NSV Liidu õhukaitseväed Eestis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil asunud NSV Liidu relvajõudude koosseisu kuulunud NSV Liidu õhukaitsevägede väeosadest.

Eestis asunud NSV Liidu relvajõudude õhukaitseväed moodustati varem Eestis tegutsenud 8. sõjalaevastiku õhukaitsevalitsuse väeosade ja hilisema Balti Laevastiku Õhukaitsevägede 13. baasrajooni (13 базового района ПВО БФ) vägede baasil 1957. aastal, kui seniste spetsialiseeritud õhukaitseväeosade asemel moodustati NSV Liidus erinevaid väeliike ühendavad ja konkreetse piirkonna kaitse eest vastutavad üldarmeed.

Õhukaitse õhutõrjepolk koosnes komandopunktist, 4–8 enamasti ühte tüüpi raketikompleksidega stardidivisjonist ja tehnilisest divisjonist (lisaks veel teenindavad allüksused). 1960. aastate keskpaiku muudeti paljud õhutõrjeraketipolgud brigaadideks, mille koosseisu kuulus mitut tüüpi (erineva tegevus- ja sihtmärkide tabavusulatusega) kompleksidega stardidivisjone ning mitu tehnilist divisjoni.

Õhutõrjeraketiväe väikseima iseseisva lahinguvõimega osa, õhutõrjeraketikompleksi moodustasid stardidivisjoni juhtimispunkt, sihtmärkide avastamise ja rakettide sihtmärkideni suunamise seadmed ning laskeseadmed.

Õhukaitse õhutõrjeraketidivisjoni (õhutõrjeraketidivisjon, "maa–õhk" tüüpi rakettide divisjon) koosnes juhtkonnast, stardipatarei(de)st, raadiotehnilisest ja tehnilisest patareist, etteveorühmast (e. autorühmast) ja majandusrühmast. Mitu ühise juhtkonna ja ühiste tulejuhtimisvahenditega divisjoni moodustasid kokku divisjonigrupi[1].

NSV Liidu õhukaitseväed Eestis aastatel 1977–1988 kuulusid Balti sõjaväeringkonna 6. üksiku punalipulise õhukaitsearmee[2] 14. õhukaitsediviisi[3] (14 ДПВО, в/ч 03115). 14. õhukaitsediviis koosnes seniitraketi- ehk õhukaitseraketivägedest, raadiotehnikavägedest, hävituslennuväest ja tagalaväeosadest,[4],[5], diviisi viimane ülem lennuväe kindralmajor Zijautdin Abdurahmanov.

14. õhukaitsediviis[muuda | muuda lähteteksti]

14. õhukaitsediviisi staap, 14. õhukaitsediviisi eriosakond (s/o 28007) asus Tallinnas Filtri tee 12
Raadiolokatsioonikompleks P-14 "Tall King"
Raadiolokatsioonikompleks P-15

Raadiotehnilised väeosad[muuda | muuda lähteteksti]

4. õhukaitse raadiotehniline brigaad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 4. õhukaitse raadiotehniline brigaad[8], (4 радиотехническая бригада 14-й дПВО, в/ч 70104) (s/o 70104), Maardus Vana-Narva maantee 9, mis varustas 14. õhukaitsediviisi komandopunkti informatsiooni ja sidega. Brigaadi tehnilised väeoad olid koondatud 6 raadiotehnilisse keskusse (РТЦ (радиотехнический центр) komandopunktidega - 173. (Põima), 508. (Oriküla), 132. (Keila-Joa), 54. (Haapsalu/Kiltsi), 499. (Pärnu) 243. (Tartu).

2309. raadiotehniline pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii

2310. raadiotehniline pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

2311. raadiotehniline pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2311. raadiotehniline pataljon (2311 радиотехнический батальон), kutsung „Matštovõi“ ja raadiolokaatorijaam, Tapa vald Põima küla, Põima sõjaväelinnak (katastritunnus 27302:003:0092). Algselt NSVL õhukaitseväe raadiotehniline keskus ja komandopunkt Kunda 41. üksiku raadiolokatsiooniroodu 111. raadiotehniline pataljon.
    • 922. üksik raadiolokatsioonirood (922 орлр), raadiolokatsiooniroodu linnak[12] ja radarijaam Pärispeal[13] (s/o 95247) ja raadiolokaatorijaam, (s/o 52283) Loksal/Moel, mis fikseeris Mathias Rusti lennuki sisenemise NSV Liidu õhuruumi, 28. mail 1987. aastal. Kasutusel raadiolokatsioonikompleksid ST-68U (РЛС СТ-68У), P-15 (П-15), kõrgusemõõtja PRV-16 (ПРВ-16). 922. rlr allus operatiivselt 173. Raadiotehnilise keskuse komandopunktile (КП 173 РТЦ (радиотехнический центр) п. Пыйма г. Тапа), kellele allusid raadiolokaatorijaam Loksal, 893. rlr Suursaarel ja 768. raadiolokatsioonirood Imastus ning reserv rlr (891 орлр) Narva lähedal.

