 õpilast.[106]

Minnesota osariigi avalikud kõrgkoolid ja ülikoolid on jagatud kahe suurema võrgustiku vahel. Minnesota Ülikooli süsteemi kuulub viis suuremat õppeasutust, millest omakorda suurim on Minneapolise-Saint Pauli suurlinna-alal asuv Minnesota Ülikool. Selles 1851. aastal asutatud ülikoolis õppis 2015. aastal üle 50 000 üliõpilase.[107] Teine suur avalike kõrgkoolide võrgustik on Minnesota osariigi kolledžite ja ülikoolide süsteem, kuhu kuulub 31 õppeasutust, milles kokku õpib umbes 410 000 üliõpilast.[108] Samuti tegutseb osariigis üle 20 erakõrgkooli, millest 17 on koondunud 1948. aastal asutatud erakõrgkoolide võrgustikku Minnesota Private College Council.[109] Kolm parimate õpitulemustega erakõrgkooli on Carleton College Northfieldis, Macalester College Saint Paulis ja St. Olaf College Northfieldis.[110]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. America’s Most (and Least) Educated States 24/7 Wall St., 23.09.2014 (vaadatud 27.02.2016)
  2. Mnisota Dakota Dictionary Online (vaadatud 27.02.2016)
  3. 3,0 3,1 Upham, Warren. Minnesota Geographic Names: Their Origin and Historic Significance St. Paul, Minnesota Historical Society, 1920.
  4. Land and Water Area of States, 2008 infoplease (vaadatud 28.02.2016)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Ojakangas, Richard W.; Match, Charles L. Minnesota's Geology. Minneapolis, University of Minnesota Press, 1982.
  6. Geologic Time: Age of the Earth United States Geological Survey, 9.07.2007 (vaadatud 28.02.2016)
  7. 7,0 7,1 Breining, Greg. Compass American Guides: Minnesota. 3rd Edition. Compass American Guides, 2005.
  8. Natural history - Minnesota's geology Minnesota DNR, 2008 (vaadatud 28.02.2016)
  9. Table Showing Minnesota Earthquakes University of Minnesota, Morris (arhiveeritud koopia Internet Archive'is, vaadatud 28.02.2016)
  10. Gonzalez, Mark A. Continental Divides in North Dakota and North America NDGS Newsletter, Vol. 30, No. 1, pp. 1–7 (vaadatud 29.02.2016)
  11. Lakes, rivers, and wetlands facts Minnesota Department of Natural Resources (vaadatud 29.02.2016)
  12. Seeley, Mark W. Minnesota Weather Almanac. St. Paul, Minnesota Historical Society, 2006.
  13. Ecological Provinces Ecological Classification System, Minnesota Department of Natural Resources, 1999 (vaadatud 29.02.2016)
  14. Heinselman, Miron. The Boundary Waters Wilderness Ecosystem.Minneapolis, University of Minnesota Press, 1996.
  15. Bewer, Tim. Moon Handbooks Minnesota. Berkeley, CA, Avalon Travel Publishing, 2004.
  16. Upper Midwest forest-savanna transition (NA0415) World Wildlife Fund, 2001 (arhiveeritud Internet Archive'is, vaadatud 29.02.2016)
  17. Moyle, J. B. Big Game in Minnesota. Minnesota Department of Conservation, Division of Game and Fish, Section of Research and Planning. Technical Bulletin, No. 9, 1965, p. 172.
