IBM

Allikas: Vikipeedia
IBMi logo

International Business Machines ehk IBM (NYSEIBM) on Ameerika päritolu rahvusvaheline arvutite, tehnoloogia, ärinõustamise ja infotehnoloogia konsultatsiooni ettevõte, mille peakorter asub Armonkis, New Yorki osariigis. IBM on suuruselt neljas tehnoloogiaettevõte maailmas ning IBMi bränd on 2013 aasta seisuga oma väärtuselt neljas (Apple, Google ja Coca-Cola järel)[1]. IBM on üks vähestest IT-ettevõtetest, mis on järjepidevalt tegutsenud 19. sajandist alates. IBM toodab ja müüb arvutite riist- ja tarkvara (keskendudes rohkem viimasele), pakub infrastruktuuri, andmete majutusteenust ja konsultatsioone (alates suurarvutitega seonduvast ning lõpetades nanotehnoloogiaga).[2]

IBM on hästi tuntud tänu oma viimase aja tegevusele maailma suurima arvutifirma ning süsteemiintegraatorina.[3] IBM annab tööd ligi 400 000 inimesele üle maailma ja on turu kapitalisatsiooni poolest suuruselt teine[4] ja teine kõige kasumlikum[5] infotehnoloogia ja teenuste tööandja maailmas. Forbes 2000 nimekirja järgi oli ettevõtte müük suurem kui 100 miljardit USA dollarit.

IBM omab rohkem patente kui ükski teine USA tehnoloogiaettevõte ning sellel on üheksa teaduslaborit üle kogu maailma.[6] Ettevõttes töötavad teadlased, inseneerid, konsultandid ja müügispetsialistid 200 erinevas riigis.[7] IBM töötajad on teeninud viis Nobeli preemiat, neli Turingi auhinda, üheksa rahvusvahelist tehnoloogiamedalit ja viis rahvusvahelist teadusmedalit.[8] IBM kui integraallülituste tootja on eelmistel aastatel olnud üks 20-st maailma pooljuhtide müügi liidritest.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ettevõte, mis sai oma nimeks IBM, asutati 1896. aastal (toona oli nimeks Tabulating Machine Company).[9] Asutajaks oli Herman Hollerith ja juhtus see Broome'i maakonnas, New Yorkis. Kuni tänase päevani tegutseb seal väike harukontor piiratud tööde elluviimiseks. 16. juunil 1911 moodustati aksiaselts Computing Tabulating Recording Corporation (lühidalt CTR) ning ühtlasi siseneti New Yorki aktsiaturule. Ettevõtte toonane juht oli George Winthrop Fairchild. 1917. aastal sai CTRi Kanada ja hiljem ka Lõuna-Ameerika tütarettevõtete nimeks International Business Machines ehk IBM. Kogu firma ühtse nime alla koondamine leidis aset 1924. aastal, kui firma etteotsa asus Thomas J. Watson.

Alates 1910. aasta novembrist eksisteeris Hollerithi frantsiisettevõte ka Saksamaal, kandes nime DEHOMAG (Deutsche Hollerith-Maschinen GmbH). 1922. aastal võttis aga nimevahetuse läbi teinud CTR üle 90% DEHOMAGist, mis oli 1914–1923 aastatel Saksamaal valitsenud inflatsiooni tõttu sattunud võlglaste nimekirja (litsentsitasu maksmata jätmise pärast). 1949. aastal muutus lõpuks ka DEHOMAGi nimi – selleks sai IBM Germany.

IBMi ajaloos on oluline roll erinevate ettevõtete omandamisel ning samuti mitmete spin-off ettevõtete käivitamisel. Kõige tuntumate hulgas on näiteks German SAP asutamine 1972. aastal viie endise IBMi inseneri poolt. Hiinlaste Lenovo saavutas maailmakuulsa staatuse pärast IBMi Thinkpad brändi ülesostmist 2005. aastal.