2312. raadiotehniline pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

2313. raadiotehniline pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

Galerii

2314. raadiotehniline pataljon[muuda | muuda lähteteksti]

1970. aastail dislotseerus Eestis Haapsalus/Kiltsi lennuväljal[25] 1820. üksik raadiotehniline pataljon (1820 oтдельный радиотехнический батальон, в/ч 31489)

Hävituslennuväepolgud[muuda | muuda lähteteksti]

425. hävituslennuväepolk[muuda | muuda lähteteksti]

Hävitaja MiG-17
Lennuangaar Kiltsi endisel lennuväljal

425. hävituslennuväepolk[26] (425 ИАП, 425-й истребительный авиационный полк, в/ч 32906, sõjaväeosa - s/o 32906), Haapsalu lähedal Kiltsi külas ja Haapsalu sõjaväelennuväljal,

  • 102. üksik lennuvälja hoolduspataljon (102 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 102 ОБАТО), Haapsalu
  • 1201. üksik side ja raadiotehniline pataljon (1201 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1201 ОБСРО), Haapsalu

655. hävituslennuväepolk[muuda | muuda lähteteksti]

Hävitaja MiG-19

655. hävituslennuväepolk[27] (655 ИАП, в/ч 40361, s/o 40361), Pärnu Uus-Sauga ja Pärnu lennuväljal

  • 96. üksik lennuvälja hoolduspataljon (96 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 96 ОБАТО), Pärnu
  • 1195. üksik side ja raadiotehniline pataljon, (1195 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1195 ОБСРО), Pärnu. Pärnu lennuvälja (s/o 31556) radaripost nr. 1 ja nr. 2, Pappsaarel ja lennuvälja radaripostid, Eametsa külas ning Nurme külas.

656. hävituslennuväepolk[muuda | muuda lähteteksti]

NSV Liidu lennukid MiG-23 Tapa lennuvälja kohal. Foto 1980-ndate lõpust
Hävitaja MiG-23

656. hävituslennuväepolk[28] (656 ИАП, в/ч 31522, s/o 31522) Tapal ja Tapa lennuväljal, Tapa sõjaväelinnakus.

  • 91. üksik lennuvälja hoolduspataljon (91 отдельный батальон аэродромного обслуживания, 91 ОБАТО, в/ч 40377), Tapal ning ka Jootmel asunud s/o 40377 lennujuhtimise punkt ning Räsnal asunud ladu ja raadiojaam
  • 1198. üksik side ja raadiotehniline pataljon (1198 отдельный батальон связи и радиотехнического обеспечения, 1198 ОБСРО ), Tapa

384. üksik helikopterieskadrill[muuda | muuda lähteteksti]

Mi-24

384. üksik helikopterieskadrill[29] (384 отдельная вертолетная эскадрилья, 384 овэ, в/ч 55351, s/o 55351),

Õhutõrjeraketiväeosad[muuda | muuda lähteteksti]

94. õhutõrjeraketibrigaad[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 94. õhutõrjeraketibrigaad
17. õhutõrjeraketidivisjon, kutsung "Galetšnik", kompleksiga S-125M asus kuni 1990. aastani Rohuküla külas, Läänemaal Ridala vallas
S-75
S-125
S-200 ja S-75
S-200

207. õhutõrjeraketibrigaad[muuda | muuda lähteteksti]

210. õhutõrjeraketibrigaad[muuda | muuda lähteteksti]

898. õhutõrjeraketipolk/1115. õhutõrjepolk[muuda | muuda lähteteksti]

54. õhukaitsekorpuse raketidivisjonid[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1957–1960[muuda | muuda lähteteksti]

Põhja-Eesti ja eriti Tallinnas baseeruva Balti laevastiku põhibaasi kaitseks moodustati 1957. aasta alguses NSV Liidu õhukaitsevägede Tallinna diviis (Таллинская дивизия ПВО)[86], Diviisi koosseisus olid:

  • 95. õhutõrje suurtükidiviis (95-я зенитно-артиллерийская дивизия)
    • 517. kaardiväe õhutõrje suurtükipolk (517 гв. зенап),
    • 925. õhutõrje suurtükipolk (925 зенап)
    • 1142. õhutõrje suurtükipolk (1142 зенап), staap asus Tallinnas Maarjamäel (Haljas tee 32), komandopunkt asus Pirita jõe liivakaldasse kaevandatud kahekorruselises betoonpunkris (Hilisem Tallinna mereväebaasi 440. komandopunkt, valve- ja teeninduskomandatuuri objekt - Komandopunkt Orbita). 1142. õhutõrje suurtükipolk kaitses Lasnamäe lennuvälja.
  • 90. Novorossiiski kahe Punalipu ordeniga hävituslennuväediviis (90-я истребительная авиационная дивизия)
  • 1. üksik raadiotehniline polk (1-й отдельный радиотехнический полк),
  • 192. sidesõlm.

Diviisi komandörid:

  • 1957, polkovnik Aleksandr Ivanovits Korobitsõn. 1957–1961, Nõukogude Liidu kangelane, lennuväe kindralmajor Vladimir Fjodorovitš Abramov (1921–1985)[87], 1960. aastast ümbernimetatud 14. õhukaitsediviisi ülem;
  • Diviisi staabiülem Nõukogude Liidu kangelane, polkovnik A.I. Nefedov. Diviisiülema asetäitja poliitalal, polkovnik A.I. Gerasimtšuk.

Õhukaitseväeosade reorganiseerimise lõppfaasis likvideeriti 95. ja 90. diviiside juhtkonnad ning polgud allutati PVO Tallinna diviisi juhtkonnale ning 1960. aastal moodustati kogu NSV Liidu territooriumil õhukaitsearmeed, Eesti territooriumil vastavalt Leningradi sõjaväeringkonnale alluv 6. üksik õhukaitsearmee, mille koosseisu kuulusid Eesti territooriumil – 14. õhukaitsediviis; Läti territooriumil 27. õhukaitsekorpus ja Leningradi oblastis 54. õhukaitsekorpus.

1960–1967[muuda | muuda lähteteksti]

Hävituslennuk MiG-19
Raadiolokaatorijaam P-12
Raadiolokaatorijaam P-35

1960. aastal moodustatud NSV Liidu õhukaitsevägede 14. õhukaitsediviisi koosseisus olid:

Lennuväepolgud olid varustatud hävituslennukite MiG-19P, С, СВ (425.), Su-9 (656.) ja Jak-28P (655. hävituslennuväepolk).

Raadiotehnilised üksused omasid raadiolokaatoreid P-12, P-15, P-35) (РЛС П-12, П-15, П-35).

  • 898. õhutõrjeraketipolk 898. зенитно-ракетный полк, 898-й зенитный ракетный Красносельский дважды Краснознаменный полк)- Valgas;
  • 1176. õhutõrjeraketipolk (1176. зенитно-ракетный полк, 1176-м зенитный артиллерий Краснознаменный полк) (s/o 74907, в/ч 74907Saaremaa, Kingissepa,
  • 1142. õhutõrjeraketipolk (1142 зрп) Keila-Joal;
  • 188. õhutõrjeraketipolk (188-го зенитный ракетный полк), Tapa, mis liideti diviisi koosseisu 1961. aastal;

Õhukaitseväed olid varustatud õhutõrje raketikompleks S-75 "Desna" (C-75 «Десна») ja rakettide 13D (13Д), mis aja jooksul vahetati S-75 "Volhov"i (С-75 «Волхов») ja rakettidega 20D (20Д).

Seni Eestis dislotseerunud 517. krdv. õhutõrjepolk viidi üle Karjalasse; 925. õhutõrjepolk viidi üle aga Kaliningradi oblastisse.

1967–1977[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnenud aastatel reorganiseeriti senised raketipolgud-raketibrigaadideks (1142., 188. ja 1176. polgud 1968. aasta suvel – 94., 207. ja 210. õhutõrjeraketibrigaadideks[88]; 898. õhutõrjeraketipolku aga jäi veel polgustruktuuriga) ja uute raketikomplekside relvastussevõtmisega võeti raketibrigaadide relvastusse uued raketikomplekid S-125, 1142. srp relvastusse võeti raketikompleks S-200 «Angara» ning 20. augustil 1967. aastal asusid esimesed nende raketikompleksidega varustatud 3 raketidivisjoni lahinguvalvesse.