  18. Gray Wolf Factsheet U.S. Fish and Wildlife Service, January 2007 (vaadatud 29.02.2016)
  19. Bald eagle population exceeds 11,000 pairs in 2007 Center for Biological Diversity (vaadatud 29.02.2016)
  20. Minnesota Climate Extremes Minnesota Department of Natural Resources (vaadatud 29.02.2016)
  21. 21,0 21,1 21,2 Climate of Minnesota National Weather Service Forecast Office (arhiveeritud Internet Archive'is, vaadatud 29.02.2016)
  22. Twin Cities Dew Point Temperature History Minnesota Department of Natural Resources (vaadatud 29.02.2016)
  23. Minnesota climate averages Weatherbase (vaadatud 29.02.2016)
  24. Park Info: Itasca State Park Minnesota Department of Natural Resources (vaadatud 29.02.2016)
  25. Places to Go National Park Service, U.S. Department of the Interior (vaadatud 29.02.2016)
  26. TimePieces Minnesota Historical Society (arhiveeritud Internet Archive'is, vaadatud 29.02.2016)
  27. Louisiana Purchase Encyclopaedia Britannica (vaadatud 29.02.2016)
  28. Spanish Colonial Louisiana (1763–1802) KnowLA: Encyclopedia of Louisiana (vaadatud 29.02.2016)
  29. 29,0 29,1 29,2 29,3 Lass, William E. Minnesota: A History. New York, W.W. Norton & Company, 1977.
  30. 30,0 30,1 30,2 30,3 Gilman, Rhoda R. The Story of Minnesota's Past. Saint Paul, Minnesota Historical Society, 1991.
  31. The Expansionist Era (1805-1858) Historic Fort Snelling (vaadatud 29.02.2016)
  32. City History City of Cristal, Minnesota (vaadatud 1.03.2016)
  33. Bridgman, Howard Allen. New England in the Life of the World: A Record of Adventure and Achievement. Boston, Chicago, The Pilgrim Press, 1920, p. 112.
  34. Dolgopolov, Yuri. A Collection of Confusable Phrases. Llumina Press, 2004, p. 309.
  35. Blegen, Christian. Minnesota: A History of the State. Minneapolis, University of Minnesota Press, 2004, pp. 202–203.
  36. Sketches of Minnesota, the New England of the West. With incidents of travel in that territory during the summer of 1849. With a map by E. S. SEYMOUR. New York, Harper Brothers, 1850, p. xii
  37. Kenney, Dave; Wackman, Hillary; Wagner, Nancy O'Brien. Northern Lights: The Stories of Minnesota's Past. St. Paul, Minnesota Historical Society, 20003, p. 94.
  38. Kunnen-Jones, Marianne. Anniversary Volume Gives New Voice To Pioneer Accounts of Sioux Uprising University of Cincinnati, 21.08.2002 (vaadatud 1.03.2016)
  39. Steil, Mark; Post, Tim. Hundreds of settlers killed in attacks Minnesota Public Radio, 26.09.2002 (vaadatud 1.03.2016)
  40. Hazen, Theodore R. New Process Milling of 1850–70 Pond Lily Mill Restorations, 11.05.2007 (vaadatud 1.03.2016)
  41. Danbom, David B. Flour Power: The Significance of Flour Milling at the Falls. – Minnesota History, Vol. 58, No. 5 (Spring 2003), pp. 271–285.
