Vasalemma jõgi

Allikas: Vikipeedia
Vasalemma jõgi
Veskipais Vasalemma jõel
Veskipais Vasalemma jõel
Lähe Kernu lähedal
59° 10′ 2″ N, 24° 34′ 18″ E
Suubub Pakri lahte
59° 18′ 16″ N, 24° 7′ 1″ Ekoordinaadid: 59° 18′ 16″ N, 24° 7′ 1″ E
Valgla pindala 395,6 km²[1]
Pikkus 54,1 km[1]
Parempoolsed lisajõed Maeru oja, Kloogajärve oja
Vasakpoolsed lisajõed Munalaskme oja
Vasalemma jõgi Keila-Haapsalu maantee lähedal
Ruila paisjärv Vasalemma jõel

Vasalemma jõgi (ka Tekme jõgi, Tekma jõgi)[2] on jõgi Eestis Harjumaal. Jõgi kuulub Harju alamvesikonda. Tema keskkonnaregistri kood on VEE1099200.

Jõgi algab Raplamaalt Lümandu küla maadelt (Lümandu allikad), voolab läbi Saue valla lõunatipu, läbi Kernu, Vasalemma ja Keila valla ning suubub Pakri lahte. Suue on Madise ja Laoküla vahel. Teel läbib Kernu paisjärve, Ruila paisjärve,ja Laitse veehoidla. Jõge nimetatakse ülemjooksul ka Lümandu jõeks ja keskjooksul ka Ruila jõeks.

Parempoolsed lisajõed on Kanarbiku kraav, Ohtu peakraav, Maeru oja, Kloogajärve oja. Vasakpoolsed lisajõed on Haiba peakraav, Munalaskme oja, Kloostri peakraav, Metsapea peakraav. Suuremad neist on Munalaskme oja ja Maeru oja.

Jõe pikkus on 54,1 km, jõgikonna pindala on 395,6 km2, veepinna absoluutne kõrgus jõe lähtel on 50,0 m. Jõgi on avalik veekogu.

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Vasalemma jõe hea hüdromorfoloogilise kvaliteedi tõttu on seal välja kujunenud väärtuslik jõeelustik. Sellepärast on jõe alamjooks (suudmest kuni Kloogajärve oja suudmeni (9 km)) nimetatud Natura 2000 alaks (Vasalemma loodusala). Peaasjalikult kaitstakse siin jõge kui elupaika (EL Loodusdirektiivi tüüp 3260) ja selles elavaid loomi: kaladest esineb jõesilmu, lõhet, võldast ja hinki, veeselgrootutest rohe-vesihobu ja paksukojalist jõekarpi, imetajatest saarmast. Jões elavatest looduskaitsealustest liikidest leiab seal võldast ja hinki (III kategooria) ja paksukojalist jõekarpi (II kategooria). Jõe lähte piirkonnas asub Lümandu maastikukaitseala. Klooga raba lähistel on jõel Urba hüdromeetriajaam.

Vasalemma jõe lisajõed[muuda | muuda lähteteksti]

Sulgudes lisajõe järk – suubumine vasakult (v) või paremalt (p) – lisajõe suudme kaugus peajõe suudmest.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Vasalemma jõgi riiklikus keskkonnaregistris
  2. Eesti jõed. Koostanud Arvi Järvekülg. Tartu: TÜ Kirjastus, 2001. ISBN: 9985929306
  3. Keskkonnaregister

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]