NSV Liidu relvajõud Eestis

Allikas: Vikipeedia

Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1993 asunud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude Armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi sisevägede üksused) ja nende asukohtade kohta.

Operational Navigation Chart D-3, 7th edition.jpg

1946. aasta 25. veebruari NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu Presiidiumi määrusega liideti NSV Liidu Kaitse Rahvakomissariaat ja Sõja-Merelaevastiku Rahvakomissariaat ning neist moodustati NSV Liidu Relvajõudude Rahvakomissariaat, kuid sellenimeline keskorgan muudeti NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus juba 15. märtsil 1946 NSV Liidu Relvajõudude Ministeeriumiks.

1950. aastal jagati NSVL RM, NSV Liidu Kaitseministeeriumiks ja NSV Liidu Sõja-Merelaevastiku Ministeeriumiks, kuid 1953. aasta märtsis liideti taas NSV Liidu Kaitseministeeriumiks.

Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.

Maaväe üksused
Armee (армия)
Korpus (корпус)
Diviis (дивизия)
Brigaad (бригада)
Polk (полк)
Pataljon (батальон)
Rood (рота)
Rühm (взвод)
Jagu (отделение)

NSV Liidu relvajõude õigusjärglased, Venemaa Föderatsiooni Relvajõud lahkusid lõplikult Eestist 31. augustil 1994.

Baaside leping[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti alusel loodi Eestis 1940. aastal Eesti territooriumil NSV Liidu sõjaväebaasid, millele lisandusid veel hajusalt paigutatud väeüksused.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal.

1940–1941[muuda | muuda lähteteksti]

17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Okupatsioonivägede olulisemateks kontsentratsioonialadeks olid Saare- ja Hiiumaa, Pakri poolsaar ja Pakri saared, Haapsalu, Tallinn ja Rapla. Relvajõudude ehituspataljonide poolt algas ka Raadi lennuvälja laiendamine Tartus. Saarte elanikud olid sunnitud vastavalt Riigikaitseliste sundkoormatiste seadusele sealt evakueeruma. Sama seaduse alusel võeti sundrendile Paldiski elanike hooned, mis anti üle vene sõjaväevõimudele.

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941).

Puna- ja Nõukogude armee maaväed[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aasta juunis moodustati Punaarmee Leningradi rinde välijuhatusest Leningradi sõjaväeringkonna juhatus. Eesti territoorium kuulus aastatel 19451956 koos Leningradi, Novgorodi ja Pihkva oblastiga Nõukogude armee Leningradi sõjaväeringkonda.

Läti NSV, Leedu NSV ja 1946. aastast Kaliningradi oblast kuulusid Balti sõjaväeringkonda.

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Relvajõudude Maaväed Eestis.

Punaarmee üldvägede armeele allus 1944–1945 3–4 laskurkorpust 7–12 laskurdiviisiga, 3–4 suurtüki- ja miinipildujapolku või suurtükibrigaadi, üksikud tankipolgud ja eriväeosi, sõjaaegne isikkoosseis oli keskmiselt 100 000 meest. Laskurkorpuses oli sõja lõpul 3 laskurdiviisi (27 laskurpataljoni), suurtükipolk või -brigaad, inseneri-, side- jm pataljonid ning üksikroodud.

8. Eesti Laskurkorpus[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 8. Eesti Laskurkorpus.

28. juunil 1945 anti 8. Eesti Laskurkorpusele uus nimetus: 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus. 7. diviis nimetati 118. ja 249. diviis 122. kaardiväe laskurdiviisiks. 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus likvideeriti 6. mail 1946, 118. kaardiväe laskurdiviis paiknes Eestis kuni laialisaatmiseni 1956. aasta suvel. Diviisis läbis ajateenistuse suurem osa Eestist Nõukogude armeesse sundaega teenima võetud meestest. Pärast diviisi likvideerimist saadeti eestlased sundaega teenima üle kogu Nõukogude Liidu.

6. mai 1946 NSV Liidu Relvastatud Jõudude Kindralstaabi otsusega deformeeriti 41. Kaardiväe Eesti Tallinna Laskurkorpus. Laskurkorpus, kui selline, lõpetas oma eksistentsi. Niinimetatud rahvusväeosad jäid Eesti pinnale kuni 1956. aastani, nendes teenisid aega kutsealused: 1946–1951 22. Kaardiväe Eesti Üksikus Laskurbrigaadis ja 1951–1956 118. Kaardiväe Eesti Laskurdiviisis.