  • 94. õhutõrjebrigaad (94 зрбр), ülem, polkovnik K. S. Babenko; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125, ka kaks divisjoni raketikompleksidega S-200.
  • 207. õhutõrjeraketibrigaad (207 зрбр ), ülem, polkovnik G. J. Ivanov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 ka divisjon raketikompleksidega S-200.
  • 210. õhutõrjeraketibrigaad (210 зрбр ), ülem, polkovnik S. J. Tihhonov; brigaadi relvastuses peale raketikomplekside S-75 ja S-125 ka divisjon raketikompleksidega S-200.
  • 898. õhutõrjeraketipolk (898 зрп), ülem, polkovnik G. M. Kotov; brigaadi relvastuses raketikomplekside 4 patareid S-75; 3 patereid S-125.

Õhutõrjekomplekside tegevuse juhtimiseks võeti 1970. aastast automaatsed juhtimissüsteemid RKASS-1MA (АСУРК-1МА), 1972. aastast 94. srb juhtimissüsteem «Vektor 2L».

Eestis asusid NSV Liidu Õhukaitsevägede (ПВО) 23. kaardiväe Lenini ordeniga Punalipulise Orjoli-Berliini raketidiviisi (23 гвардейская ордена Ленина Краснознамённая Орловско-Берлинская ракетная дивизия, в/ч 21201) neli polku, neid teenindanud neli remondi- ja tehnikabaasi, sidesõlme raadiokeskus, õppeväeosa ja muud väiksemad väeosad. 23. Raketidiviisi staap Läti NSV poolel Valka linnas. Ilmselt paiknes seal ka mitu diviisi teenindanud üksust, sidesõlm, sõjaväeprokuratuur ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Eriosakond.[89]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Rutu raketibaas Viljandimaal Karksi vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  2. 6-я отдельная Краснознамённая армия ПВО, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  3. 14-я дивизия ПВО, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  4. 14-я дивизия ПВО
  5. Управление 14-я дивизия ПВО
  6. Mälestised • 8889 Peeter Suure Merekindluse Pääsküla positsiooni varjenditevaheline tunnelisüsteem, 1913–1917. a.
  7. Saue (Üksnurme) raadiosaatekeskus (varukomandokeskus) Saue vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  8. 4-я радиотехническая бригада, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  9. Pullapää komandokeskus /radarijaam Läänemaal Ridala vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  10. Spithami radarijaam Noarootsi vallas Läänemaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015
  11. Humala komandopunkt Harju maakonnas Harku vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  12. Pärispea radarijaama linnak Harjumaal Kuusalu vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  13. Pärispea radarijaam Harjumaal Kuusalu vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  14. Kardla radarijaam Tähtvere vallas Tartumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  15. Meremäe raadiolokatsioonijaam Mereküläs Setomaa vallas Võru maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  16. Raketibaasi varemed meenutavad koletist, Pärnu Postimees, 13. detsember 2008
  17. Радиолокационный комплекс 5Н87
  18. Undva linnak Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”
  19. Undva radarijaam ja linnak Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”
  20. Ruhnu radarijaam Ruhnu vallas Saare maakonnas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  21. Ruhnu raadiolokatsooniroodu positsioonid, Kultuurimälestiste register
  22. Ruhnu raadiolokatsooniroodu uuem linnak, Kultuurimälestiste register
  23. Ruhnu raadiolokatsooniroodu vanem linnak, Kultuurimälestiste register
  24. Nõukogude väeosa Ruhnus, Eesti Entsüklopeedia (vaadatud 5. august 2014)
  25. Янков Анатолий Иванович, Как всё начиналось...
  26. 425-й истребительный авиационный полк ПВО, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  27. 655-й истребительный авиационный полк ПВО, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  28. 656-й истребительный авиационный полк ПВО, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  29. 384-я отдельная вертолетная эскадрилья, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  30. 94-я зенитно-ракетная бригада, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  31. Humala komandopunkt Harju maakonnas Harku vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  32. Keila-Joa (Türisalu) raketibaas Keila vallas Harjumaal, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  33. Keila-Joa (Türisalu) raketibaasi linnak Keila vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015
  34. 34,0 34,1 34,2 http://wikimapia.org/
  35. Rohuneeme vanem raketibaas (S-75) Viimsi vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  36. 6. seniitraketidivisjon Läänemaal Ridala vallas Rohukülas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  37. Leetse II raketibaas Paldiski linnas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015
  38. Paldiski, Pakri poolsaar ja saared. 2000.a. Geoloogia instituut
  39. Nõmme õhutõrjeraketidivisjon Läänemaal Ridala vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  40. Suurekivi raketibaas Padise vallas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015
