Boeing

The Boeing Company
Tüüp	börsiettevõte (NYSE: BA, TYO: 7661)
Asutatud	1916 (Seattle'is)
Peakorter	Chicago, Illinois
Võtmeisikud	Dave Calhoun (tegevdirektor ja nõukogu esimees)
Valdkonnad	lennundus ja sõjatööstus
Tooted	kommerts- ja militaarlennukid Kosmosesüsteemid
Teenused	arvutiteenused
Käive	86,623 mld $ (2013)
Puhaskasum	4,585 mld $ (2013)
Töötajaid	168 421 (2013)
Allüksused	Boeing Commercial Airplanes Integrated Defense Systems
Tütarettevõtted	Aviall, Inc. Jeppesen Boeing Australia Boeing Defence UK Boeing Store
Tunnuslause	That's Why We're Here

Boeing (The Boeing Company) on maailma suurim tsiviil- ja militaarlennukite ja -kopterite tootja nii lepingute mahu kui ka toodetud lennukite arvu poolest, USA suurim eksportija.

Boeingu lennukitehase hooned Washingtoni osariigis Everettis on mahult maailma suurimad

Ajalugu

William Edward Boeing oli jõuka puidukaupmehe poeg, kes hakkas harrastama lendamist oma lõbuks. Lennates 1914. aastal vesilennukiga, tuli ta mõttele, et suudaks ehitada sellest parema lennumasina. Koos tuttava mereväeohvitseriga ehitas ta seejärel laevatehase territooriumil asuvas töökojas kaks vesilennukit. 1915. aastal õppis William Boeing lendamist Californias Santa Ana lennukoolis.

Boeing kui lennukitootmisettevõte asutati 15. juulil 1916 Washingtoni osariigis Seattle'is William Edward Boeingu (1881–1956) poolt pärast kahe biplaani ehitamist Pacific Aero Products Company nime all. Vastasutatud lennukitehases alustas tööd 21 inimest. Esimeste värvatud töötajate seas oli kaks andekat inseneritudengit Washingtoni Ülikoolist. Ühel neist, Philip G. Johnsonil (1894–1944) oli hiljem oluline roll teise maailmasõja ajal USA valitsuse poolt tellitud sõjalennukite ehitamisel. Teine noor insener, Claire L. Egtvedt (1892–1975) töötas ettevõtte juhatuse esimehena kuni 1966. aastani. Mõlemad mehed osalesid ka firma esimese toote, õppelennuki Model C konstrueerimisel ja valmistamisel. 18. aprillil 1917 nimetas W. E. Boeing oma ettevõte ümber Boeing Airplane Companyks.

Pärast Ameerika Ühendriikide astumist esimesse maailmasõtta sai firma valitsuselt tellimuse 50 õppeotstarbelise vesilennuki ehitamiseks. Aastatel 1921–1927 tegeles ettevõte sõjalennukite tootmisega. Valitsuse tellimusel ehitati kokku 268 lennumasinat, nende hulgas õppelennukid, vaatlus- ja luurelennukid, torpeedolennukid ja pommitajad.

1928. aastal oli Boeingi 800 töötajaga ettevõte üks suurematest lennukitehastest maailmas. 1930. a. valmis tehases lennuk Boeing Monomail, millega algas alatiivaliste ja täielikult metallist kerega lennumasinate ajastu. Lennuk omas aerodünaamiliselt laitmatut väliskuju, uuenduslikku konstruktsiooni ja ülestõstetavat telikut. Monomail varustati ühe 575 hj võimsusega mootoriga. Esialgselt kauba vedamiseks valminud lennukid mahutasid lisaks kauba- ja postisaadetistele ka 6–8 reisijat.

Lennukist arendati välja ka pommitaja mudelitähisega B-9, mis suutis jätta tol ajal selja taha kõik seda jälitama asunud vaenlase lennumasinad. 1933. a. valmis Monomaili ja B-9 baasil konstrueeritud Boeing Model 247, esimene täielikult metallist keraga kahe mootoriga lennuk maailmas. Selle lennumasina konstruktsiooni ja disaini põhimõtted on kasutusel osaliselt ka tänapäeval toodetavatel lennukitel. Lennumasin varustati autopiloodi, jäätõrjeseadmete ja ülelaadimisega mootoritega. Mootorid olid sedavõrd võimsad, et täislastis lennuk suutis võtta juurde kõrgust ka ühe töötava mootori abil. Lennuk tegi võimalikuks 10 reisija, kahe lenduri ja stjuardessiga lendamise rannikult rannikule 20 tunniga. Lennu kestel tehti tankimiseks seitse vahemaandumist. Kokku ehitati 75 Boeing 247 lennukit.

1934. aastast hakkas Boeingi ettevõte ehitama valitsuse tellimusel ülisuurt kogust õppelennukeid Stearman Kaydet. Tegemist oli kahekohalise terastorudest raamiga kere, avatud kokpiti ja kangaga kaetud tiibadega biplaaniga. Ühtekokku tootis firma neid standardiseeritud lennukeid armeele ja mereväele 10 aasta jooksul 10 346. Paljusid nendest populaarsetest lennukitest kasutavad harrastuspiloodid edukalt ka tänapäeval.