Korporatiivne disaini programm[muuda | redigeeri lähteteksti]

1950. aastate keskpaigaks oli Thomas J. Watson Jr. rabatud, kui halvasti IBM oma disainiga toime tuli. Ta palkas disainikonsultandi Eliot Noyes, et ta vaataks üle ametliku CDP loomingu, ja andis Noyesile ülesande luua järjepidev (terviklik), maailmataseme väljanägemine ning õhkkond IBMis. Järgmise kahe aastakümne jooksul palkas Noyes hulga mõjukaid arhitekte, disainereid ja kunstnikke, et disaindida IBMi tooteid, struktuuri, väljapanekuid ja graafikat.[10]

Projektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pooljuhtide disain ja tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

IBMi Wii "Broadway" mikroprotsessor

Peaaegu kõik viimase põlvkonna mängukonsoolid kasutavad IBMi poolt välja töötatud mikroprotsessorit. Xbox 360 sisaldab PowerPC kolmetuumalist protsessorit, mida IBM disainis ja tootis pea 24 kuud.[11] Sony PlayStation 3 funktsioonide Cell BE mikroprotsessor kavandati ühiselt IBMi, Toshiba ja Sony koostöös. Nintendo seitsmenda põlvkonna mängukonsool, Wii, omab IBMi kiipi koodnimega Broadway. Vanem Nintendo GameCube kasutab Gekko protsessorit, mille kujundajaks oli samuti IBM.

2002. aasta maikuus loodi IBMi ja aktsiaselts Butterfly.net koostöös ühine andmetöötlusvõrgustik Butterfly Grid veebipõhiste mängude turustamiseks.[12] 2006. aasta märtsis kuulutas IBM välja erinõusoleku Hoplon Infotainmentiga, Online Game Service Incorporate'ga (OGSI) ja RenderRocketiga, et tagada suure nõudluse tõttu sisuhalduse ja serveri resursse.[13]

IBM Redbooks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Redbooks Redbooks on avalikult kättesaadav online raamatute kogu IBM toodete kohta. Raamatutes kirjeldatakse toodete omadusi, jagatakse praktilisi kogemusi, käske ja keelde, jättes kõrvale müügisurve.

Siseprogrammid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Extreme Blue on algatus, mis kasutab IBM kogenud insenere ja andekaid ärijuhte, et arendada kõrgväärtuslikku tehnoloogiat. Projekti eesmärk on analüüsida uute ettevõtete vajadusi ja tehnoloogiat, mis neid lahendavad. Need projektid seisnevad põhiliselt kiiretel prototüüpide ehitamistel, kõrgtaseme tarkvaral ja riistvaral.[14]

2007. aasta maikuus tutvustas IBM projekti Big Green, mille eesmärk oli suunata 1 miljard dollarit kogu ettevõtte energiatõhususe suurendamiseks.

2008. aasta novembris käis IBM tegevdirektor Sam Palmisano USA Välissuhete Nõukogu (CFR) kõne ajal välja uue idee ehitada "targem planeet".[15] Lisaks on projektil oma blogi.

Ettevõtte kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970. aastate IBM System/3 sellele omase sinise riistvaraga

IBMi hüüdnimi on inglise keeles Big Blue (Suur Sinine). On mitmeid teooriaid seletamaks ettevõtte nime päritolu. Üks teooria, mida IBMis töötanud inimesed toetavad, on see, et IBMi esindajad ise lõid sellise termini 1960. aastatel, viidates IBM sinistele suurarvutitele, mida ehitati 1960-ndatel ja 1970-ndatel. Inglise keeles True Blue (tõeline sinine) oli termin, millega kirjeldati lojaalset IBMi klienti. Teine teooria väidab, et ingliskeelne väljend Big Blue viitab lihtsalt firma logole. Kolmas teooria väidab, et Big Blue viitab ettevõtte töötajate riietusele, milleks oli valge särk ja sinine ülikond, mida nõuti paljudel IBM töötajatel kanda. Igal juhul IBM klaviatuurid, kirjutusmasinad ja mõned muud toodetud seadmed kannavad endaga võtmesõna Big Blue, kuna enter klahvid ja reavahetuse klahvid on vastavalt sinised. Alates 1947. aastast on ka IBM kasutanud siniseid logosid, mistõttu sinine värv on ettevõtte disainielement ja selgitab veelgi paremini väljendi Big Blue kasutust.