1944. aasta jaanuaris muudeti Nõukogude Liidu kaitse rahvakomissariaat üleliidulis-liiduvabariiklikeks, see tähendab, ka liiduvabariikides moodustati vastavad rahvakomissariaadid. 1945. aastal määrati okupeeritud Eestis ENSV kaitse rahvakomissariks (1946 muudeti rahvakomissariaadid ministeeriumideks, siis Eesti NSV relvajõudude ministriks ja Eesti NSV sõjakomissariks) Eesti laskurkorpuse juhataja kindralleitnant Lembit Pärn, kes jäi sellele ametikohale kuni nõukogude kaitseministeeriumi taastamiseni liidulise NSV Liidu Kaitseministeeriumina 1951. aastal.

8. armee[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aasta juunis lahkus 8. armee juhatus Eestist ning 9. juulil 1945 formeeriti selle baasil Lääne-Siberi Sõjaväeringkonna juhatus Novosibirskis. Eestist lahkus ka osa selle armee väekoondisi ja -üksusi.

8. armee koosseisus olid 1. mail 1945: 6. laskurkorpus (10. ja 327. laskurdiviis), 109. laskurkorpus (109. ja 131. laskurdiviis), 14. ja 79. kindlustatud rajoon, 291. üksik suurtükkide ja kuulipildujate pataljon, 51. ja 161. kahuribrigaad, 14. kaardiväe ning 70. ja 260. kahuripolk, 184., 499. ja 505. miinipildujapolk, 30. kaardiväe miinipildujapolk, 7. seniitsuurtükidiviis (465., 474., 602. ja 632. seniitsuurtükipolk), 1468. seniitsuurtükipolk, 108., 116. ja 432. üksik seniitsuurtükidivisjon, 45. üksik tankipolk, 72. üksik soomusrongidivisjon, 4. üksik soomusrong ning 1. inseneri- ja sapööribrigaad.

Detsembrist 1944 juunini 1945 asusid Eestis 8. armee staap (Tallinnas)ning selle 6. laskurkorpus (80., 125. ja 374. laskurdiviis) ja 109. laskurkorpus (109., 131. ja 64. kv laskurdiviis).

10. kaardiväearmee[muuda | muuda lähteteksti]

10. kaardiväearmee peakorter (s/o 14040) saabus (Tallinna Lätist 1945. aasta suve lõpus. Eestisse toodi ka mitu selle armee väekoondist. 1944. aasta oktoobrist 1945. aasta maini osales ta lahinguis Kuramaal.

1945. aastal allusid 10. kaardiväearmeele:

  • 15. kaardiväe laskurkorpus;
    • 36. mehhaniseeritud diviis;
    • 30. kaardiväe laskurdiviis;
    • 85. kaardiväe laskurdiviis;
  • 136. kaardiväe üksik sidepataljon;
  • "Smerši" osakond.
  • Korpus asus Eestis ilmselt juba 1945. aasta suvest. Selle korpuse baasil moodustati 1946. aastal Rakvere ümbruses 15. kaardiväe õhudessantkorpus.

26. maini 1946 allus 15. kaardiväe laskurkorpusele ka 29. kaardiväe Jelnja Punalipuline laskurdiviis (s/o 20636), mis paigutati 1945. aasta suvel Kuramaa läänerannikult Rakvere piirkonda. Diviisi ülem oli kuni juunini 1946 polkovnik Venedikt Mihhailovitš Lazarev.

  • Diviisi koosseisu kuulusid:
  • 87. M. V. Frunze nim. kaardiväe punalipuline laskurpolk;
  • 90. kaardiväe laskurpolk;
  • 93. kaardiväe punalipuline laskurpolk;
  • 62. kaardiväe punalipuline suurtükipolk (s/o 20629)s;
  • 9. üksik õppe-tankipataljon (s/o 62195);
  • 34. üksik kaardiväe tankitõrjesuurtükidivisjon;
  • 31. üksik kaardiväe luurerood;
  • 32. üksik kaardiväe sapööripataljon;
  • 41. üksik kaardiväe sidepataljon (s/o 41069);
  • 498. (30.) üksik meditsiini-sanitaarpataljon;
  • 578. (27.) üksik autotranspordirood;
  • 35. kaardiväe üksik keemiakaitserood;
  • 63. üksik kaardiväe seniitsuurtükidivisjon (s/o 18736);
  • 132. välipostijaam;
  • 267. Riigipanga välikassa;
  • 622. (36.) välipagaritöökoda;
  • 609. (26.) diviisi veterinaarlaatsaret;
  • 179. väliautoremondibaas (s/o 92606).

