Ku Klux Klan

Allikas: Vikipeedia
Ku Klux Klani kogunemine 1922. aastal

Ku Klux Klan (KKK) on Ameerika Ühendriikide rassistlik salaorganisatsioon, mis asutati 1865. aastal. Pärast kodusõda USA lõunaosariikides alanud liikumine surus maha mustanahaliste kodanikuõigusi.

Organisatsiooni liikmed kannavad valgeid konodoome ning oma öistel kogunemistel põletatakse riste.

Läbi ajaloo on olnud kolm Ku Klux Klani. Esimene neist loodi 1865. aastal ning tegevus soikus 1870. aastatel. Sellesse lõunaosariiklaste organisatsiooni, mis ei sallinud neegreid, juute, katoliiklasi, immigrante ega ka põhjaosariiklasi, kuulus ligi 550 000 inimest. Organisatsiooni vägivaldsete meetodite tõttu alustasid nii USA riigi kui ka osariikide valitsused nende vastu võitlust, mille tagajärjel lõpetas organisatsioon tegevuse. Ometi jätkus näiteks lintšimine ka ilma Ku Klux Klanita ja kõige kõrgem oli nende arv 1892. aastal.

Teine Ku Klux Klan loodi 1915. aastal ja see kujunes massiorganisatsiooniks: liikmete arv ulatus 1924. aastal 6 miljonini. Valitsusringkonnad, ajakirjandus ja juudi kogukond hakkasid Ku Klux Klani süüdistama rassilises ja religioosses sallimatuses ning vägivallas. Osa organisatsiooni juhtidest mõisteti süüdi kuritegudes ning see kahjustas organisatsiooni mainet. 1930. aastaks oli liikmete arv kahanenud 30 000-le ja 1944. aastal lõpetati pankroti tõttu tegevus.

Ku Klux Klan loodi kolmandat korda 1950. aastatel ja tegutsetakse tänapäevalgi. Selle liikmete arv on 5000-6000 inimest. Ku Klux Klan ei ole kunagi olnud ühtne organisatsioon, vaid koosnenud hulgast lõdvalt, mitte rohkem kui nime abil seotud rühmitustest. Organisatsiooni põhisuunad on vastuseis kuritegevusele, illegaalsele immigratsioonile ja samasooliste abielule. Paljudel neist rühmitustest on sidemeid neonatside ja skinheadidega.

Teise klanni aegne vanne[muuda | muuda lähteteksti]

Teise Klanni ajal võeti liikmeid vastu järgmiste sõnadega:

"Sinu sõbrad on seletanud, et oled sündinud Ameerika kodanik ja soovid töötada koguduse, linna, riigi ja maa huvide eest, et sa ei näita poolehoidu mingisugusele väljamaa valitsusele, poliitilisele parteile või liikumisele ja ebakristlikule usule, et sul on aus kutse ja usud:

ristiusu sisse;

valge tõu ülekaalu ja ei salli abielu valgete ja neegrite vahel;

kaitset ja süütust;

Ameerika isamaalaste ühendusse;

meie riigiõiguste ja seaduste ainuvalitsusse;

kiriku ja riigi lahutamisse;

vabadust sõnas ja kirjas;

Ameerika töö ja kapitali lähemat ühinemist;

põhjuste ärahoidmisse, mis viib lynchi ja vägivallategudeni;

tarbetute streikide ärahoidmisse, mis tekivad väljamaa agitaatorite mõjul;

kuritegelike elementide poolt korda saadetud eraomanduste põletamise ja hävitamise ärahoidmisse;

sisserändamiste vähendamise vajadusse.

Meie vajame tungivalt mehi, kelle vanne on murdmatu.

Selle usutunnistuse ja su sõprade soovil anname sulle võimaluse saada vägevaima salajase mittepoliitilise organisatsiooni liikmeks. Ja nüüd täida oma kohust kartmata ja kahtlemata." [1]

Klanni liikmed jagunesid rüütliteks, audaamideks ja ristisõitjateks. Ristisõitjateks võisid astuda ka protestantidest välismaalased, katoliiklasi ja juute klanni ei võetud. Sisseastumismaks oli 10 dollarit.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ameerika tuliristi mehed. Esmaspäev, 21. september 1925, nr. 38, lk. 4

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]