Bukulti

See artikkel räägib Riia linnaosast; samanimelise küla kohta Garkalne piirkonnas vaata artiklit Bukulti (Garkalne piirkond)

Bukulti on asum Lätis, Riia linna Vidzeme eeslinna osa pindalaga 5,183 km². Bukulti asub Ķīšezersi kaldal järve ja Garkalne piirkonna vahel. Asum piirneb loodes Suži, edelas Jugla asumiga, kagus aga Berģiga. 546 elanikku (2010).

Bukulti asub Ķīšezersi-äärsel alal, mis ulatub 6–7 meetrit üle merepinna. Asumi territooriumil on arvukalt luiteid, mis ulatuvad 12 meetrit üle merepinna, kõrgeim tipp on aga Baložkalnsi luide, mis ulatub 20 meetrit üle merepinna. Jugla asumist eraldab Bukultit Ķīšezersi ja Jugla järve vaheline Jugla jõgi.

Keskajal läbis Bukulti asumit Koiva jõe äärde viiv tee (Via magna). Kahe järve vahelisse kitsasse kohta rajas Liivi ordu 1297. aastal kindlustatud veskikoha, aga hiljem tekkis sinna Ādaži ordulinnus. Veski järgi sai asum vanasaksakeelse nime Neuermühlen, teised vanad nimed olid Nimelen ja Bellenhol.

Pärast ordulinnuse lammutamist tekkis asumi aladele Bukulti mõis. Mõisa järgi on asum ka tänapäevase nime saanud, ametlikult võeti see kasutusele aastast 1929. Keskaegse tee kohale tekkis aastaks 1837 maantee, mis aastaks 1837 pikenes läbi Bukulti Inčukalnsini ja 1858. aastal üle Pihkva Peterburini. 1889. aastal valmis ka Riia–Pihkva raudtee.

1903. aastal valmis Koiva jõge ja Ķīšezersi järve ühendav Bukulti või Jugla kanal, mida mööda toimetati Riiga ehituseks vajaminevat puitu. Riia linnaga liideti asumi alad 1974. aastal, aga hoonestama hakati Bukultit alles 1990. aastatel. Bukulti on tänapäeval suurte kruntidega eramupiirkond.

Välislingid

Bukulti koduleht (läti keeles)