  41. Suur-Nõmmküla raketibaas Läänemaal Noarootsi vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  42. Rohuneeme uuem raketibaas (S-125) Viimsi vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  43. Leetse I (Paju) raketibaas Paldiski linnas Harjumaal, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2015
  44. 207-я зенитно-ракетная бригада, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  45. "Vene Föderatsiooni relvajõudude poolt üleantud või mahajäetud vara edasine haldamine" (Riigi Teataja I 1995, 38, 500), Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1995. a korraldus nr 1104-k
  46. Kupu raketibaas
  47. Kupu (Kahala) raketibaas Kuusalu vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  48. Lüganuse (Püssi) seniitraketibaas Lüganuse vallas Ida-Viru maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2019
  49. Lobi raketibaas Lääne-Virumaal Vihula vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  50. Juminda raketibaas Kuusalu vallas Harju maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  51. 210-я зенитно-ракетная Краснознаменная бригада, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  52. Oriküla (Karida) komandokeskus Saare maakonnas Kärla vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  53. Oriküla (Karida) seniitraketidivisjon Saare maakonnas Kärla vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  54. Oriküla (Karida) seniitraketibaas ja komandokeskus, Kultuurimälestiste register
  55. Sergo Selder, Jalutuskäik Dejevos endise ohvitseri Sulev Truuväärtiga, Saarte Hääl, 26. juuli 2008
  56. Karujärve raketibaasi stardipositsioonid Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  57. Piiri raketibaas Muhu vallas Saare maakonnas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  58. Kallemäe seniitraketidivisjon Saaremaal Valjala vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  59. Kallemäe seniitraketibaas, Kultuurimälestiste register
  60. Maantee seniitraketidivisjon Saaremaal Torgu vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  61. Endel Püüa, Saare maakonna militaarobjektide ekspertiis, 2006.a. RAKETIHOIDLA “GRANIT” MAANTEE KÜLAS
  62. Maantee seniitraketibaas, Kultuurimälestiste register
  63. Liiva (Levalõpme) raketibaas Saare maakonnas Muhu vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  64. Jõiste (Paaste) senitraketibaas Saaremaa vallas Saare maakonnas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  65. Tagaranna seniitraketidivisjon Saaremaal Mustjala vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  66. Tagaranna seniitraketibaas, Kultuurimälestiste register
  67. Tammese (Kõruse) raketibaas Saaremaal Kihelkonna vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs
  68. Tammese (Kõruse) seniitraketibaas, Kultuurimälestiste register
  69. Tehumardi seniitraketidivisjon Saaremaal Salme vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  70. Laadla seniitraketidivisjon Saaremaal Torgu vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  71. Laadla seniitraketibaas, Kultuurimälestiste register
  72. Liu raketibaas Pärnu maakonnas Audru vallas, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs"
  73. Liu seniitraketibaas, Kultuurimälestiste register
  74. 898 зенитный ракетный полк
  75. 1115. kadreeritud seniitraketipolgu tehniline divisjon, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  76. Rõngu raketibaas Lossimäe külas Elva vallas Tartu maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  77. Sangaste raketibaas Lossikülas Otepää vallas Valga maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  78. Anto Raukas. Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine, lk 39. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, Tallinn, 1999
  79. 204-я гвардейская зенитно-ракетная Речицко-Бранденбургская Краснознаменная орденов Суворова и Богдана Хмельницкого бригад, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  80. 46-я радиотехническая бригада, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  81. Edise radarijaam Jõhvi vallas Ida-Viru maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2017
  82. 54-й корпус ПВО, Противовоздушная оборона (ПВО) Soviet Armed Forces, 1945-1991
  83. Udria seniitraketibaas Udria külas Narva -Jõesuu linnas Ida-Viru maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2019
  84. Voka seniitraketibaas Toila vallas Ida-Viru maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2019
  85. Saka seniitraketibaas Toila vallas Ida-Viru maakonnas, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2019
  86. Приказа МО СССР от 03.01.1957 г. № 002
  87. Герои Советского Союза, Краткий биографический словарь, М., Военное изд-во, 1988. АБРАМОВ Владимир Федорович
  88. Директива Генерального штаба ВС СССР от 30.12.1967 г. № орг/8/64880
  89. NSV Liidu sõjaväe jäljed kaovad tasapisi Valgamaa maastikult

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]