  42. Engineering Research Associates Records 1946–1959 Hagley Museum and Library, 26.11.2006.
  43. Table 20. Large Metropolitan Statistical Areas—Population: 1990 to 2010 Statistical Abstract of the United States: 2012. U.S. Census Bureay, August 2011 (vaadatud 1.03.2016)
  44. Minnesota County Population Projections by Age and Gender, 2015-2045 Minnesota State Demographic Center (vaadatud 1.03.2016)
  45. 45,0 45,1 Minnesota Cities by Population Minnesota Demographics(vaadatud 1.03.2016)
  46. 46,0 46,1 Environmental Information Report, App. E. Socioeconomic Information Minnesota Pollution Control Agency (vaadatud 1.03.2016)
  47. Annual Estimates of the Population for the United States, Regions, States, and Puerto Rico: April 1, 2010 to July 1, 2015 2015 Population Estimates. United States Census Bureau, Population Division, 2015 (vaadatud 1.03.2016)
  48. 48,0 48,1 [http://www.house.leg.state.mn.us/hrd/pubs/mintminn.pdf Racial/Ethnic Minorities in Minnesota: Geographical Distribution Among the Counties] Minnesota House of Representatives, February 2001 (vaadatud 1.03.2016)
  49. Race and Hispanic or Latino Origin: 2010: Minnesota American FactFinder (vaadatud 1.03.2016)
  50. 50,0 50,1 50,2 Minnesota QuickFacts U.S. Census Bureau (vaadatud 1.03.2016)
  51. Exner, Rich. Americans under age 1 now mostly minorities, but not in Ohio: Statistical Snapshot The Plain Dealer, 3.06.2012 (vaadatud 1.03.2016)
  52. Minnesota: Selected Social Characteristics in the United States: 2008 U. S. Census Bureau (arhiveeritud Internet Archive'is, 6.06.2011, vaadatud 1.03.2016)
  53. Religious composition of adults in Minnesota Religious Landscape Study. Pew Research Center (vaadatud 1.03.2016)
  54. State Membership Report: Minnesota Association of Religion Data Archives (vaadatud 1.03.2016)
  55. Mosques and Islamic schools in Minneapolis-St. Paul, Minnesota salatomatic (vaadatud 1.03.2016)
  56. Lewis, James. Cults: A Reference and Guide. Routledge, 2014, p. 127.
  57. Environmental Information Report, App. E. Socioeconomic Information Minnesota Pollution Control Agency (vaadatud 1.03.2016)
  58. Regional Data: Minnesota U. S. Bureau of Economic Analysis (vaadatud 1.03.2016)
  59. Fortune 500 Fortune (vaadatud 2.03.2016)
  60. Murphy, Andrea. America's Largest Private Companies 2015 Forbes, 28.10.2015 (vaadatud 2.03.2016)
  61. Contact Us Carlson (vaadatud 2.03.2016)
  62. Per Capita Personal Income in Minnesota Federal Reserve Bank of St. Louis (vaadatud 2.03.2016)
  63. 63,0 63,1 2014 American Community Survey 1-Year Estimates: Minnesota American FactFinder (vaadatud 2.03.2016)
  64. Local Area Unemployment Bureau of Labor Statistics (vaadatud 2.03.2016)
  65. Coleman, Nick. Capella Tower sports a cap, but it can't topple the IDS Star Tribune, 24.03.2008 (vaadatud 2.03.2016)
  66. Minnesota Agricultural Profile Minnesota Department of Agriculture (vaadatud 2.03.2016)
  67. The Co-Op Advantage MInnesota Monthly, August 2008 (vaadatud 2.03.2016)
  68. Mining in Minnesota Minnesota Department of Natural Resources (vaadatud 2.03.2016)
  69. Marshall, Colin. Southdale Center: America's first shopping mall – a history of cities in 50 buildings, day 30 The Guardian, 6.05.2015 (vaadatud 2.03.2016)
  70. Robitaille, Joanne. The Top Five Largest Malls in the U.S. USA Today (vaadatud 2.03.2016)
  71. Games Minnesota Lottery (vaadatud 2.03.2016)
  72. Ethanol Minnesota Department of Agriculture (vaadatud 2.03.2016)
  73. Minnesota E85 Gas Stations E85 Locator (vaadatud 2.03.2016)
  74. About the Minnesota Biodiesel Program Minnesota Department of Agriculture (vaadatud 2.03.2016)