2. kaardiväe tankidiviis; s/o 43055)staap asus pärast II maailmasõda Võrus Taara kasarmutes. Diviis sai oma nime Tatsinskaja küla (staniitsa) järgi Doniäärse Rostovi oblastis, formeeriti kohe peale sõda 2. kaardiväe tankikorpusest. Korpusse kuulusid 1945. aasta kevadel 4., 25. ja 26. kaardiväe tankibrigaad ning 4. kaardiväe motolaskurbrigaad. Korpuse diviisiks formeerimisel said tankibrigaadidest tankipolgud, diviis allutati otse Leningradi sõjaväeringkonnale.

  • 873. kaardiväe Minski Aleksander Nevski ordeniga liikursuurtükipolk (varem 2. tankikorpuse 1500. Minski liikursuurtükipolk);
  • 51. üksik motosapööripataljon (s/o 73471);
  • 2158. sõjaväepostijaam (s/o 52535);
  • 2802. üksik kaardiväe kadreeritud miinipildujadivisjon (s/o 66468)

Puna- ja Nõukogude armee õhujõud[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu õhuväed Eestis.

13. õhuarmee[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuväekorpuse staap Tartus Barclay platsil (Ülikooli tänav18) (hiljem vähendati diviisiks). 281. ründelennuväediviis (s/o 49748), allus 13. õhuarmeele; koosseisus:

  • 448. ründelennuväepolk (s/o 42145);
  • 703. Tallinna Kutuzovi ordeniga ründelennuväepolk Tartus (s/o 42168) 1944 – 25.03.1947;
  • 872. ründelennuväepolk (pommituslennukid Il-2) (s/o 42180);

Sõjaväelennuväljad Eestis 1945. aastal: Putkaste, Käina vald, Hiiumaa; Rohuküla; Põltsamaa; Sinalepa; Leetse mõis; Nehatu; Kuusiku; Kehtna; Olgina (Sauga lennuväli)

Puna- ja Nõukogude armee õhukaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Septembris 1945 formeeriti sõja ajal moodustatud Leningradi õhukaitsearmee ümber õhukaitse erikorpuseks. 1944. aasta sügisel pärast Tallinna vallutamist toodi Leningradi oblastist Eestisse 77. õhukaitsediviis, mille suuremad üksused asusid Tallinnas, Tartus ja Tapal.

Diviisi koosseisu kuulusid:

  • seniitsuurtüki-,
  • seniitkuulipilduja-,
  • seniitprožektori- ja
  • tõkkeaerostaadiväeosad, õhuvaatluse, teadustamise ja side väeosad, samuti õhukaitse jaoks eraldatud lennuväeosad.

Veebruaris 1945 toodi Narva piirkonda ja Jõhvi õhuvaatlus-, teadustamis- ja sideroodu vaatluspostid, sinna paigaldati raadiolokatsioonijaamad Redut (mis suutsid avastada lennukeid õhus 200–300 km kauguselt). 77. õhukaitsediviisile allunud väeosi 1945. aastal:

  • 434. üksik seniitsuurtükidivisjon (Narva, Tallinn);
  • 48. üksik prožektoripataljon
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu õhukaitseväed Eestis.

NSV Liidu merevägi[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu merevägi Eestis., Punalipuline Balti laevastik, NSV Liidu merevägi

NSV Liidu SARKi ja RJM Siseväed[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu SARKi Sisevägede Balti ringkonna valitsus
Управление ВВ НКВД Прибалтийского округа
Tegev 1. detsember 1944 – 4. mai 1946
Riik Flag of the Soviet Union.svg NSV Liit
Kuuluvus NSV Liidu SARKi Siseväed
Ülesanne sisejulgeoleku tagamine Eesti, Läti ja Leedu NSV-s
Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu SARKi Siseväed.
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat.

Eesti NSV asusid NSV Liidu SARKi Sisevägede Balti ringkonna valitsusele, (mis asus Vilniuse linnas ning kontrollis Leedu NSV, Läti NSV ja Eesti NSV territooriumi) alluv Sisevägede 63. laskurdiviis.

63. laskurdiviisi juhatus asus 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 1946 Tallinnas, ülem Jevgeni Ignatov (ИГНАТОВ Евгений Фёдорович), staabiülem Fjodor Kuriltšik (КУРИЛЬЧИК Фёдор Антонович (1902–1964) diviisile allusid 1945. aastal:

17. mail 1945 moodustati 392. konvoivägede polk (s/o 7519), mis paiknes tollal 29 Eesti asulas.

