Kingmani riff

Allikas: Vikipeedia
Kingmani rifi asend

Kingmani riff on suuresti veealune asustamata kolmnurkne korallriff, mis asub Vaikse ookeani põhjaosas, ligikaudu poolel teel Hawaii saarte ja Ameerika Samoa vahel, koordinaatidel 6°23′ põhjalaiust ja 162°25′ läänepikkust. Riff jääb lähimast saarest, Palmyra atollist, 67 km (36 meremiili) loodesse ning Honolulust 1720 km (930 meremiili) lõunasse.

Kingmani riff on Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata organiseerimata ala. Saart haldab Ühendriikide siseministeerium ja see on avalikkusele suletud.

Rifi laguun on lääneosas 82 meetrit sügav. Kogu rifi välisservaga piiratud ala on 76 ruutkilomeetrit. Idaserval asub kaks väikest kuivamaariba, mis koosnevad korallipurust ja suurtest merikarpidest, nende pindalad on 8000 ja 4000 ruutmeetrit ning rannajoon 3 kilomeetrit. Rifi kõrgeim punkt ulatub vähem kui 1,5 meetrit üle merepinna ning on enamiku ajast veega kaetud. See muudab Kingmani rifi meresõidule ohtlikuks. Rifil pole loodusvarasid ega toimu majandustegevust.

Kingmani rifi avastas 14. juunil 1798 Ameerika kapten Edmund Fanning laeval Betsey. Kapten W. E. Kingman, kelle nime saar kannab, kirjeldas seda 29. novembril 1853. Ühendriigid arvasid selle oma territooriumi hulka nime all "Danger Reef" 1856. aastal Guano Islands Actiga. Lorrin A. Thurston annekteeris selle Ühendriikidele formaalselt 10. mail 1922.

6.4-162.4