1935. aastal valmis tehases nelja mootoriga pommituslennuki Boeing Model 299 prototüüp. Tegemist oli maailmas esimese kaugpommitajaga, mis suutis lennata ilma vahemaandumiseta 4844 km ja võtta pardale koos kaheksa meeskonnaliikmega 2177 kg kaaluva pommilaadungi. Viie kuulipildujaga varustatud lennuk oli suuteline lendama kiirusega 380 km/h. Lennumasin oli oma ajast sedavõrd ees, et USA Kaitseministeerium polnud valmis esitama nende tootmiseks tellimust. Sellele vaatamata arendasid tehase insenerid lennukit edasi. Vabaneti vähestest puudustest, mis olid teada ainult lennukit konstrueerinud inseneridele ja tulemusena valmis tolle aja kohta väga võimekas pommituslennuk B-17.

USA astumisel teise maailmasõtta telliti pommitajaid B-17 Flying Fortress sedavõrd palju, et Boeing üksi ei suutnud kogu tellimust täita. 1945. aastal sõja lõppedes oli valminud kokku 12 731 tk Boeing B-17 pommituslennukit, millest 6 981 tootis Boeingu lennukitööstus, ülejäänud aga kahe peale Douglas Commerce ja Lockheed. Pommitaja õigustas end igati, kuid selle oluline puudus oli ebapiisav lennukaugus. Vaiksel ookeanil toimuvate lahingute pidamiseks vajati B-17 vastupidavuse ja löögijõuga pommituslennukit, mis suudaks lennata oluliselt kaugemale ja võtta kaasa suurema pommilasti.

1942. aasta septembris valmis Boeingul stardikaalus 60-tonnine raskepommitaja B-29 Superfortress. Lennukil oli kaks 2200 hj Wrighti mootorit, mis suutsid vedada lennukit reisikiirusel 400 km/h ja maksimaalsel kiirusel 592 km/h. Pommitaja oli suuteline lendama ilma tankimiseta 7200 km ja suutis võtta pardale 9070 kg pommilasti.

Pärast sõja lõppemist arendas Boeing oma pommituslennukit B-29, millest kasvas välja B-50 Superfortress. Kuigi väliselt B-29-ga väga sarnane, oli B-50 siiski täiesti uus lennuk. 643 km/h lennukiiruse juures kasvas ilma vahetankimiseta läbitav vahemaa 9600 kilomeetrini. 1949. aasta kevadel sooritas B-50 oma esimese vahepealse maandumiseta ümbermaailmalennu, läbides maandumiseta, õhus tankides 94 tunniga järjest 37 742 km.

B-50 järel töötati välja kuue mootoriga pommitaja B-47 ja kaheksa reaktiivmootoriga B-52. Mõlemad lennukid olid võimelised kandma pardal ka tuumarelva. 965 km/h lendava, B-47 keskmaapommitaja tootmine lõpetati 1956. aastal, kui Boeing, Douglas ja Lockheed olid tootnud kokku 2041 lennukit.

Lisaks pommituslennukitele toodeti tankurlennukeid KC-135 Stratotanker ja transpordilennukeid C-97 Stratofreighter. Kahe tekiga transpordilennuk võttis pardale 31 t lasti. Viimane 888 toodetud lennukist väljus Boeingu Rentoni tehasest 1956. aastal.  Õhujõudude tankurlennukeid toodeti 1965. aastaks kokku 732 tükki.

Firma esimeseks sõjajärgseks reisilennukiks sai Stratocruiser. Kahe tekiga luksuslik lennuk oli suuteline lendama 7600 m kõrgusel 7400 km kaugusele kiirusega kuni 547 km/h. Pardale võeti 75 reisijat.

Mõlema maailmasõja ajal kujunes Boeing üheks maailma suurimaks sõjalennukite tootjaks. Külma sõja ajal arendatud pommitajad Boeing B-47 ja Boeing B-52 Stratofortress suutsid ettevõtte positsiooni maailmaturul hoida. USAAF-i tellimusel projekteeris Boeing nelja reaktiivmootoriga varustatud õhutankerlennuki, mille põhjal ehitati kohe Boeingu esimene reaktiivreisilennuk Boeing 707. 707 esmalend toimus 1957. aasta detsembris.

1997. aastal ühines Boeinguga McDonnell Douglas.

Tänapäev

Boeingu aktsia on noteeritud New Yorgi börsil (sümbol NYSE:BA) ja kuulub Dow Jonesi tööstuskeskmise indeksi koosseisu.

Boeingu kulutused lobitööle olid 2006. aastal 9,12 miljonit USA dollarit ja 2007. aastal 4,14 miljonit dollarit.

Aprillis 2009 teatas ajakiri BusinessWeek, et Boeing on USA 25 protsentuaalselt kõige vähem makse maksva ettevõtte hulgas. Ettevõtte 2005.–2008. aasta finantsaruannete põhjal järeldas ajakiri, et Boeing maksis keskmiselt maksudeks 3,2%, mis on märksa vähem standardsest ettevõtte 35% maksumäärast.

Praegu toodab Boeing nii reisi- kui ka sõjalennukeid.

Kirjandus

• Greider, William. "One World, Ready or Not: The Manic Logic of Global Capitalism". London: Penguin Press, 1997. ISBN 0-7139-9211-5.

Välislingid

• Koduleht