  75. Minnesota Wind Energy American Wind Energy Association (vaadatud 2.03.2016)
  76. Minnesota Income Tax Rates and Brackets Minnesota Department of Revenue (vaadatud 2.03.2016)
  77. 77,0 77,1 Minnesota Tax Foundation (vaadatud 2.03.2016)
  78. 78,0 78,1 Minnesota Sales and Use Tax Instruction Booklet Minnesota Department of Revenue (vaadatud 2.03.2016)
  79. Local Sales and Use Taxes Minnesota Department of Revenue (vaadatud 2.03.2016)
  80. Property Tax Minnesota Department of Revenue (vaadatud 2.03.2016)
  81. Theaters Minneapolis: City by Nature (vaadatud 2.03.2016)
  82. Royce, Graydon. New Guthrie casts a huge shadow over theater scene SavetheGuthrie.org, 1.04.2006 (arhiveeritud Internet Archive'is, vaadatud 2.03.2016)
  83. How to fringe Minnesota Fringe (arhiveeritud Internet Archive'is, vaadatud 2.03.2016)
  84. Charles M. Schulz, `Peanuts' Creator, Dies at 77 The New York Times, 14.02.2000 (vaadatud 27.03.2016)
  85. Lake Wobe-gone: Garrison Keillor leaving ‘A Prairie Home Companion,’ stopping in Seattle The Seattle Times, 14.02.2016 (vaadatud 27.03.2016)
  86. McJunkin, Jonathan. The 12 Best Movies Filmed in Minnesota Citypages, 5.03.2013 (vaadatud 2.03.2016)
  87. Films Based in Minnesota Minnesota Fun Facts (vaadatud 2.03.2016)
  88. General Information: Attendance Minnesota State Fair (vaadatud 2.03.2016)
  89. 89,0 89,1 89,2 America's Health Rankings United Health Foundation (vaadatud 2.03.2016)
  90. Statemaster Health Statistics - Death Rate per 100,000 Statemaster (vaadatud 2.03.2016)
  91. Minnesota Life Expectancy World Life Expectancy (vaadatud 2.03.2016)
  92. Statemaster Health Statistics: Physical Exercise by State Statemaster (vaadatud 2.03.2016)
  93. Health Statistics Health Index by state Statemaster (vaadatud 2.03.2016)
  94. Put 'Em Out: Minnesota Smoking Ban Kicks In Monday WCCO, 30.09.2007 (arhiveeritud Internet Archive'is, vaadatud 2.03.2016)
  95. Medical School: About University of Minnesota (vaadatud 2.03.2016)
  96. Welbourn, Richard Burkewood. The History of Endocrine Surgery Greenwood Publishing Group, 1990, p. 353.
  97. Haddy, Francis J.; Haddy, Theresa B.Minnesota Physicians in the 1862 Sioux Uprising AuthorHouse, 12.07.2011.
  98. Mayo Clinic: Rankings U.S. News and World Report: Health (vaadatud 2.03.2016)
  99. Minnesota Partnership for Biotechnology and Medical Genomics (vaadatud 2.03.2016)
  100. Winona State History Winona State University (vaadatud 27.03.2016)
  101. America’s Most (and Least) Educated States 24/7 Wall St., 23.09.2014 (vaadatud 27.03.2016)
  102. Minneapolis ranked most literate city USA Today, 10.04.2015 (vaadatud 27.03.2016)
  103. High School Graduation Rates by State Governing: The States and Localities (vaadatud 27.03.2016)
  104. College-Going Rates of High School Graduates - Directly from High School NCHEMS Information Center, 2010 (vaadatud 27.03.2016)
  105. Report: American Education Isn't Mediocre—It's Deeply Unequal The Atlantic, 24.10.2013 (vaadatud 27.03.2016)
  106. Charter Schools Minnesota Department of Education (vaadatud 27.03.2016)
  107. About Us University of Minnesota, December 2015 (vaadatud 27.03.2016)
  108. Minnesota State Colleges and Universities (vaadatud 27.03.2016)
  109. About MPCC Minnesota's Private Colleges (vaadatud 27.03.2016)
  110. Compare Private Colleges in Minnesota Start Class (vaadatud 27.03.2016)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Saskatchewan Saskatchewan Manitoba ManitobaOntario Ontario Ontario OntarioMichigan Michigan
Lõuna-Dakota Lõuna-DakotaPõhja-Dakota Põhja-Dakota Wisconsin Wisconsin
  Minnesota  
Iowa Iowa