Müük[muuda | redigeeri lähteteksti]

IBMi on tihti kirjeldatud nii, nagu omaks ta müügikeskset või müügile orienteeritud ärikultuuri. Traditsiooniliselt on paljud IBM juhatajad ja peadirektorid valitud müügipersonali seast. Näiteks praegune tegevdirektor Samuel J. Palmisano oli alguses ettevõttes tööl müügimehena. Müügimehi on tihti värvatud otse kesk- ja tippjuhtkonda tegelema ettevõttele oluliste klientidega.

Vormiriietus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tume või hall ülikond, valge särk ja siiras lips[16] oli IBM töötajate üldiseks vormiriietuseks 20. sajandil. 1990-ndatel IBM juhtkonna ümberkujundamise käigus leevendas tegevdirektor Louis V.Gerstner Jr selliseid piiranguid, ühtlustades riietus- ja käitumistavasid, et IBM töötajad sarnaneksid teiste suurte tehnoloogiaettevõtete töötajatega. Sellest ajast on IBM töötajate riietus vabaaja-äri stiilis, kuigi tööandjad, kes peavad klientidega koosolekuid, kannavad tihti formaalsemat riietust.

Inimressursid[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aastal andis ettevõte tööd umbes 105 000 töötajale Ameerika Ühendriikides. 2003. aastal oli see arv vaid 30 000. Teiselt poolt annab ettevõte ka Indias tööd 75 000 töötajale, 2003. aastal 9000 töötajale.[17]

Ettevõtte väärtused[muuda | redigeeri lähteteksti]

2003. aastal tuli IBM välja ideega kirjutada ambitsioonikas projekt firma väärtuste kohta. Selleks kasutati parvtehnoloogiat, mida ettevõte kasutas kolme päeva jooksul interneti põhiselt 50 000 töötajaga online diskusioonide pidamiseks ja peamiste äriküsimuste lahendamiseks. Arutelud analüüsiti keerulise tekstianalüüsi programmiga (eClassifier), et saada kätte online kommentaarid teemade kaupa. Tulemusena uuendati ettevõtte väärtusi kolmel põhisuunal: kaasaegne äri, turu ja töötajate arvamus: "Pühendumus iga kliendi eduks", "Innovatsioon on oluline meie ettevõttele ja maailmale", "Usaldus personaalne vastutus igal suhtlusel".[18]

2004. aastal toimus järjekordne parvküsitlus 52 000 töötaja seas 72 tunni jooksul. Keskenduti võimalike ideede leidmisele, et täide viia eelnevalt leitud väärtusi. Välja oli arenemas uut tüüpi küsitluste sari, mis võimaldas IBMil võtmeideid valida ja ettevõtte väärtusi toetada.[19]

IBM alustas teise küsitlussesiooni, mida kutsuti Inglise keeles InnovationJam 2008[20] See küsitlus algas 5. oktoobril 6:00 USA aja järgi ja kestis 72 tundi kuni 8. oktoobrini. Erinevalt eelnevatest küsitlustest osalesid InnovationJam 2008-l sajad IBMi kliendid, äripartnerid ning akadeemiad üle kogu maa ja samuti IBM enda töötajad.

Sisehaldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Logod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne 70-ndaid kavandatud logode suured värvitud piirkonnad jäid trükkimisel selle aja koopiamasinate tehniliste piirangute tõttu ebakvaliteetsed. Seetõttu hakkas ettevõte eelistama logosid, millel sellised piirkonnad puuduvad. 1972. aasta IBMi logo on näide sellest tendentsist. 1980-ndate keskpaigast selline tehniline piirang kadus, kuna hakati kasutama digitaalseid koopiamasinaid.

Juhatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

IBM praegused juhatuse liikmed on:

  • Alain J. P. Belda – Alcoa Inc juhatuse esimees
  • Cathie Black – Hearst Ajakirja president, lahkus 15. novembril
  • William R. Brody – Johns Hopkinsi ülikooli endine president
  • Kenneth Chenault – American Express Company esimees ja tegevdirektor
  • Michael L. Eskew – United Parcel Service, Inc endine esimees ja tegevdirektor
  • Shirley Ann Jackson – Rensselaer Polytechnic Institute president
  • Andrew N. Liveris – Dow Chemical Corp tegevdirektor
  • W. James McNerney, Jr – Boeing Company esimees, president ja tegevjuht
  • Taizo Nishimuro – Tokyo Stock Exchange Group juhatuse esimees
  • James W. Owens – Caterpillar Inc esimees ja tegevdirektor
  • Samul J. Palmisano – IBM esimees, president ja tegevdirektor
  • Joan Spero – Doris Duke Heategevusfondi endine president
  • Sidney Taurel – Eli Lilly and Company esimees
  • Lorenzo Zambrano – Cemex SAB de CV esimees ja tegevdirektor

Ettevõtte peakorter[muuda | redigeeri lähteteksti]

IBMi peakorterite kompleks asub Armonki linnas North Castle'is New Yorgi osariigis Ameerika Ühendriikides. Kolmekorruselise hoone pindala on 26 300 m² ja see asub 100 000 m² suurusel maaalal.[26]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Business Week, Top Brands 2009".
  2. "Nanotechnology & Nanoscience".
  3. CNET Networks, "IBM challenges partner Cisco".
  4. "The Global 2000: Sorted by Market Cap". Forbes (April 8, 2009). Vaadatud March 6, 2010.
  5. "The Global 2000: Sorted by Profit". Forbes (April 8, 2009). Vaadatud March 6, 2010.
  6. "IBM maintains patent lead, moves to increase patent quality" (2. detsember 2010).
  7. "Worldwide IBM Research Locations". IBM. Vaadatud 21.06.2006.
  8. "Awards & Achievements". IBM. Vaadatud 13.08.2009.
  9. Martin Campbell-Kelly and William Aspray, "Computer a History of the Information Machine – Second Edition", Westview Press, p. 37, 2004.
  10. Jessie Scanlon (January 29, 2007). "The Forgotten Pioneer of Corporate Design". Business Week.
  11. "IBM delivers Power-based chip for Microsoft Xbox 360 worldwide launch". IBM (25. oktoober 2005).
  12. "Butterfly and IBM introduce first video game industry computing grid". IBM (9. mai 2002).
  13. "IBM joins forces with game companies around the world to accelerate innovation". IBM (21. märts 2006).
  14. "Extreme Blue web page". 01.ibm.com (7. september 2007). Vaadatud 23.05.2010.
  15. "Building a smarter planet". Asmarterplanet.com. Vaadatud 23.05.2010.
  16. Smith, Paul Russell (1999). Strategic Marketing Communications: New Ways to Build and Integrate Communications. Kogan Page, 24. ISBN 0749429186. 
  17. Chrystia Freeland (22. oktoober 2010). "The Mumbai consensus". Reuters - Analysis & Opinion.
  18. Samuel J. Palmisano (27. aprill 2004). "Speeches". IBM.
  19. (December 2004) "Leading Change When Business Is Good: The HBR Interview--Samuel J. Palmisano". Harvard Business Review. Harvard University Press. 
  20. "InnovationJam 2008". IBM. Välja otsitud 2009-02-22.  [katkine viide]
  21. "IBM Archives: International Business Machines (1924-1946)." Retrieved January 16, 2007.
  22. "IBM Archives: IBM in transition (1947-1956)." Retrieved January 16, 2007.
  23. "IBM Archives: IBM continuity (1956-1972)." Retrieved January 16, 2007.
  24. "IBM Archives: IBM international recognition (1972- )." Retrieved January 16, 2007.
  25. IBM Logo History.
  26. "IBM Corporate headquarters." The Whiting-Turner Contracting Company. Retrieved on October 21, 2009.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]