1947. aastal allutati seni NSV Liidu Siseministeeriumile allunud siseväed NSVL RJM-ile, NSV Liidu RJM Sisevägedena. Eestis asunud siseväed allusid läbi RJM Sisevägede valitsuse otse NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Sisevägede Peavalitsusele, mitte kohalikule Eesti NSV RJM-le.

1949. aasta märtsiküüditamise ajal osales NSV Liidu Siseministeeriumi Konvoivägede 48. konvoivägede diviisi 392. konvoipolk ja 51. raudteeehitiste valve polk, küüditatavate valves ning transpordil NSV Liitu.

NSV Liidu Riigikaitse Rahvakomissariaadi ehitusväeosad[muuda | muuda lähteteksti]

Sõjas purustatu taastamiseks moodustati tööpataljone. Osa neist formeeriti sõjaaegsete lahinguväeosade vanema isikkoosseisu baasil, kes 1945. aastal veel demobiliseerimisele ei kuulunud. 289. üksik tööpataljon asus 1945. aastal teisel poolel Tallinnas ning tegeles sadama taastamisega. Mitu tööpataljoni oli ka põlevkivikaevanduste alal.

Maavägede meditsiiniväeosi ja -asutusi[muuda | muuda lähteteksti]

1945. aastal asus Eestis kümneid evakuatsiooni- ja välihospidale, sealhulgas:

  • 731. liikuv kirurgiline välihospidal Haapsalus 1.10.1944–15.01.1945;
  • 706. sõjaväehospidal Viljandis (−24.09.1945–);
  • 627. liikuv kirurgiline välihospidal Rakveres 11.11.1944–21.01.1945;
  • 519. liikuv kirurgiline välihospidal Kuressaares 1.12.1944–15.01.1945;
  • 364. liikuv kirurgiline välihospidal Kuressaares 11.10.1944–25.11.1945;
  • 448. evakuatsioonihospidal Tallinnas 1.03–24.09.1945;
  • 4285. nakkushospidal Tallinnas 1.10.1944–7.01.1945;
  • 4267. nakkushospidal Valgas 19.06–1.07.1945;
  • 3415. sorteerimis-evakuatsioonihospidal Valgas 1.10.1944–1.03.1945;
  • 3. liikuv kirurgiline välihospidal Tapal 1.07.1945–4.07.1946;
  • 2698. liikuv terapeutiline välihospidal Tartus 1.04.1945–24.09.1945;
  • 2586. liikuv terapeutiline välihospidal Viljandis 21.06.1945–23.07.1945;
  • 2548. evakuatsioonihospidal Sakus 3.11.1944–24.07.1945;
  • 2541. evakuatsioonihospidal Valgas (−24.07.1945–);
  • 2198. nakkushospidal Kuressaares 1.11.1944–1.03.1945, Tallinnas 1.04–24.09.1945;
  • 2186. liikuv terapeutiline välihospidal Ristil 1.12.1944–15.01.1945;
  • 2098. sõjaväehospidal Pärnus (−1.11.1945);
  • 1930. kergelthaavatute hospidal Valgas 1.10.1944–15.01.1945;
  • 1926. evakuatsioonihospidal Valgas 30.09.1944–6.01.1945;
  • 1924. evakuatsioonihospidal Võrus 15.09.1944–14.03.1945;
  • 1864. evakuatsioonihospidal Võrus 22.08.1944–8.01.1945;
  • 138. pea-välievakuatsioonipunkti valitsus vastuvõtupunktiga Ristil 5.10.1944–15.01.1945;
  • 1342. evakuatsioonihospidal Valgas 15.10.1944–15.02.1945;
  • 1326. evakuatsioonihospidal Valgas 15.10.1944–15.03.1945;
  • 1161. liikuv kirurgiline välihospidal Pärnus (1.01–15.01.1945);
  • 1011. evakuatsioonihospidal Kiviõlis 1.11.1945–1.07.1946 (sellest moodustati SM Erihaigla nr 1011, mis teenindas Eestis asunud Nõukogude sõjavangilaagreid Eestis);
  • 101. liikuv kirurgiline välihospidal Haapsalus (1.07–1.10.1945)

13. evakuatsioonihospidal Tallinnas (nimetati ümber 13. sõjaväehospidaliks ja eksisteeris selle nime all 1994. aastani) Tallinna garnisoni hospidal (praeguses Eesti Kaitseväe Peastaabi hoones Juhkentali tänav 58 või Põhja Ringkonnaprokuratuuri hoones Tatari tänav 39).

