Miinisadam

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Miinisadam on Tallinnas, Põhja-Tallinna asumis asuv sadam, mida kasutab Eesti mereväe Mereväebaas.

Nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Uut Vene mereväebaasi kavandati Tallinna juba 1908. aastal. Peeter Suure Sadama nime all rajatud baasi kavandati ka miinide, torpeedode jms varustatud laevade sadam, kus olid ka vastava varustuse ladustamise ja hooldamise, aga ka vastavate laevade hooldamise ehitised. Selle sadama basseini ametlikust venekeelsest nimetusest Минная гавань on otsetõlkena pärit ka eestikeelne 'Miinisadam', aga projektdokumentatsioonis esinenud prantsuskeelse variandi Port des Torpeillers[1] järgi seda võiks tõlkida ka 'Torpeedopaatide Sadamana'.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Praegu vanim teadaolev Peterburi kaitse pea- ehk keskpositsiooni laevastiku pea-operatsioonibaasi projekt on pärit 18. detsembrist (vkj 5. detsembrist) 1911[2], mille idaosas on juba kujutatud ka praeguse Miinisadama algvarianti.

Mereväebaasi pidulik nurgakivi asetamise tseremoonia toimus 12. juulil (vkj 29. juunil) 1912 Väikesel Paljassaarel, kus osales ka Venemaa keiser Nikolai II. Tänapäeval tuntakse seda ehitist Katariina muulina. See oli ka Miinisadama ehituse ametlik algus, ehkki ettevalmistavad tööd olid alanud juba varem.

Miinisadama, aastatel 1913–1918 ehitatud laohoone

Baasi sadamate idapoolse basseini kaide ääres oleksid end laadinud ja hooldanud miinilaevad, torpeedopaadid jms. Kaldale kerkis suur kolmekorruseline miiniladu, muud laod ja töökojad ning kaks katlamaja-elektrijaama, kumbki oma korstnaga – väiksem ala idanurgas, suurem ala keskel suure miinilao juures. Katlamaju ja elektrijaamu oli selleks vaja, et pikemaks ajaks seistes oli kai-äärseid laevu kergem hoida kaldakütte ja -voolu peal kui kulutada laevade omi süsteeme.

Keskmisest laost jõuti ehitada ainult osa raudbetoonsõrestikku ning see on hiljem mitu korda ehitatud ümber. Hundipea mäele rajati üks ruudu- ja üks ringikujuline huvitava tarindiga pooleldi maa-alune kütusehoidla (mistõttu rahvas kutsus kohta Munamäeks), mis vähemalt 1920. aastateks ehitati valmis (tänapäeval Lume tänav 18c alal). Tööstuse tänava ääres hakati ehitama veel kolme maa-alust kütusehoidlat, mis arvatavasti olid sarnased Hundipea ümarhoidlaga.

Aastatel 1918–1940 kuulus Miinisadam Eesti merejõududele. 1934. aastaks ehitati välja Sõjasadam: kaid, paigaldati aurutorustik ja veemagistraal, elekter, ehitati kaks raudteeliini, remonditi ja sisustati laevaremonditöökoda, torpeedode ja akumulaatorite töökoda, laod, suurtüki-, miini- ja mehaanika õppeklassid, spordisaal, pesumaja. 1940. aastaks koosnes merejõudude baas üld-, miini-torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga.

1940. aasta 17. juunil võttis Punalipulise Balti laevastiku valvevalitsuse koondpataljon üle Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas ning järgnevalt kuulus sadam Tallinna mereväebaasi.

Pärast Eesti iseseisvuse taastamist ja teadaoleva lahkumise ootel rüüstati Miinisadamas seisvad laevad ja jäeti vrakid kai äärde, osa neist uputati sealsamas. Venemaa Föderatsiooni merevägi andis Miinisadama Eesti mereväele üle 31. augusti hilisõhtul 1994[3].

2008. aastal algatati mitme Miinisadama ehitise muinsuskaitse alla võtmine. 2014. aastal võetigi kaitse alla suur miiniladu (mälestis nr 28773), läänepoolne ladu-töökoda (mälestis nr 28774) ja suur katlamaja koos korstnaga (mälestis nr 28775).

Lagunenud välisvoodriga idapoolne ladu-kantselei aga ehitati 2009. aastal ümber ning jäeti seetõttu vähese autentsuse tõttu muinsuskaitse alt välja. Kaitse alt jäi välja ka väike katlamaja korstnaga, mis praeguse krundijaotuse järgi asub Noblessneri sadama alal. Hundipea ümarast kütusehoidlast on tehtud garaaž, teised kütusehoidlad on lammutatud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nt Eesti Meremuuseum MM F 9278
  2. Venemaa Riiklik Mereväearhiiv RGAVMF 326-2-1604
  3. Lahkusid 31. augustil kell 21. Meremees, 27. september 1994

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]