Klooga

Allikas: Vikipeedia
Klooga

Elanikke: 1203 (31.12.2011)[1]

EHAK-i kood: 3205
Koordinaadid: 59° 19′ N, 24° 13′ Ekoordinaadid: 59° 19′ N, 24° 13′ E
Klooga (Eesti)
Klooga

Klooga (saksa keeles Lodensee või Lonsee) on alevik Harju maakonnas Keila vallas.

1000 elanikuga alevik paikneb suuremalt jaolt Keila–Paldiski raudteest lõuna pool. Aleviku territooriumile jääb ka kaks elektrirongide peatust – Klooga (35,9 km Tallinnast) ja Klooga-Aedlinn (38,3 km Tallinnast).

Kloogal on Klooga Kool (6 klassi), raamatukogu, kultuuri- ja noortekeskus, lasteaed, postkontor, kolm kauplust, palvela, väike õmblustöökoda, Eesti Kaitseväe harjutusväljak, seitse viiekorruselist ja üks kolmekorruseline korterelamu, kümme kahekorruselist barakitüüpi elamut ning hulganisti ühepereelamuid ja suvilaid.

Alevik hõlmab ka Klooga järve idakaldal asuvat kunagist Klooga mõisa (endine Lodensee, esmamainimine aastal 1504). Hilisem nimi saadud Klugeni mõisnikuperekonna järgi.

1930. aastate lõpul planeeriti Klooga aedlinna, mis jäi Nõukogude Liidu sõjaväebaaside rajamisega pooleli. Mõned sel ajal ehitatud eramud on Metsa, Rohelisel ja Jaama tänaval säilinud tänaseni. Nõukogude Liidu sõjaväe käes olles lagunes ka barokne Klooga mõisa härrastemaja. Okupatsiooniväed lahkusid Kloogalt 20. juulil 1994.

Klooga alevik

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Alevikus elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1203 inimest. Neist 642 (53,4%) olid eestlased.[2] 1.01.2015. seisuga oli elanikke 1000.

Klooga arhitektuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kloogale ehitati pärast Nõukogude sõjaväe saabumist stalinistlik klassitsistlikus ehitusstiilis ohvitseride maja (Dom Ofitserov), kahekorruseline koolihoone ja selle kõrval asuv raamatukogu (praegune kultuuri- ja noortekeskus), ohvitseride sööklahoone, kahekorruseline postkontor-kauplus, sõdurite söökla (praegune lasteaed), kolmekorruseline elamu, saun-pesumaja.

Taastatud Eesti Vabariigi ajal on elanikkond vahetunud. Paljud kahekorruselised barakid, nn soome ja saksa majad on remonditud, ümber ehitatud või lammutatud. Valmis on ehitatud Venemaa vägede väljaviimisel pooleli jäänud korterelamud (Klooga maja).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Klooga mõisa on esimest korda mainitud 1504. aastal ja arvatakse, et juba keskajal oli mõisas kivihoonestus. Järve saksakeelse nime otsetõlke järgi on Klooga mõisa härrastemaja kutsutud ka Lodijärve lossiks.

16. sajandil kuulus mõis Nierothidele ning 17. sajandi esimesel poolel Lohnidele, Heydemannidele ja Wartmannidele. 1665. aastal omandas mõisa Hans von Klugen. Klugenite kätte jäi mõis kuni 1908. aastani. Suguvõsa nimest tuleneb ka mõisa eestikeelne nimi.

Viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Axel von Krusenstern.

Pärast Teist maailmasõda asus endises mõisakompleksis Nõukogude Liidu sõjaväeosa, mille lahkumisel 1992. aastal jäi härrastemaja varemetesse.

Klooga sõjaväelinnak[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Vabariigi ajal, enne Teist maailmasõda, ehitati 1940. aastaks Kloogale sõjaväelinnak, mis oli Eesti suurim. Seal oli kaks kahekorruselist rügemendistaapi, kaheksa kahekorruselist pataljonikasarmut (igaüks projekti järgi 336 inimesele), kaks sööklat (mõlemas 750 kohta), kaks meditsiinipunkti (üks neist kahekorruseline), 6–7 tehnikaparki, tuletõrjekomando ja palju teisi hooneid. Generaalplaani kohaselt asus sõjaväelinnakus kokku 389 hoonet.

1940. aastal, pärast baaside lepingut, paiknesid Kloogal Nõukogude Liidu 65. erilaskurkorpuse 16. laskurdiviisi 47. laskurpolk, suurtükiväepolgu üks divisjon. Klooga mõisas oli õhujõudude erilennuväebrigaadi 38. hävituslennuväepolk.

Teise maailmasõja ajal oli Kloogal Saksa vägede organisatsiooni Todt Klooga koonduslaager (KZ-Außenlager Klooga) ja Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi interneerimislaager, laagrite valveüksused, samuti 1944. aastal 20. Eesti SS-diviisi tagavara-väljaõpperügement (väljaõppelaager).

Nõukogude armee Kloogal[muuda | muuda lähteteksti]

Klooga piirkonnas asusid kuni 1994. aastani Eestis asunud Nõukogude relvajõudude 144. kaardiväe motolaskurdiviisi: 488. laskurpolk, 450. liikursuurtükipolk, 1082. seniitraketipolk, 148. üksik luurepataljon (Tondil ja Kloogal), 1281. üksik tankitõrjedivisjon, 771. tuletõrje ja päästekomando.

Sõjaväelinnak asus Klooga järve ääres endises Klooga mõisas, kus oli lisaks kahekorruselisele mõisa härrastemajale, mida kunagi kasutati staabina, veel kaks kasarmut (neist üks kahekorruseline), söökla ja muid hooneid. Pärast Nõukogude vägede lahkumist on enamik Nõukogude sõjaväelinnaku hooneid lagunenud ja lammutatud, säilinud on Klooga Ohvitseride maja.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]