Tööpataljonid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Nõukogude tööpataljonid Eestis.

Sõjakomissariaadid[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis oli 1945. aastal 1 vabariiklik ning 14 linna- ja maakonnasõjakomissariaati:

  • Tallinna, Narva, Pärnu ja Tartu linnade ning
  • Harju, Järva, Lääne, Pärnu, Saare, Tartu, Valga, Viljandi, Viru ja Võru maakondade sõjakomissariaadid.

Sõjakomissariaadid moodustati Venemaal 1944. aasta kevadel ning algselt oli nende seas ka Petseri maakonna sõjakomissariaat.

Leningradi sõjaväeringkond[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Leningradi sõjaväeringkond.

1945. aasta 9. juulil pärast rindemoodustiste likvideerimist, Leningradi sõjaväeringkond taastati ning sõjaväeringkonna koosseisu lülitati Leningradi oblast, Pihkva oblast, Novgorodi oblast ja Eesti NSV. Eesti NSV territoorium kuulus Leningradi sõjaväeringkond kuni 1956. aastani, misjärel liideti Balti sõjaväeringkonda.

1980. aastate keskel oli Eestis sõjaväelasi umbes 122 480, kellele lisandusid perekonnaliikmed. Neid oli rohkem kui kümnendik Eesti püsielanikkonnast. Suuremad garnisonid olid Paldiski garnison (ligikaudu 25 000), Tallinna garnison (umbes 20 000) ja Tartu garnison (ligikaudu 9000 sõjaväelast).

NSV Liidu relvajõudude maaväed[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu relvajõudude merevägi[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu merevägi., NSV Liidu merevägi Eestis

1955. aastal toimunud rahvusvahelise desarmeerimisprotsessi tulemusena liideti Põhja- ja Lõuna-Balti laevastik jälle ühiseks Punalipuliseks Balti laevastikuks. 1965. aastal anti Punalipulisele Balti Laevastikule aunimetus Kahe Punalipuga Balti laevastik.

NSV Liidu relvajõudude õhuvägi[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu õhuvägi., NSV Liidu õhuvägi Eestis, NSV Liidu õhuväe 10. hävituslennuväe diviis
Next.svg Pikemalt artiklites Balti Sõjaväeringkond ja Balti Sõjaväeringkonna õhujõudude. 27. hävituslennuväe diviis[1] (1980–1986): 425., 655. ja 656. hävituslennuväepolk. 27. hävituslennuväe diviisi (в/ч 17294, s/o 17294) staap asus Tallinna vanalinnas Uus tänav 19/Vene tänav 28, diviisile allusid kuni 1978. aastani 425., 655. ja 656. lennuväepolgud Haapsalu, Pärnu ja Tapa lennuväljal. Aastatel 1978–1986 allus 14. õhukaitse diviisi hävituslennuväepolgud eksperimentaalprojekti korras Balti sõjaväeringkonna õhujõududele.
Next.svg Pikemalt artiklis 15. õhuarmee. NSV Liidu õhuvägede 15. õhuarmee[2] (1968–1977), Balti Sõjaväeringkonna õhujõudude 15. õhuarmee (1977–1988). 15. õhuarmee lennupolgud allusid 1977–1988, eksperimentaalprojekti korras Balti sõjaväeringkonna õhujõududele.
Ämari lennuväljal
Tartu Raadi lennuväljal

NSV Liidu relvajõudude õhukaitseväed[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu õhukaitseväed Eestis.

NSV Liidu relvajõudude strateegilised raketiväed[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis.
R-12

NSV Liidus võeti 1959. aastal vastu otsus teistest väeliikidest eraldiseisva relvaliigi strateegiliste raketivägede moodustamisest. Eestis asusid strateegilistest rakettidest ainult keskmaa ballistiliste rakettide R-12 (vene keeles Р-12, NATO klassifikatsioon SS-4 Sandal) ja R-12U (vene keeles Р-12У (унифицированная)) raketikompleksid. R-12 raketibaasid (Ракетная Операционная База (РОБ)) tegutsesid paarikaupa: LintsiPiirsalu, KadilaRohu, UnikülaRooni ja samuti NursiSänna. Erand oli ainult maa-alune R-12U baas Valgamaal Vilaski baasis. See oli ainus baas, kus raketid paiknesid seal asuvates maa-alustes (vene keeles Шахтная пусковая установка, ШПУ) vertikaalsetes raketišahtides.

