Kingmani riff

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kingmani rifi asend

Kingmani riff on suuresti veealune asustamata kolmnurkne korallriff, mis asub Vaikse ookeani põhjaosas, ligikaudu poolel teel Hawaii saarte ja Ameerika Samoa vahel, koordinaatidel 6°23′ põhjalaiust ja 162°25′ läänepikkust. Riff jääb lähimast saarest, Palmyra atollist, 67 km (36 meremiili) loodesse ning Honolulust 1720 km (930 meremiili) lõunasse.

Kingmani riff on Ameerika Ühendriikide inkorporeerimata ala. Saart haldab Ameerika Ühendriikide siseministeerium ja see on avalikkusele suletud.

Rifi laguun on lääneosas 82 meetrit sügav. Kogu rifi välisservaga piiratud ala on 76 ruutkilomeetrit. Idaserval asub kaks väikest kuivamaariba, mis koosnevad korallipurust ja suurtest merikarpidest, nende pindala on vastavalt 8000 ja 4000 ruutmeetrit ning rannajoon 3 kilomeetrit. Rifi kõrgeim punkt ulatub vähem kui 1,5 meetrit üle merepinna ning on enamiku ajast veega kaetud. See muudab Kingmani rifi meresõidule ohtlikuks. Rifil pole loodusvarasid ega toimu majandustegevust.

Kingmani rifi avastas 14. juunil 1798 Ameerika kapten Edmund Fanning laeval Betsey. Kapten W. E. Kingman, kelle nime saar kannab, kirjeldas seda 29. novembril 1853. Ameerika Ühendriigid arvasid selle oma territooriumi hulka nime Danger Reef all 1856. aastal Guano Islands Actiga. Lorrin A. Thurston annekteeris selle Ameerika Ühendriikidele formaalselt 10. mail 1922.