Raketibaasi koosseisu kuulusid standartselt rakettide ja kütuse ladustamiseks angaar, stardiplatvormid ning tugiüksused (transport ning juhtimisüksused jm).

Lisaks lahinguvägedele paiknesid Eestis ka raketivägede juhtimis- ja selleks vajalike radari- ehk pelengaatorikeskused. Juhtimiskeskused asusid Tallinna lähedal Vana-Pääskülas ning Harjumaal Humala kõrgendikul. Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Venemaa lääneoblastites asunud strateegiliste raketivägede diviisid kuulusid NSV Liidu relvajõudude strateegiliste raketivägede 50. raketiarmee (в/ч 55135, s/o 55135) üldjuhtimisele ning koosseisu[11]. 50. raketiarmee saadeti laiali NSV Liidu ja USA 1987. vahel sõlmitud aastal kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise lepingu kohaselt.

Eesti NSV territooriumil paiknes 1960.–1970. aastail[12] neli 23. kaardiväe Lenini ordeniga punalipulise Orjoli-Berliini raketidiviisi (23. гвардейская ордена Ленина Краснознамённая Орловско-Берлинская ракетная дивизия[13]) (s/o 2120, в/ч 21201, позывной "Трубач")strateegiliste raketivägede raketipolku. 23. kaardiväe raketidiviisi, juhtkond, ja staap asus Läti NSV Valka linnas Ausekļa tn 1.

NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu Siseministeeriumi Siseväed.
Next.svg Pikemalt artiklis Eesti NSV Siseministeerium.

NSV Liidu Piirivalve[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NSV Liidu piirivalve Eestis. ja NSV Liidu Piirivalve

NSV Liidu sõjaväeluure Spetsnaz[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis GRU Spetsnaz.

NSV Liidu relvajõudude (NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsuse) eriettevalmistusega spetsialiseeritud luure- ja diversiooniväeosade GRU Spetsnazi kuulus NSV Liidu õitsengu tippajal oli NSV Liidu relvajõududes 24 eriotstarbelist ründeüksust, kuhu kuulus ligi 25 000 eriettevalmistusega sõjaväelast, kes oma ettevalmistuse poolest ületasid NSV Liidu õhudessantvägesi (VDV) kvaliteedilt.

Balti Sõjaväeringkonnas asus 1962. aastal moodustatud 4. Üksik eriotstarbeline brigaad (4-я Отдельная Бригада спецназа ГРУ ГШ (4 ОБрСпН), 4 ОБрСпН ГРУ ГШ МО (в/ч 77034), в/ч 77034, s/o 77034)[14],[15] Viljandis. Brigaad saadeti laiali 1. oktoobril 1992. aastal.

Õppeasutused[muuda | muuda lähteteksti]

Olulisemad harjutus- ja laskeväljakud[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude armee valduses olnud objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 27-я истребительная авиационная дивизия, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  2. 15-я Воздушная Армия, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  3. 88-й авиационный полк истребителей бомбардировщиков, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  4. 321-й бомбардировочный авиационный полк, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  5. 326-я тяжелая бомбардировочная Тарнопольская ордена Кутузова авиационная дивизия, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  6. Kindral Dudajevi õhuhiiglased, Tehnikamaailm, 20. juuni 2006
  7. 402-й тяжелый бомбардировочный авиационный полк, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  8. 840-й тяжелый бомбардировочный Краснознаменный авиационный полк, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  9. 132-й тяжелый бомбардировочный Берлинский орденов Кутузова и Александра Невского авиационный полк, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  10. 196-й гвардейский военно-транспортный Минский авиационный полк, Военно-Воздушные Силы (ВВС) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  11. Jüri Pärn, Mati Õun, Raketibaasid meie seenemetsades, Tehnikamaailm, veebruar 2002
  12. Raketibaasid meie seenemetsades, Tehnikamaailm, 14. veebruar 2006
  13. 23-я гвардейская ракетная Орловско-Берлинская ордена Ленина Краснознаменная дивизия (в/ч 21201)
  14. 4-я отдельная бригада специального назначения ГРУ, Сухопутные Войска (СВ) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  15. 4-я Отдельная Бригада спецназа ГРУ ГШ (4 ОБрСпН),
  16. SÕJAVÄGI JA LOODUSKESKKOND

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "dAP1J" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "0zJBs" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "F6QJ2" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "nRwqL" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]